Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja". Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Käekirjas toimub suur muutus- muutub realistlikuks, paneb tegelastele kummalisi nimesid. "Karge meri" (1938), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (1945), "Üle rahutu vee" (1951) "Kas mäletad, mu arm?" (19511959).
jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal LOOMING • Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. • Valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" ja "Purpurne surm" ning novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid"). • Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid"). • 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). • Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
maastikuga: künkad, orud, käänulised teed, üksikud metsatalud ja samas avarad heinamaad. Kuigi Gailit on kirjutanud mitu romaani, võib teda Fridebert Tuglase ja Peet Vallaku kõrval pidada ennekõike sädelevaks novellimeistriks. Gailiti varane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees ● Ajakiri ´´Looming´´ toimetaja
● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstilisele Romaanid ● 1926 “Reigi õpetaja” ● 1920 “Katinka Rabe” Kasutatud allikad http://kjk.eki.ee/ee/issues/2013/8-9/396 http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Kallas http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=5115053 0
Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli,
Töötas 1965-1968 toimetajana Tallinnfilmis Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia
• 1904-1905 õppis H. Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse • Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri” Uusromantilised teosed: • 1913 novellivalimik “Õhtu taevas” 1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid • 1915 ``Felix Ormusson`` • 1937 ``Väike Illimar`` Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus) • “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri
Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan- ,,Saatana vari" , komöödia-,,Meie küla poisid". August Gailit-prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis
Oli Visnapuuga hea sõber, kellega koos organiseeris Siuru rühmituse. Vabadussõja ajal oli Gailit sõjakirjasaatja. Reisid väga palju. On töötanud veel Eesti saatkonnas Riias ja olnud ,,Vanemuise" direktor. 1944.a põgenes koos teiste Siuru liikmetega nõukogude võimu eest Rootsi, kus ta ka suri. Looming: prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid-,,Muinasmaa" novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel,
Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed · Romaanid · Novellikogud · ,,Saatana karussell"(1917) · ,,Muinasmaa" (1918) · ,,Rändavad rüütlid" (1919) · ,,Purpurne surm" (1924) · ,,Vastu hommikut" (1926) · ,,Isade maa" (1935) · ,,Ristisõitjad" (1927) · ,,Karge meri" (1938) · Novellid · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Toomas Nipernaadi" (1928)
• 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V klassi teenetemärk 1940 • Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950.
Jack London (1876-1916) Jack London oli San Franciscost pärit ameerika kirjanik. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. Samal ajal tegi ta läbi karmi ja seiklusrikka elukooli. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt"
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). *1925–1971: psühholoogilise realismi periood
• August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. • Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus. TEOSED Romaanid Novellikogud • "Joonatan Hingemaa • "Vaeste-Patuste alev" eksirännakud" (1930) (1927) • "Kotkapoeg" (1932) • "Tuhkur hobune" (1928– • "Reisijad lõppjaamas" 1933) (1934) • "Kolme vaeva tee" (1930) • "Reamees Mattias" (1935) • "Andruksonide suguvõsa" • "Üksiklased" (1935) (1931–1934) • "Esimesed meheteod" • "Vana kaardivägi" (1935) (1936)
- Luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut – peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega. Kangro on ka erudeeritud tõlkija PALK: - Kõhklesin päris pikalt, sest ma ei tahtnud ahnepäitsina mõjuda - Järgneva kahe aasta jooksul on Kangrol plaanis mitu teost. - On vähemalt kaks romaanimõõtu asja plaanis. Samuti mitu jutustuse mõõtu teksti, lisaks veel novellikogud ja luuletused sinna juurde. Tõlkeplaane on samuti. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/maarja-kangro-looming-on-nagu-onge-valja- viskamine?id=51276976 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maarja-kangro-uued-kuivad- meelisklused/ http://kirjandusjakeel.blogspot.com.ee/2009/06/maarja-kangro-heureka.html
1. Kunas ja kus tekkis vene kirjandus ? Tekkis 19.sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri...
suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata. Looming: Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.
Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi" *1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina Ta järgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse ka uuendusi ja koguni kujundas isikulise novellitüübi. Sarnased teemad ja ideed: *armastuse jõud ja tragäädia *mõistmatu elusaatus *kättesaamatu vabadus *priiskav paheline nauding *lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused *tundmatu maailm
meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked
) · "Õhtud külas Dikanka lähedal", 1831-1832(Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". · "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", 1842(Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. · Novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod"(Aastal 1835 ilmusid tema novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod") · "Surnud hinged" I osa; 1842 (Alustas teose kirjutamist Roomas. See on tema ainus kelmiromaan, mis oli triloogiana kavandatud) · "Surnud hingede" II osa alustamine 1848. aastal ( Gogol käis 1848. aastal palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis,
Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid kaasteelised"(2003), Tartu Ülikoolis peetud loengusarja üleskirjutuse ,,Omaeluloolisus ja alltekst" (2003)
Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemilik elunautimine, elada sellisena,
Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti
Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul". Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused" (Stockholm, 1963) ja "Luuletused" (Tallinn, 1965) sarjas "Väike luuleraamat", "Vikerkaar ja vari"
Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud "Pierrot" (1919) "Jäljed liival" (1921) · Novellikogud "Hiina kett" (1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (1927) · Romaan "Armukadedus" (1933) Friedebert Tuglas · Eluaastad 18861971 · Sündinud Tartumaal Ahja mõisas · Õppinud Tartu linnakoolis ja Treffneri Gümnaasiumis · prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija · Elas peaaegu 11 aastat paguluses Looming · Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad · Omapärane, pildirohke, sümbolitele ja
Jutustused: ,,Tarass Bulba"(kodumaa ja- isaarmastus, isa valib poja ja kodumaa vahel) ,,Sinel"(protest inimväärikuse alandamise vastu) ,,Nina"(inimväärikuse alandamine) ,,Vana maailma mõisnikud"(kahest vanainimesest, kelle elumõte on söömine) ,,Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovits läks tülli Niki Vorovitsiga"(naerab nüristunud väikeaadlikku, kus pisiasi puhutakse suureks ja eluaegne sõprus muutub vihaks) Novellikogud: ,,Abareskid"(satiirilne Peterburi kogumik) ,,Mirgorod" Gogoli jutustused on kogutud kogumitesse õhtuti Dikana lähistel. Anton Tsehhov Vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Elukutselt oli arst. LOOMING: I periood: humoristlikud jutustused ja novellid ,,Ametniku surm"
Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966) · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Romaanid: · ,,Tants aurukatla ümber`` 1971 a. · ,,Maastik õunapuu ja meierikorstnaga`` 1973 a. · ,,Pommeri aed`` 1973 a. · ,,Inger`` 1975 a. · ,,Türgi oad`` 1977 a. · ,,Puud olid, puud olid hellad velled`` 1979 a. · ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" 1982a. · ,,Rippsild`` 1980 a. · ,,Üksi rändan" 1985a.
Autorist August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu,
Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amadeuse vastu. Hoffmanni loomingus segunevad unistuste maailm ja reaalsus, fantaasia ja argielu. Tema loomingut läbiv teema on kunst ja kunstnik. Teda nimetatakse tondiHoffmanniks, sest ta kasutab tihti oma teostes haldjaid, vaime, tonte. Filister on enesega rahulolev piiratud silmaringiga väikekodanlane. Tema looming on mõjutanud: Poe, Baudelaire, Gogol, Dostojevski, Wilde. Novellikogud: ,,Fantaasiapalu Callot' maneeris", ,,Serapioni vennad" Romaanid: ,,Kuradi eliksiir", ,,Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest", Kunstmuinastjutt: ,,Väike Zaches" · E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on ,,Tamerlan ja teisi luuletusi", ,,Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi", ,,Luuletusi". Ta töötas peamiselt ajalehtede toimetajana. Virginia Clemm oli Poe elus oluline, sest naine oli kirjanikule peamiseks inspiratsiooniks,
kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906) · "Lõhkiläinud Kolumats" (1979) Mälestustesari · "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) · "Murrang" (1930) · "Tõnissoni juures" (1931) Reisiraamat- "Rännud, rannad, Riviera, sõsarsaared ja Savoy" (1937) Näidend- "Raidaru kirikumõis" (1935) Novellikogud · "Välkvalgus" (1932) · "Armastuskiri" (1933) · "Sigtuna häving" (1937) · "Südamed" (1938) · "Hukatus Mälaril" (1939 · "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; 1968) Romaanid · "Urmas ja Merike" (19351936) · "Loojak" III (1938) · "Sündmusteta suvi" (1937) · "Ja ilma ja inimesi..." (1939) · "Taaniel Tümmi tähelend" (1942)
ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, kirjutas ta kergemeelselt paljudele vekslitele võltsitud allkirju. Eesti vabastamise järel jätkas Roht intensiivselt kirjutamist, avaldades jutustusi, lasteraamatuid ja romaani "Kaks perekonda". Tegevus Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukesi. 1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud. Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte
"Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Ilmakaared" (1970) 6 "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) 7 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://www.postimees.ee/251106/esileht/kultuur/230501.php http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/traat.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E305A8C754C7AE87C225723300455509 http://www.slideshare.netwww.slideshare.net/mirjamool/mats-traat 8
valikkogu "Mu süda laulab" · Luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse · Eripära: loodusekujutuse eksootilise väljendusega dekoratiivsus August Gailit · 1891-1960 · Töötas ajakirjanikuna, sõjaväeametnikuna ja sõjakirjanikuna · Elas mõned aastad Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · 1932-1934 "Vanemuise" direktor · 1944 põgenes Rootsi Looming: · Erootilise ainega proosa · Kuulsaimad romaanid "Purpurne surm" ja "Muinasmaa", kuulsaimad novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid" "Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma rahvusesse ja isamaasse kaotad." - "Ristisõitjad" Johannes Semper · 1892-1970 · Luuletaja, prosaist, esseist, kriitik, tõlkija · Sündis Viljandis, õpetaja peres · Õpingud Peterburis, Riias · Peale I maailmasõja algust mobiliseeriti ja asus õppima Moskvasse · Berliini ülikool ning peale seda elas
Jan Kaus on täpne ja tabav, vahel sarkastiline vaatleja. Tema luule ja proosa kujutab sotsiaalseid probleeme Eestis 21. sajandil. 2 TEOSEID Luule "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) "Õigem Valem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2000) "Enam Vähem" - koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) "Aeg on vaha" (2005) Novellikogud "Üle ja ümber" (2000) "Õndsate tund" (2003) "Miniatuurid" (2009) Romaanid "Maailm ja mõni" (2001) "Tema" (2006) "Hetk" (2009) Tõlked Soome keelest Jari Tervo romaan "Minun sukuni tarina" ("Minu suguvõsa lugu") (2002) Soome keelest Sofi Oksaneni romaan "Puhdistus" ("Puhastus") (2009) Soome keelest Riikka Pulkkineni romaan "Totta" ("Tõde") (2011) Illustraator 3 Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001)
Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga. Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad. Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile.
olid, puud hellad velled", 1979, ,,Rippsild", 1980. ,,Karukell, kurvameelsuse rohi", 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Tekstisisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest., ,,Üksi rändan", 1985, ,,Minge üles mägedele", I 1987, II 1994, ,,Hirm ja iha", 1993. Novellikogud: ,,Mänguveski", 1972, ,,Umbsõlm ja Armuvägi", 1989. Luulekogud: ,,Valitud luuletused", 1979, ,,Valitud teosed", 1985, ,,Sügislootus", 1986, ,,Ajalaulud", 1990, ,,Vastuseta", 1991, ja ,,Koidu kätes", 1993. Mats Traat on kirjutanud ka näidendeid ,,Päike näkku", 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tsehhi ja makedoonia keelest. 2003 aastal ilmunud novellikogu "Islandi suve" seitsmest novellist kuus käsitlevad
andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab. Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram", "Lõhkiläinud Kolumats" jt. Novellikogud: "Välkvalgus" (1932), "Armastuskiri" (1933), "Sigtuna having" (1937), "Südamed" (1938) ja "Hukatus Mälaril" (1939). Romaanid: "Urmas ja Merike" (19351936), "Loojak" III (1938), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942). Kirjutanud ka näidendi "Raidaru kirikumõis" (1935); lühibiograafiaid ("Admiral Johan Pitka") ja populaarteaduslikke raamatuid.
1)võitlus 2)armastus 3)surm · Humanisminõue: võitlus tapmise ja sõja vastu, relv käes Võtmeteosed: 1)Romaan ''Ja päike tõuseb'' · kuulsuse algus · isikupärase stiili saavutamine 2)romaan ''Hüvasti, relvad'' · rahvusvahelise tuntuse algus 3) romaan ''Kellega lüüakse hingekella'' · menukaim teos · moto inglise luuletaja John Donne'ilt 4)novellikogud · ''mere päevil''(1924) · ''mehed ilma naisteta''(1927) · ''võitja ei saa midagi'' 5) jutustust ''Vanamees ja meri''(1952) · Hemingway elufilosoofia kokkuvõte, vaimne testament · Pidas seda ise ka kõige paremaks teoseks · 1953 Pulitzeri preemia · 1954 Nobeli preemia 6)autobiograafiline romaan ''Surm pärastlõunal'' 7)mälestusteraamat ''Pidu Sinus eneses'' ·
Tänu iseõppimisele hakkas Augus ise oma vaimutoitu kirja panema. Juba iseõppimisperioodil andis ta välja esimese raamatu ,,Kui päike läheb looja", mis oli romantiline ning traagiliselt lõppev armastuskolmnurga lugu. 1916. aastal sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos H. Visnapuuga oli ta 1917-1918 üks põhilisi rühmituse ,,Siuru" loojaid ja kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist.
August Jakobson (1904-1963) • Oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks • Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Looming: romaanid Vaeste-Patuste alev" (1927), "Metsalise rada" (1936) jt.; novellikogud "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930), "Üksiklased" (1935) jt.; näidendid "Elu tsitadellis" (1946), "Kaks leeri" (1948) jt. • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1947) Betti Alver (1906-1989) • On kandnud nimesid ka Elisabet Talviken ja Elisabet Lepik • Oli eesti luuletaja, kes sündis Jõgeval • Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi„ • Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel
19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" III (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). 19141925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925).
Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming Gailit oli väga tagasihoidlik öeldes, et tähtis pole mitte kirjaniku isik, vaid ta looming. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike
läks koju, kuhu ta pidanuks kuuluma. Ainult talved veetis ta kodus, tehes kirjanikutööd. Ehk oligi mees terve hingega kirjanik ja käis kevadest sügiseni rändamas, et inspiratsiooni koguda. Väga hästi iseloomustab Nipernaadit üks tema lausetest :"ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Autor August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm
minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi. Kirjanik avab kahe looma hingeelu ja käitumise erinevused
· "Üksi rändan" (1985) · "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) · "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud: · "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidendid: · "Päike näkku" (1981) Novellikogud · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Kokkuvõte Mats Traat tegeleb eesti rahva kultuurimälu säilitamisega. Ta kujutab oma loomingus eesti talurahva elu erinevatel perioodidel. Ta kirjutab oma romaanides eestlaste lugu ning aitab taastada meie eneseväärikust ja kultuuri. Traat tahab oma loominguga sisendada meile eneseusku ja tulevikuoptimismi ning seda püüab ta teha läbi enda. Oma ponnistuste eest on teda pärjatud paljude auhindade ning suure tunnustusega
· nõuti suuremaid vabadusi inimese tunnetele ja instinktidele, armastuselamusi kujutati senisest tunduvalt vabamalt Kirjastamine oli "Siurule" esmatähtis ülesanne. Vajati raha, mida endal polnud. Nende leidlik idee oli avalike kirjandusõhtute korraldamine, mis viidi läbi noorusliku julgusega, isegi skandaalselt "Siuru" vallutas raamatuturu lausa mängeldes. Ühisväljaannetena ilmusid ka "Siuru" albumid ja koguteos "Sõna". Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan kokku üle 30 eri raamatu esmatrüki oma tegevusajal. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. "Siuru" luuletajatest oli oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal J. "Siuru" lüürika saavutusi iseloomustab hästi rühmituse kahe suurepärase luuletaja, M.Underi ja H.Visnapuu looming. Mõlemad paistavad silma jõuliste tundeväljendustega, mis erinevad Semperi hämaratest aimustest ja Adsoni leebest eluvaatlusest.
Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". 8 Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad
annaabi.ee 
