F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1914 siirdus ta lahkhelide tõttu Estonia teatrist Venemaale, kus saavutas teatritruppides ka edu. Vabadussõja ajal sidus ta end Draamateatriga, olles nii teatri direktor, näitleja ja näitejuht. Aastal 1923 pani ta aluse Rahvateatrile, kus osalesid asjaarmastajatest näitlejad. Rahvateater polnud eriti populaarne ning 1927. aastal läks see pankrotti. Sõja lõppedes töötas elu lõpuni Estonias. Rolle Oscar Wilde ,,Salome" A. H. Tammsaare ,,Juudit" Nikolai Gogol ,,Revident" Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Tunnustused 1931 Estonia teeneline näitleja 1933 Estonia Seltsi auliige 1934 Kotkaristi Teenetemärgi III klass
Näpunäited näitlejatele Adolf Rühka avaldas 1904. aastal ,,Lühikese näitemängu õpetuse" Kutselise Vanemuise algusaastad · Vajati uut maja, sest vana ei rahuldanud enam vajadusi · Wiera mõte lükati kalliduse tõttu tagasi · 19.juuli 1903 puhkes tulekahju · Uus maja avati 19.august 1906 · Avaetenduseks oli Kitzbergi ,,Tuulte pöörises" · Etendusi anti vaid pühapäeviti Karl Menning esimene eestlasest õppinud näitejuht · Tartlasest Karl Menningust (1874-1941) sai aastatel 1905-1906 eesti esimene teatrikunsti õppinud näitejuht. · Peamise ettevalmistuse saab Menning Berliinis. · Menning ei käi esietendustel. · Menningu 10 käsku! · Lahkheli Tõnissoniga alkoholi asemel karastusjoogid ubinaal ja kuremariin Estonia teater muutub kutseliseks · Estonia kujunes pigem lõbuseltsiks, ajaviitekohaks, kus võeti viina ja tehti mürglit.
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi
Laule esitab Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid Paul-Eerik Rummo Dirigent Eri Klas Helioperaator Roman Sabsay Montaaz Virve Laev Operaator Sergo Rahomägi Operaator Tatjana Dobrovolskaja Operaator Mihkel Ratas Operaator Tiit Vernik Kunstnik Rein Raamat Kostüümid Helve Halla Jumestus Helve Sikk Näitejuht Kalju Komissarov Näitejuht Veronika Bobossova Kombineeritud võtted Boriss Aretski Kombineeritud võtted Ludmilla Aleksandrovskaja Assistent Margit Ojasoon Assistent Viktorina Kapina Kunstnik-dekoraator Oleg Kurg Kunstnik-dekoraator Helve Halla Kunstnik-dekoraator Mart-Juhan Must Kunstnik-dekoraator Harta Ehelaid Võitlused seadnud K. Tsernozjomov
jaanuaril Rämmeld 1947 Rezissöör, assistent Mari- Malle Malle Klaassen Klaassen tõlkija Evald Hermaküla Margus- 6. detsember Evald 1941 16. mai 2000 Hermaküla oli eesti näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. Arnold Sikkel 28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp
2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6. Teatrid ehitati üldjuhul mäenõlvale, et pealtvaatajatel oleks etendusest hea ülevaade 7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7. Komöödiate aineks olid inimlikud nõrkused ja pahed; tragöödiate aineks olid inimeste suhted
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" ning 7. veebruaril Wolzogeni "Valge leht"
Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand. Stsenarist- stsenaariumi autor. Sünkroonne- samaaegne. T. Tehnika- kogumõistes: masinad, mehhanismid, seadeldised, tööriistad jne. Tonaalsus- ülekaalus olev toon või toonikombinatsioon. V. Välisvõte- filmitakse väljas.
algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid esitama ka suurte dionüüsiate pidustustel, peale teksti kirjutas autor ka etendusele muusika ja tantsulise osa, oli näitejuht ja näitleja ning harjutas kooriga. Hiljem võtsid selle töö üle asjatundjad. 2.2. Kostüümid 4 Näitlejad kandsid rikkalikult kaunistatud eredavärvilist rüüd ning selle juurde kõrgeid jalatseid
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994)
Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". 1911-1944 1911. 22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. 1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
tuluallikad, raha Psüühika- Revans- kaotuse Distsipliin- Deklaratsioon- ametlik v hingeelu, tasategemine kindlaksmääratud kord pidulik avaldus, ametlik hingelaad teadaanne Puänt- vaimukas Rezissöör- Immuunne- tõvekindel Defitsiitne- ja üllatuslik koht lavastaja, mitteküllaldasel hulgal näitejuht, olemasolev Suveräänne- Seif- tulekindel Kandidaat- kandideerija Defekt- puue, viga, rike iseseisev rahakapp Tiraaz- trükiarv vm Totaalne- Konverteerima- ühest Bluffima- blufiga eksemplaride arv kõikehaarav, vääringust teise ümber eksiteele juhtima täielik arvestama Tolerantne- salliv, Tribüün- Missioon- vastutusrikas Bareljeef- madalreljeef
Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olulisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, kes julges jumalat mängida. Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks.
