Minu kodutänav-rännaku pst (0)

1 Hindamata

Minu kodutänav
2007 aasta
8a klass
Minu kodutänav
Minu kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest.
Rännaku puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus.

Raudteejaam, praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd, maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms.
Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just “rännaku”. Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi.
See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse…
Pildil on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga on noortekeskuse asukoht.
Veel asuvad tänaval postkontor , bensiinijaam nimega Lukoil ning noortekeskus , kus varem asus kino “ Koit ”.
Pääsküla noortekeskus, mis oli kunagi kino “Koit”.
Noortekeskuse ees asub ka mälestusmärk küüditatutele mälestamaks ühe suure kurva rännaku algust, mis muutis paljude inimeste elusid.
Mälestusmärk küüditatutele. Kivi peal on kirjas: “Siin algas 14.06.1941 nõmmelaste tee Siberisse”.
Rännaku puiesteel on nii eramaju kui ka korterelamuid. Kõige kõrgem korterelamu on viie korruseline kivimaja . Mõned aastad tagasi asus samas kivimajas ka Pääsküla raamatukogu, kuid ruumipuudusel koliti uude, raamatukoguks ehitatud moodsasse hoonesse Pärnu maanteel .
Rännaku puiesteel kasvab palju puid, enamasti mände. Tänav piirneb pisikese metsatukaga, kus on ka korvpalliplats. Selles metsatukas spordivad kehalise kasvatuse tundide ajal Pääsküla Gümnaasiumi õpilased.
Tänava väljanägemises pole midagi sellist, mida poleks teistel tänavatel, mis siinkandis asuvad. Pigem teevad Rännaku puiestee eriliseks inimesed, kes siin elavad, olles enamasti väga sõbralikud ja abivalmis.
Siin elavate inimeste arvamus Rännaku puiesteest on väga hea ja üks samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta sattus koos perega elama Pääskülla, Rännaku puiesteele.
Toomase pere koosneb temast, tema naisest Emilyst ja kolmest lapsest. Kaks vanemat last olid mõlemad pojad, kelle nimedeks on Jaagup ja Karl. Poisid said lapsepõlves omavahel hästi läbi, kuid igakord nii hästi ei läinud, vahest oli nende vahel ka tülisid, mis õnneks lõppesid õnnelikult. Emily oli alati soovinud omale ka tütart ja nii sündiski nende kolmas laps, Elaisa. Elaisa sai omale nime oma emapoolse vanavanaema poolt, kes oli suurepärane kokk ja meister joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane. Enne olid nad elanud Põlvas pisikeses majas metsa serval.
Tallinnasse kolides elasid nad Toomase tädimehe juures, kes suri peagi vanadusse ning jättis oma korteri pere kasutada. Toomas sai tööd postiljonina postkontoris, mis asub tema kodu lähedal. Ka Emilyl vedas töökohaga. Ta sai töökoha lasteaias kasvataja abina. Kõik lapsed läksid Kivimäe Põhikooli ning lõpetasid heade hinnetega. Elaisa aga koguni hõbemedaliga.
Praeguseks elab Toomas kodus üksinda, lapsed on välja kolinud ja oma elu alustanud ning tema naine Emily lahkus üleeelmisel aastal elavate seast kuna põdes kopsuvähki. Eelmistel jõuludel kinkisid Jaagup, Karl ja Elaisa oma isale koera . Koerale panid nad nimeks Emily oma ema mälestuseks ning nüüd hoolitseb Toomas koera eest. Paar aastat tagasi läks Toomas pensionile ning nüüd tegeleb ta oma hobiga, markide kogumisega.
Kasutatud kirjandus
Leho Lõhmus “Nikolai von Glehnist Nõmme linnani” Nõmme 1996
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 9 allalaadimist