Suitsutamine mõju lapse ja nooriku närvisüsteemi talitlusele. Diana Sjomina IFIOM-1. Viimasel ajal suitsetavaid noori inimesi ja neiusid on üha rohkem. Seejuures suitsetaja vanus on noorem. Hakatakse suitsetama keskmiselt alla 15. aastaselt. Siin tekib küsimus : kuidas mõjub suitsutamine teismelistele? Kus teismeline alles proovib suitsetada, siis organism seisab vastu( tuleb oksendamine, kurgus sügelemine, peapööritus ja köha). Kui sel hetkel nooruk ei peatu, mis edasi ilmub sõltuvus. Tal hakkab kannatama närvisüsteem ja südameveresoonkand. Näo värv muutuvb roheliseks, ilmub aneemia. Üldareng aeglustub: kasv peatub ja nägemine halveneb. Suitsetamine kõigepaelt mõjutab närvisüsteemi.Närvisüsteem on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi...
Ülesanne 1 Nimeta GMO plussid ja miinused: GMO plussid GMO miinused Ülesanne 2 Tuulerõuges on (1)__________haigus, mis nakatub väga (2) ___________. Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu...
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). ...
Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pi...
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...
Hormoonide ülesanne? reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis regulee...
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koo...
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta...
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõ...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnj...
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev n...
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Käbikeha Ajuripats Kilpnääre Neerupealised Munandid/munasarjad Harkelund Kõhunääre ...
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallain...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikk...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimali...
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. ...
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. ...
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajurip...
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised ...
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke ho...
1. Erutuvate kudede rakkudel (näiteks: närvirakkudel, lihasrakkudel)....Jätka lauset valides õiged väited. Vali üks või enam: a. On negatiivse laenguga osakesed koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse ja positiivse laenguga osakesed vahetult välispinna lähedusse. ÕIGE b. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind positiivse ja välispind negatiivse laenguga. c. On puhkeolekus rakumembraanid polariseeritud.ÕIGE d. Valitseb raku sisekeskkonnas ja raku väliskeskkonnas elektroneutraalsus, mis tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgn...
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvar...
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...
SISENÕRENÄÄRMED JA NÄRVISÜSTEEM KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Mis on sisenõrenäärmed ja milles seisneb nende ülesanne? Juhadeta näärmed, mis valmistavad hormoone ja eritavad neid verre. 2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: a...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU ...
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi...
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inim...
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, inf...
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
annaabi.ee 
