Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõukogude Liit Hruštšovi ajal referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hruštšov, hruštšovi, nikita, stalin, moskva, kuuba, nsvl, ukraina, egiptus, mistõttu, berliin, müür, sergei, keskkomiteengress, castro, brežnev, kaevur, haridus, leonid, niina, kehv, gulag, sulaaeg, karmi, gorbatšovi, välispoliitika, 1959, eisenhoweri, veresaun, kanal, juhendaja, kurski, keisririik, perele, ksenia, irina, kivisöe, tehastesHruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria
Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimased aastad elas ta personaalpensionärina. Nikita Hruštšov oli NSVL juht aastatel 19531964, enne seda oli ta NLKP KK I sekretär. Sisepoliitika Peale Stalini surma sai Nõukogude Liidu uueks juhiks Nikita Hruštšov. Et seda kohta saada, pidi ta olema piisavalt kaval ja kõrvaldama oma peamised vastased Beria ja Malenkovi. Algul juhtis ta NL nendega koos, hiljem suutis ta nad kõrvaldada ja saada endale Nõukogude Liidu juhi positsioon. Hruštšov avas Kremli kõigile külastajatele. Stalini ajal oli Kreml suletud kõigile, välja arvatud partei kõrgemale ladvikule
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides:
1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle NEP-ile. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEP-i lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin. SURM: 1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt
-Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele):
Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees
esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana.
1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
Maailm aastatel 1945-1955 Pärast Teise maailmasõja lõppu kujunes umbes viie aasta jooksul välja nn kahepooluseline maailm, kus kaks „suurt“ olid koos oma mõttekaaslastega pidevas ideoloogilises vastasseisus. Lühendite selgitusi: USA – Ameerika Ühendriigid, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, GBR – Suurbritannia, FRA – Prantsusmaa, LÄÄNE-EUR – Lääne-Euroopa, GER LV – Saksamaa Liitvabariik, JPN – Jaapan, GER DV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik, CHN – Hiina Rahvavabariik Nürnbergi protsess 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri- Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said
aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks. Majandus arenes hoogsalt paljuski tänu tema oskuslikule juhtimisele. Keskendus eelkõige majanduse arendamisele ja sisepoliitikale, seetõttu ei saanud ta hakkama ka külas sõjas NSV Liidu
leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas. Eisenhoweri doktriin- oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Lähis-Ida eluliste huvide riigiks, rajasid CENTO- kesk lepingu organisatsioon (Iisrael, Iraan, Iraak) Rooma lepingute sõlmimine 1956. a märtsis- Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957. aastal ja millega loodi 1.
1960.a alguses, kui türklaste osakaal sakslaste seas oli liiga suur ja põhjustasodavtööjõu näol tööpuuduse sakslaste endi seas. Mis oli Lääne-Saksamaa majandusliku edu aluseks? Sõjaliste kulutuste puudumine, saksa töökus, USA finantsolu Millal Lääne-Saksamaa astus NATOsse ja taastas sõjaväe? 1960.a Lääne-Saksamaa kantsler 1969? Sotsiaaldemokraat, Willy Brandt 33. W.Ulbricht Ida-Saksamaa juhina: tuli võimule parteiga Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Täitis Moskva käske eriti inukalt, et suruda maha demokraatia. Ida jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Põgeneti läände. 34. Berliini kriis, selle tulemused ja kes osalesid: Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma
võimule pääseda seadis (USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamine) võidurelvastumine – võisteldi relvastuses, et teist riiki hirmu all hoida. Pidevalt täiustati võidu massihävitusrelvade liike. . 1950. aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kasutusel rohkem tuumajõudu pingelõdvendus – sõlmiti leping, millega NSVL, USA ja GB kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas: atmosfääris, kosmoses ja vee all. (maa all lubatud) 1960. aastate lõpus hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSVL esines vaid propagandalike algatustega võidurelvastumise (1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku pidurduseks süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima)
tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954
ebaefektiivsust püüti korvata spetsiaalsetesse masina- mitmesuguste mittemajanduslilce traktorijaamadesse. Pärast aastate- vahenditega, mis kõik piinlesid kas pikkust propagandavahtu füüsilise või psühholoogilise traktorijaamade töö parandamisest ja terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja esines ta pikema sõnavõtuga
..............12 3.Kokkuvõte..............................................................................................................................14 4.Kasutatud kirjandus................................................................................................................16 2 1. Sissejuhatus Külm sõda sai alguse pärast Teist maailmasõda 1945.aastal, kui hakkasid kujunema vastatandlikud leerid NSVL ja Lääneriikide (USA, Prantsusmaa, Suurbritannia) vahel. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas ja Lääneriikide eesmärk oli demokraatia taastamine. Mõiste „külm sõda” võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947. a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitlaste suhteid kui murenevaid ja konfliktiga asenduvaid.1 Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. Märtsis. (..
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i
mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad);
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri.
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960
............................ 9 Hrustsovi kukutamine võimult................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Koostasin referaadi teemal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Nikita Hrustsovi ajal. Valisin selle teema, kuna teadsin, et Hrustsov oli valitseja, kes ei häbenenud oma labasust ja otsekohesust. Samuti olin kuulnud tema ,,suurepärastest" põllumajanduse edendamise ettevõtmistest. 3 Hrustsovi elulugu N. S. Hrustsov sündis kaevuri perekonnas 17. aprillil 1894. a. Kurski kubermangus Kalinovka külas. Lõpetanud külakooli asus ta juba 15-aastaselt kaevandusse tööle.
aastal ja poolteistsada neist siirdusid Rootsi sama aasta sügisel. Kui Saksamaa okupeeris Eesti, alustati Rootsi-Saksa läbirääkimisi ja 1943-1944 läks umbes 7000 eestirootslast Rootsi. Nende hulgas oli ka Rootsi pürgivaid Riik eestlasi Riik eestlasi Venemaa 46 390 Saksamaa 4469 Ameerika 26760 Ukraina 4208 Ühendriigid Rootsi 26438 Kasahstan 3 397 Kanada 20 530 Läti 3312 Soome 8710 Suurbritannia 2 730 Austraalia 6 334 Gruusia 2316 Tuhanded eestlased põgenesid üle Läänemere Rootsi väikestel kalapaatidel
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas
Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
annaabi.ee 
