määratakse hammasrataste läbimõõdud, selgitatakse toorikute sobivus ja arvutatakse hambumisjõud. Hammasrataste läbimõõdud planetaarülekandes Hammasrataste toorikute sobivus planetaarülekandes Et termotöötlusega saada arvutamisel eeldatud hammasrataste mehaanilisi omadusi, ei tohi toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria
jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
• Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine • pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel. Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks: • kerged (-44kW) • keskmised (-99kW) • rasked (suurem / võrdne 100kw) tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend Mootorit ei või käivitada! 5. Eemalda filtripadrun ja pese magnetsüdamik
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid