autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. 3. Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal. 4. Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. 5. Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist.
Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpiduri kraaniga millega esipiduriharugi . Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja tagapiduriharu kiirendusklappi. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: piduripedaalile vajutamisel liiguv suruõhk jalgpidurikraanist haagisepidurite juhtklappile sealt edasi koormusregulaatorisse ja sealt edasi omakorda kiirendusklappile. Seisupiduriharu Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhku välja lasta , ning seda juhitakse käsitsi seisupiduri kraaniga.
kontuuriga proportsioone arvestamata, kuid näidates nende ligikaudset paiknemist sõidukil. Teine võimalus on kujutada piduriseadet pneumaatikaskeemina kasutades vastavaid standardseid tingmärke. Piduriseadmega esmasel tutvumisel on esimene variant lihtsam, seepärast kasutame seda ka alljärgnevaltSõiduasend Veduk ja haagis ei pidurda. Kompressor varustab suruõhuga kõiki punast värvi torustikuga ühendatud süsteemi osasid. Vedruakude silindrid on täidetud suruõhuga ja seisupidur pole rakendunud. Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti
Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor;
Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli. Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav
Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel lähevad ülekandedetailid (nookur, tõukurvarras ja tõukur) algasendisse. Püstklappidga gaasijaotusmehhanism töötab ülalkirjeldatuga sarnaselt, kuid tema ehitus on lihtsam, sest
.. ...'.0,1 mm). Klappidega gaasijaotusmehiianismi detailide ehitus. K l a- pid sulevad ja avavad sisse- ning väljalaskekanaleid. Klapp l (joon. 16) koosneb peast, mille 45° kaldega töö- pind on hoolikalt soveldatud pesale, ja säärest. Klapisääre otsal on ringõnar vedru tugitaldriku poolitatud lukustus- koonuse jaoks. Silindri paremaks täitmiseks tehakse sisse-
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
