Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turumajandus, kapital, teadmusühiskond, sektorit, infoühiskond, tehnoloogia, kodanikuühiskond, vabam, massiline, heaoluriik, bürokraatia, postindustriaalne, kapitalism, tootmisressursid, tasakaalustatus, liberalism, masinad, põhiinstitutsioon, põhiotsustajad, firmaomanikud, eksperdid, valitsussektor, planee, seotus, ühiskonnaelu, töökorraldusSissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist
(tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust. Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. 3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond? Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise
4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Ãœleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus Âvabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused  rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia  pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl  erineb esindusdemokraatiast)
2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism  3) Uskus, et läbipõimunum  toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda.
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi  vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed:
vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse inimtöö asemele peab sotsioloog solidaarsuse Turumajandus toimub asuma Maades kus hoidmine. kõigi hüvanguks. mõistuspärasus. toimius Inimsuhete Turg juhib majandust, Kapitalism reformatsioon äärmused ei ole riigil pole tarvis tähendas tema arenes hea edasimineku majandust jaoks kapitalistlik siimulid. reguleerida. tööstusühiskonda, tootmisviis Toetati kuis jõudsamalt Traditsioonilised vabakaubandust. tootmisvahendid Potestantlikud institutsioonid
inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised
57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus  põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus.
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond
Nüüdisühiskond Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus  range arvestus 3) Bürokraatia  ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust.
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus  linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond  kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud  spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV
· tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
turumajandusega. Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise "raudpuurile" suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider). Strukturaal-funktsionalistlik teooria  oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons). 3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske  seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne
2) Tööstusühiskond : Tööstus  ehk industriaalühiskond  ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss  raha,masinad - Peamised otsustajad  ärimehed - Peamised töötegijad  töölised - Peamine töövorm  masinatöö - Töögraafik  sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis  turumajandus - Levinuim riigivorm  parlamentaarne monarhia/vabariik - Valitsuse roll  riigi julgeolek,sots.hoolekassa - Perevorm  väikepere · Demokraatlik ühiskond  ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond  ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond  ühiskond, kus kasutatakse massiliselt
ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konservatism  parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist konverteerimine  ühe valuuta vahetamine teise valuuta vastu Kopenhaageni kriteeriumid  1993. aastal Euroopa Liidu Kopenhaageni tippkohtumisel fikseeritud neli kriteeriumi, millele peab vastama EL-i astuda sooviv riik: stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL-i täisliikme kohustused (acquis) ning neid ka täita korruptsioon  riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine) kosmopoliit  maailmakodanik, kes ei seo ennast kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa; vastand rahvuslasele kvoot  a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang (impordi- või
sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism
liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
Mi ek sõbr Kool E Euroo na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj.  ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted  modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine  konveierid · Ratsionaalsus  aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö  ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel  väikepere
pädevuse ja kodanike õigused konstitutsiooniline diktatuur (3) - põhiseadusliku, s.t. demokraatliku valitsemise erivorm, kus seadusandlikud organid annavad oma volitused määratud perioodiks üle ühele isikule Kopenhaageni kriteeriumid (5) - 1993.a. EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL-i. Nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme ? guslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis. korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt kvoot(4) - a) majanduses määrab antud kauba sisse- või väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti.
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused  Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited Â
erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu
1. Nüüdisühiskond Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit  esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja Âühendused). Ãœhiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed  mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ãœhiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm.
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.)
Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia
annaabi.ee 
