Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"nälkjad" - 41 õppematerjali

nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele.
thumbnail
4
doc

Limused - lühikokkuvõte

Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel ­ kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond ­ SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund ­ neer(südame kõrval) · Hingamiselundid ­ lõpused/kops, · Vereringe ­ avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teod

Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad . Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist ­ nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed....

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad, Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad , liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt. naat, võilill, seaohakas, heinputk, siberi karuputk jt. putked. Energiarikastest taimeosadest on tarbituimad marjad (põhjapoolsed alad)ja puuviljad ning seedermändide ja pöökide viljad (Aasia, LõunaEuroopa, Ameerika)...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tigu - referaat

Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Vähemal või rohkemal määral on kõik need liigid polüfaagid, näiteks kiritigu ei põlga ära ka raipeid. 5 Teod ­ Aiapidajate õudus unenägu Kuigi teod ja nälkjad on looduslikus aineringes toitainete mulda tagasi viimisel olulisel kohal, puutuvad aiapidajad kokku peamiselt nende elutegevuse negatiivsemaid emotsioone tekitava küljega. Isegi kõige suurem loodusesõber ei saa rahulikult vaadata, kuidas tema lilled, maasikad ning marjapõõsad kõhtjalgsete roaks langevad. Tigude tõrjumine kemikaalide abil on kogu aia elustiku, kuid ka väikelaste ning lemmikloomade jaoks ohtlik ettevõtmine. Metaldehüüdi sisaldavad...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tigu, karp

kalade lõpustel. lahksuguline, erinevas isendis kui emane muneb, toimub m. rakkude viljastus. Eri isendis Eripära nälkjad e. kojata teod. Seatigu. pole pead. Osa kasvatab pärleid, ebapärlikarp Tindinääre (soole tagaosa lähedal, Elavad rohus, söövad taimi on kaitse all. ühenduses). Paiskab tinti, mis aitab põgeneda ja püüda. /seepial....

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loomariik

1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
9
wps

Limused

Lõpuks võib maismaatigudel koda olla ka täielikult mantliga kaetud või hoopis kadunud. Ebasoodsate tingimuste saabumisel kasutavad kojasuudme sulgemist vahel ka vees elavad kopsteod, kes samuti sulgevad kojaava limakihiga, mille alla jääb õhu vahekiht. Selles suhtes on hoopis halvemini kaitstud ilma kojata maismaateod ­ nälkjad . Kõikidele kopstigudele on iseloomulik sujuv libisemine jalatallal, mille eesosas on tugevasti arenenud lima eritav nääre. Maismaatigudel on sageli kaks paari kombitsaid, kuid mõlemal liikidel esineb isegi kolmas paar kombitsakujulisi jätkeid, mis asuvad suu servadel. Silmad paiknevad maismaatigudel teisiti kui mageveetigudel, nimelt kombitsate tipul. Kopstigude iseloomulikuks tunnuseks, millest tuleneb ka alamklassi nimetus, on mantliõõne muutumine hingamiselundina talitlevaks kopsuks...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat parasvöötest

Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Lendoravad elavad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest. Nälkjad ja teod kraabivad endale toitu suus oleva kareda hõõrlaga. Tavaliselt tulevad nad öösiti välja toitu otsima. Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. 4....

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Liimuksolge parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Kätepesu ja pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest. Tigudel on enamasti spiraalselt keerdunud kofa, laia tallaga jalg ning pea; nälkjad on kojata teod. Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole. Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest elavad Läänemeres söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva-uurikkarp ja balti- lamekarp. 27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest)...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

(Bio) Kui rebane jahib hiirt, seisab ta liikumatult ja jälgib avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Rebane sööb päevas umbes 0,5-1 kg. Siil: Toitumine:maapinnal leiduvad selgrootud, näiteks: vihmaussid, jooksiklased, liblikaröövikud, ämblikud ja nälkjad . Sööb vahetevahel ka selgrookseid, näiteks: konni sisalikke näriliste poegi lindude pesapoegi ja mune, samuti raipeid ja kalaraipeid, ka marju, puuvilju ja seeni. Toiduahel kodukakk ilv e s v a lg e jä n e s k a e lu s h iir pohl p ru u n k aru Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast.

Plasmoodium ­ ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid ­ Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis ­ s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid ­ sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...

Üldbioloogia
149 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rukkirääk

Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks. Ränne Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem. Sügisränne algab varakult: augusti algul, enamasti toimub see aga septembri esimesel poolel. Toitumine Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid, nälkjad , ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti. Pesitsemine Maapinnal rohu ja puhmaste vahel oleva lohu ääristab kõrte ja samblaga. Pesa läbimõõt on 12...15 cm, kõrgus 7,5 cm, lohu sügavus 3,5 cm. Tavaliselt muneb 9...10 (7...12) muna, millede värvus on varieeruv. Ilmselt esineb suve jooksul kaks kurna, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Haudumine kestab 15...17 päeva, haub ilmselt emane üksi ja alustab peale viimase muna munemist. Areng Pojad on pesahülgajad...

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Evolutsioon

Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid ­ rõngussid, lameussid jt 4 · Limused ­ teod, nälkjad jt · Lülijalgsed ­ putukad, liblikad jt · Okasnahksed ­ meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu)...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kofeiin

Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb ja maomahla eritus suureneb. · kofeiin parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. · kofeiinile areneb tolerantsus pärast rutiinset kohvi joomist · kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist. · kofeiinilahusega kastetud taimi väldivad teod ja nälkjad , sest nende süda ütleb kofeiini mõjul üles. Mõned putukad surevad, mõned aga jäävad halvatuks. · Arvatakse ,et ka juba kiviajal tarbiti kofeiini mingil määral. Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust ....

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Püsikud

Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi...

Aiandus
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun