vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekollektor............................................
GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. 2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist 3
TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur), 4)nookur(kiik-,nook-ja,liitnookur), 5)klapp 6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. OHV- Overhead Valve engine Head Cover- Plokikaan Valve Rocker Arm- Nookur Exhaust valve- Väljalaske kalpp
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga
kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi hoiab kohal ja sulebklapivedru.Et klapid saaksid tihedalt, lõpuni sulguda, jäetakse suletud klapi ja nookuri vahele paisumispilu.Klapp, mida lõtkuda
nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2.3 DOHV (Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all 2.4 DOHC (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp
ketiratas ja kinnitage kuhugi ülespoole kett, et alt ei väljuks hambast(kui on hüdropinguti ketil siis see võib see oma silindrist välja tulla), 8- kui on hammasrihm siis järgige ja lisaks laske vabaks hammasrihma pinguti ning ärge murdge rihma asjatult, 9- vabastage plokikaane poldid kolmes järgus, 10-Püüdke kaant liigutada ja tehke seda kasvõi puuklopsiga tagudes ja tõstke see kasutades tali vms. , 11- puhastage kaan ja plokk saabriga(kui nukkvõll jäi külge siis on osa klappe lahti ja nende vahele võib sodi sattuda puhuge suruõhuga pärast läbi), 12- soovitav on ka klapi tihedust kontrollida(sellesse põlemiskambrisse valage piiritust mille klapid on kinni ja kontrollige järgmisi), 13- ärge keerake väntvõlli(eriti märgade hülsside korral sest need võimad vähe ülesse kerkida ja hiljem hakkavad vett karterisse laskma), 14- kontrollige kaane ja ploki kaardumist lekaaljoonlauaga kaarduvus ei tohi ületada 0
Süüteküünal saab süütepoolist (mitmesilindriliste mootorite puhul süütejagaja vahendusel) kõrgepingeimpulsi. Sellest tekib küünla elektroodide vahel kaarlahendus, mis süütab küttesegu. Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks. Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate
2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju
60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 79,4 mm 80,00 mm 0,60 mm II-II 79,35 mm 79,40 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,60 mm - Lukuvahe 0,5 mm 3) Silindri mõõdud 1. Pikilõige A-A B-B Koonilisus
4. Väljalase 47,29 38,06 Kuna nukkvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Määrata (ja näidata/tõestada) nukk- ja väntvõlli vaheline ülekandearv. Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke?
Väntmehhanism muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. · OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes
ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida
Mootoriosad: 1. Fram,Champion,Ashika,Filtron-(õlifilter) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Nural, AE, ACL,-(kolvid, kolvirõngad) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,avaruosad 3. Beru,Bosch,Denso,GM,NGK-(süüteküünal) Maaletootjad/Edasimüüjad- e-parts,Alvadi 4. OMC,Swag,Febi-(Väntvõll, vända summerid) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24, e-parts 5. Febi,AMC, AE-(Nukkvõll) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad, Alvadi Veermik: 1. Bilstein,Delphi,Lemförder,Moog-(Rooliotsad) Maaletootja/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Yamoto,Redaelli,Bilstein,Topran-(Sarniir) Maaletootja/Edasimüüjad -avaruosad,ladu24,e- parts,HLautoosad 3. Redaelli,Lemförder,Swag,Delphi-(Õõtshoob) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,e-parts, Alvadi 4. SKF,Koyo,SNR,Fag-(Rattalaager) Maaletootja/Müüja-Alvadi,ladu24,autovaruosad · 5 suuremat varuosamüüjat Tartus- Automaailm,Aryvar auto, E.T.V.A, Laki Auto,Autospetsialist,Au...
Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru, kahur, kompass, mehaaniline kell, prillid.Mulle see raamat meeldis ja soovitan ka teistele,sest see oli pildirohke ja tekstid olid ka väga huvitavad.
Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube.com/watch?v=FfTX88Sv4I8
LAEVA REVERSEERIMINE I Otse ülekandega PM siin on reverseeritav PM II Reverseerimine läbi reversreduktoriga III Reverseerimine RSS abil LAEVA SPM REVERSEERIMINE Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kütuse silindrisse pritsimis nurka õhujagaja avanemis momenti klapide avanemis momenti Kõiki neid operatsioone teostatakse nukkvõlli nukkide abil st. Meil tuleb muuta nukkide asendit, kusjuures 4tak SPM korral on nukkvõll varustatud kahe komplekti nukkidega PM REVERSEERIMIS VIISE: ● Reverseerimine nukkvõlli nihutamisega telje suunas. Kasutatakse 4 taktilistel ja mõnedel 2 taktilistel mootorites ● Nukkvõlli pööramisega teatud nurga võrra Eristatakse ka kasutatava energia liigi järgi ● Käsitsi ● Pneumo – hüdrauliline ● Hüdrauliline ● Pneumaatiline SPM reverseerimine nukkvõlli nihutamisega telje suunas. Reverseerimis järiekord 1
Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab hõlpsasti korraldada, neile saab anda kõiki võ...
Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmülekanded autonduses Autonduses on esimene pähe tulev rihmülekanne hammasrihm, mis ühendab mootori väntvõlli nukkvõlliga, mis vastutab klappide positsiooni eest igal ajahetkel. Nukkvõll teeb ühe pöörde väntvõlli iga kahe pöörde kohta. Selline meetod on kasutusel enamikel autodel, kui vanematel autodel võib ette tulla ka kettülekandeid. Rihmasid on erinevates tüüpides, erinevatele mootoritele. Rihmasid kasutatakse veel generaatoritel, veepumpadel jne. CVT Traditsioonilises planetaarkäigukastis kantakse jõud siduri abil üle ühelt hammasrattalt teisele. CVT aga koosneb kahest rattast, mida ühendab rihm ning muudetakse vedava ja veetava ratta diameetrit
keerata).Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas suunas pöörlema, visuaalselt kontrollitakse eelnevalt rihma seisunditm kontrollitakse rihma laiust ja võrreldakse autodata andmetega.Tavaliselt vahetatakse koos rihmaga ka tugi- ja pingutusrullid.Tugi- ja pingutusrulli laagridei tohi käega pöörates häälitseda.Uue rihma paigaldamisel lugeda eelnevalt vana rihma hammaste arv ja võrrelge seda uuega.Mõnedel mootoritel fikseeritakse nukkvõll, väntvõll ja kõrgrõhupump, enne seda kui uus rihm on paigaldatud kontrollitakse nukkvõllide ja väntvõlli otsatihendite leket(et õline ei ole) kui esineb õlis, siis vahetage see. Rihma pingutakse nii, et rihma pikem haru käega põõrates ei võimalda rohkem kui 90 kraadi pöörata.Pingutusrullidel on vedru sees, mis määrab keti pingutuse. Pärast koostamist keeratakse mootorit käsitsi vähemalt 2 ringi, et kontrollida/veenduda rihma/keti paigaldamise õigsuses.Rihm kaetakse plastik
järjekorda ning poldid keeratakse mitme läbimiga kusjuures paigaldatakse uus tihend (kork, õlikindel kumm või hermeetik). Enne karteripõhja paigaldamistpaigaldatakse esi-ja tagaotsakaan, milles on uued väntvõlli otsatihendid. Otsakaane all võib olla papis tihend või hermeetik. Paigaldakse kett ning siis plokikaan, mis on eelnevalt komplekteeritud ning uus tihend. Enne keeratakse väntvõlliga kolvid Ü.S.S-ist eemale. Plokikaan..(vt. eestpoolt). Seejärel ühendakse väntvõll ja nukkvõll omavahel ketiga (rihmaga) pidades kinni märgistustest. Suletakse klapikambrikaan pealt. Rihma korral kaetakse rihm plastikkaantega ja seejärel paigaldakse kiilrihma ja soonrihma....... . Mootor paigaldakse autole vastupidises järjekorras maha võtmisele.
Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4. Kuidas õlitatakse nukkvõlli? Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5
2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse
ei ole ainus valdkond, kus seda kasutatakse. 4 1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude
Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid, nookurid, tõukurid või tõukuri vardad. Toitesüsteem toitesüsteemi ülesandeks on kütusest ja õhust põlemiskõlbliku segu valmistamine. Segu valmistamine võib toimuda kas otseselt silindris või väljaspool silindrit. Ottomootori toitesüsteem jaguneb olenevalt küttesegu valmistamise viisist, karburaatoriga või sissepritsega süsteemiks. Toitesüsteem koosneb(karburaator mootoril): õhupuhasti,
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõi...
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldis...
3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid 11 Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast.
3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. 2. Klapid Klapid avavad ja sulgevad sisse ja väljalaskekanalite avasid sõltuvalt kolvi asendist silindris ning mootori tööjärjekorrast.
1.Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde jooksul. 2.Kolvi neljast käigust on ainult üks töökäik. 3.Kolvi ülejäänud kolm käiku teostuvad töökäigu vältel ammutatud inertsi mõjul. 4.Väntvõlli kahe pöörde jooksul peab nukkvõll tegema ühe pöörde. 5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud. 6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud (klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest. NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID I. sisselase (40…80° enne ÜSS-i ASS-i) II. komprimeerimine III. paisumine IV
eemaldada silindrist vanad töötanud gaasid. Gaasijaotusmehhanism koosneb: · Jaotushammasrattad · Nukvõllid · Ülekandeseadmed,tõukurid,nookurid,tõukurvarrdad · Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7
Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid.......................
Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. 26. Nukkvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur); d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe,
hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär
seadistatakse mõõtevehendeid ja tööpinke. Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks kuid ka detailide otseseks mõõtmiseks. Pikkusplaatide mõõtmed on normeeritud ning neid tarnitakse komplektina. 16. Missuguse mõõteriistaga, kas nihiku või kruvikuga, saab detaili mõõta täpsemini ning miks? See oleneb täiesti mõõdetavast asjast, kui on vaja midagi sirget mõõta, siis on nihik, kui on vaja midagi ümmargust mõõta näiteks kolb, nukkvõll või midagi sellist, siis on parem kasutada kruvikut. 17. Missuguseid mõõtevahendeid avade mõõtmiseks te teate ? Ava läbimõõtu kontrollitakse nihikuga, mille täpsus on kas 0,1 mm või 0,05 mm . Sügavaid suure läbimõõduga avasid (näiteks silindriava) kontrollitakse indikaatormõõdikuga (sele 45, c). See häälestatakse nimimõõtmele etalonrõnga või kruviku abil. 18. Milles seisneb mõõtevahendite õige valik
ühel pool rõhk suurened ja teisel pool rõhk langeb ja õli hakkab voolama sinna poole kus on rõhk madalam. Sellega summutatakse tekkinud vibratsioone. 2.2.6 Gasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on mootori gaasijaotusprotsesside juhtimine silindrite täitmisel värske õhuga ja töötanud gaasidest puhastanisel. Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. 25 2.2.6.1 Nukkvõll Nukkvõll juhib klappide tööd, nende õigeaegset avanemist ja sulgemist. Nukkvõll asub masinate külgriiuli all plokk-karteris. Nukkvõll on valmistatud mitmest osadest- iga silindri jaoks on üks osa. Need osad on ühendatud omavahel poltidega. Igal osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste
Engine control module (ecm) Engine will not start Incorrect valve timing vale klappide ajastu Fuel lift pump relay kütusepumbarelee Crankshaft position (ckp) sensor väntvõlli asendi andur LACK OF POWER : Accelerator pedal positsion gaasipedaali andur mass air low(maf) sensor - massilise õhtu andur Brake pedal positsion (bpp) switch piduripedaali asukoha lüliti Details or parts for working engine : - piston - kolb - crankshaft - väntvõll - cambshaft - nukkvõll - intake valve - sisselaskeklapp - intake port - sisselaske - head - pea - coolant - jahutus - engine block - mootori plojj - oil pan - karter - oil sump - karteripõhi - spark plug - küünal - exhaust valve - väljalaskeklap - exhaust port - väljalaskekanl - piston kolb - connecting rod - keps - rod bearing - sõrm Intake fuel and air mixture Compress All valves is closed and piston pushes the mix
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'nda...
surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR1 Corvette'i mootor. Olgu öeldud veel niipalju, et seni oli juttu staatilisest surveastmest, kuid praktikas on määrav dünaamiline surveaste, mis näitab, milline reaalne rõhk silindris valitseb ja palju seal küttesegu kokku surutakse. See sõltub staatilisest surveastemest, aga ka muudest komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,59), kuna ülelaaderõhk ise põhjustab tegeliku rõhu kasvu silindris, mis tavapärase staatilise surveastme juures võiks kergelt detonatsioonini viia. Kompressor rohkem kui kompenseerib surveastme vähenemisest tingitud võimuskao. Kokkuvõte
eemaldamist mootorit mitte keerata). Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas suunas pöörlema, visuaalselt kontrollitakse eelnevalt rihma seisundit kontrollitakse rihma laiust ja võrreldakse autodata andmetega. Tavaliselt vahetatakse koos rihmaga ka tugi- ja pingutusrullid. Tugi- ja pingutusrulli laagrid ei tohi käega pöörates häälitseda. Uue rihma paigaldamisel lugeda eelnevalt vana rihma hammaste arv ja võrrelge seda uuega. Mõnedel mootoritel fikseeritakse nukkvõll, väntvõll ja kõrgrõhupump, enne seda kui uus rihm on paigaldatud kontrollitakse nukkvõllide ja väntvõlli otsatihendite leket (et õline ei ole) kui esineb õlis, siis vahetage see. Rihma pingutakse nii, et rihma pikem haru käega pöörates ei võimalda rohkem kui 90 kraadi pöörata. Pingutusrullidel on vedru sees, mis määrab keti pingutuse.
Käigukasti küljest eemaldada survelaager.Uus sidur paigaldada kasutades tsentreerimiseks Siduri korvi poldid keerata kinni järjest. Et mitte teha viga sidurikorvi lamellplaadile .Eemaldada sidurivõlli tsentreerimis abinõu.Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega. Siduri ketas paigaldada korvi suhtes vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.Ja käigukast panna tagasi samas järjekorras. 51.OHV gaasijaotus TH (tõukurvarrastega , nukkvõll all) OHV-l saab reguleerida samuti klapipiltu aga klapipi pilu regul. käib vähe teistmoodi kuna selle OHV mootori nukkvõll asub mootori plokis. St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil. 52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada. 53
Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid, stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud antifriktsioonsulamiga. Alumises liuas puudub õlisoon, otstes on vaid õlitaskud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