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid
4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati tragöödiaid, hiljem lisandusid komöödiad. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit.
Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha.
Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole. Olles sunnitud elu eest põgenema, nihverdavad nad end osavalt Sweet Sue juhitud tantsu- ja laulutruppi Josephine' ja Daphne nime all. Sealt saavad alguse huvitavad ja
aastal Odüsseia - jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu, kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda Teater - alguse saanud Dionysose kultusest, etendused amfiteatrites, peeti dionüüsiaid (näidendite võistlused) Tragöödia - alguse sai 6saj eKr (Thespis - astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, seega esimene näitejuht, esimene näitleja ja esimene jumala mängija). Kirjanikud Aischylos, Sophokles, Euripides Rooma Kreeka lauskmaale ja piirati kõrge Raiuti välja mägedest kivimüüriga näitlejad olid hea mainega kod. neisse suhtuti põlglikult publik oli lageda taeva all publik oli varikatuse all Näitemängud oli mõlemal nii komöödia kui ka tragöödia
President Valitud riigipea Propaganda Ideede, veendumuste vm sihikindel levitamine poolhoidjate leidmiseks Prozektor Helgiheitja Psühholoogia Hingeelu uuriv teadus Psüühika Hingeelu, hingelaad Religioossed Religioonile omased v sellesse puutuvad; usklik; usuline Ressurss Toote keskmine töömaht Renessanss Uuestisünd, vaimne ja kultuuriline murrang Lääne Euroopas XIV-XVI saj. Rezissöör Lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate jm loominguline juht Revolutsioon Murranguline muutus; riigipööre Röntgen Röntgenikiirtega läbivalgustamine Sekretär Asutuse asjaajamise korraldaja Snepper Automaat lukk Stiihiline Loodusjõuline; organiseerimatu, korraldamatu saslõkk Varda otsas küpsetatud lamba-vm liha seflus Ühiskondlik-kultuurilise, poliitilise, tööalase vm .abil osutamine Zanr Kunstiteose liik Zooloogia Loomateadus, loomi uuriv bioloogia haru
otsas, siiski õnnega pooleks leida vajaliku ravimit. kevadpoolaastal 1918 avastati tal tuberkuloos. Sügishooajal 1918 kohtus Liina Reiman oma sõbra ja kolleegi Anna Markusega, kes oli saadetud teda Draamateatrisse tööle kutsuma. Ta jäi nõusse. Tööperioodi 19191920 alustas Draamateater paljutõotavalt ja lootusrikkalt, esietenduste arv tõusis 28ni, millest 15 ringis olid Liina osad. Hooajal 19201921 liitus Draamateatriga uus näitejuht Paul Sepp, kes sai Liina Reimanile üheks suurimaks teenäitajaks. Liina Reimani anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes, millist on antud vähestele. Kõik tema loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast
kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles).
kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles).
Elu kui suur näitejuht ,,Ta on visanud kõrvale lava kõik parukad, grimmid ja võltshabemed, et saada eneseks. Muidugi ta hõõruti siledaks, kuid kas lihvimisega pole kadunud ka osa temast enesest?" Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu
Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27.
Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust
Samal aastal Pinna mobiliseeriti, kuid määrati kantseleikirjutajaks Tallinna Merekindlusesse ja sai nii võimaluse jätkata teatritööd. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komissariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siitpeale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter.
Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus Miinusvõte – millegi tugevalt silmatorkav puudumine Konfiguratsioonianalüüs – vaadetakse tegelase jaotumist sisemises struktuuris Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri. Analüüsimisel tasuks küsida: mille alusel vastandumine toimub? Mille poolest tegelased erinevad? (ja sarnanevad) Näitejuht – töötab näitlejatega, näitlejate juhendaja Rollikontseptsioonid *Konstantin Stanislavski – ümberkehastumine, läbielamine, emotsionaalne mälu, maagiline kui *Bertolt Brecht – näitamine, näitamise näitamine *Jerzy Grotowski – eneseavamine Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid)
Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid
tragöödia etendusele.(Lill,A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraamivankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt peolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. (Nahkur,A.2005, lk 29) Suured dionüüsiad, mis leidsid aset märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. (Nahkur,A.2005, lk 29)
(Lill, A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraami vankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt poolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida.(Nahkur, A.2005, lk 29) Suured dionüüsiad, mis leidsid aset märtsis-aprillis, olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlusena, võistlema lubati ainult uusi näidendeid. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks kolme tragöödia ja ühe koomilise
paviljon - kergehitis (nt aiamaja, kiosk), rentima - ajutiseks käsutamiseks andma või ootekoda võtma peerg - pikk õhuke laast reportaaz - sündmuskäigu vahetu peiu - peigmees isikupärane kirjeldamine pension - igakuine rahaline väljamakse reziim- kord vanaduse, invaliidsuse vm korral rezissöör - lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate peoleo - lind (vihmakass) vms üldjuht perroon - raudteejaama platvorm Richteri skaala - maavärinate võimsuse persoon - isik hindamise skaala piano - tasa romaan - ulatuslik keerukama sisuga jutustav piiskop - kirikuvõimu esindaja kirjandusteos pilvekoonlad - pilvetuustid rubriik - lahter, osa
5 Samal aastal Pinna mobiliseeriti, saadeti Tallinna Merekindlusesse kantselei- kirjutajaks, nii et ta sai edasi teatriga tegeleda. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Paul Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komis- sariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siit- peale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. 1923. aastal pani ta avalikust kriitikast ja salajatest intriigi- dest ameti maha. ,,Estoniasse" ta tagasi ei pöördunud, sest distsipliininõuded olid liiga karmiks läinud. Samal aastal rajas ta Eesti ainsa erateatri Rahvateatri. Selle kollektiiv koosnes asjaarmastajatest. Etendati lustmänge, et rahvast lõbu- stada. Hoolimata arvamustest, et selle tööga tegi Pinna oma nimele häbi, lõbus- tas see teda. Ta nautis boheemlaslikku tööelu. Samas säilis tema suur töövõi-
vanema venna Martiniga. Kodu oli helde hoole ja armu poolest. Seal leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus tuletõrjujate puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Tulevane luuletaja armastas rohkem kui nukkudega mängida teatrit - ta ise oli harilikult peanäitleja ja näitejuht ning andes fantaasiale vaba voli, jagas ta mängukaaslastele igasuguseid osi. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Pushkini nimelisse tütarlastegümnaasiumi ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. Kuna polnud piisavalt raha, et lapsi pansionis hoida, siis algul asus ema lastega Tartusse üürituppa ja pere sai koos olla ainult nädalalõpul. Hiljem käis
G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 1910 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". Pärnu Raekoda Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist 1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki
olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna sõjaväes, mängides ühtlasi ,, Estonias". Aastatel 1918-1921 oli ta Draamateatri näitleja ja näitejuht, hiljem ka direktor. Aegajalt mängis ja lavastas ta ,,Estonias". Aa 1921-23 teotses Pinna näitleja ja lavastajana ,,Estonias". Asutas 1923. Aastal Tallinna Rahvateatri, mida juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle ,,Estonia" näitleja ja lavastajana. Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise
Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum
lähtudes. Teda huvitas elus ja tõhus teater. See, et teatriga kaasneb enamasti arutelu ühiskonna ja inimese üle, teda arvatavasti ei kurvastanud. Kuid Laagris olemine käis tema tervisele ning raskest füüsilisest tööst saab ta vabastuse. Hiljem tunnistatakse ta invaliidiks. Pärast laagrist tagasitulekut 1956. aastal tegi Kalmet võrdlemisi palju kirjatööd ning võeti uuesti Draamateatrisse palgale näitejuht-assistendiks. Koos Ilmar Tammuriga lavastasid nad Kitzbergi “Kauka jumala” 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Aarne Üksküla: “Ilma Leo Kalmetita poleks kool olnud see, mis ta oli” Kalmeti teatriõpetusest said osa vaid neli esimest lendu, viimases neist 1970ndal aastal lõpetanud
Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena – omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud žürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid – kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid
tõlkelised salinginäidendid ja kõrgklassika (algupärandite osakaal tagasihoidlik, põhiliselt Vilde ja Raudsepp). Mängustiil siirdus psühholoogiliselt süvenenud uusrealismile, kuid alles jäi estoonlaste särtsakus ja efektsus. Estoonia ,,omaautoriks" oli Hugo Raudsepp, kelle uued näidendid tulid tavaliselt esimene lavale just Estonias. Ants Lauter nõudis lavastajana täpsust ja ratsionaalsust, lavastus pidi olema läbimõeldud ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist. Lauter lavastas nii eesti klassikat (Raudsepp, Kitzberg) kui ka maailmaklassikat (Shakespeare, Tsehhov). 20. A. H. Tammsaare näitekirjanikuna (,,Juudit"). Tammsaare alustas teatriarvustajana ning nõudis juba oma arvustustes mõttetihedamat ja
2.3. Intervjuude tulemused Antud uuringus on läbi viidud intervjuud Rakvere Teatri kolme kõige vaadatuma etenduse lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus. Üldandmed Ametinimetus Inspitsent-rekvisiitor R1 Näitleja R2 Näitleja R3 Haridustase R1 naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus, näitejuht, 1992. aasta. R2 mees. EMTA Lavakunstikool, näitleja eriala, XV lend 1992. aasta. R3 mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, näitleja eriala, 2001. aasta. Intervjuu analüüs lavastajatega Analüüsides lavastajate intervjuude tulemusi selgus lavastaja roll teatri repertuaari valikul, lavastajate eelistused erinevate etenduste zanrite osas ja ka see, kas etenduste populaarsus publiku hulgas on prognoositav või mitte. Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?
Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum
Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik