Minu kodutänav 2007 aasta 8a klass Minu kodutänav Minu
kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest. Rännaku
puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal
ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus.
Raudteejaam,
praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd,
maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms. Selline
nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava
nimeks valitud just “rännaku”. Võib nimel olla seos
raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See
kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada,
kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse… Pildil
on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga
on noortekeskuse asukoht. Veel
asuvad tänaval postkontor , bensiinijaam nimega Lukoil ning noortekeskus , kus varem asus kino “ Koit ”. Pääsküla
noortekeskus, mis oli kunagi kino “Koit”. Noortekeskuse
ees asub ka mälestusmärk küüditatutele mälestamaks ühe suure
kurva rännaku algust, mis muutis paljude inimeste elusid. Mälestusmärk
küüditatutele. Kivi peal on kirjas: “Siin algas 14.06.1941
nõmmelaste tee Siberisse”. Rännaku puiesteel on nii
eramaju kui ka korterelamuid. Kõige kõrgem korterelamu on viie
korruseline kivimaja . Mõned aastad tagasi asus samas kivimajas ka
Pääsküla raamatukogu, kuid ruumipuudusel koliti uude,
raamatukoguks ehitatud moodsasse hoonesse Pärnu maanteel . Rännaku puiesteel kasvab
palju puid, enamasti mände. Tänav piirneb pisikese metsatukaga, kus
on ka korvpalliplats. Selles metsatukas spordivad kehalise kasvatuse tundide ajal Pääsküla Gümnaasiumi õpilased. Tänava väljanägemises
pole midagi sellist, mida poleks teistel tänavatel, mis siinkandis
asuvad. Pigem teevad Rännaku puiestee eriliseks inimesed, kes siin
elavad, olles enamasti väga sõbralikud ja abivalmis. Siin elavate inimeste arvamus Rännaku puiesteest on väga hea ja üks
samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta
sattus koos perega elama Pääskülla, Rännaku puiesteele. Toomase pere koosneb
temast, tema naisest Emilyst ja kolmest lapsest. Kaks vanemat last
olid mõlemad pojad, kelle nimedeks on Jaagup ja Karl. Poisid said
lapsepõlves omavahel hästi läbi, kuid igakord nii hästi ei
läinud, vahest oli nende vahel ka tülisid, mis õnneks lõppesid
õnnelikult. Emily oli alati soovinud omale ka tütart ja nii
sündiski nende kolmas laps, Elaisa. Elaisa sai omale nime oma
emapoolse vanavanaema poolt, kes oli suurepärane kokk ja meister
joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim
poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane. Enne
olid nad elanud Põlvas pisikeses majas metsa serval. Tallinnasse
kolides elasid nad Toomase tädimehe juures, kes suri peagi vanadusse
ning jättis oma korteri pere kasutada. Toomas sai tööd
postiljonina postkontoris, mis asub tema kodu lähedal. Ka Emilyl
vedas töökohaga. Ta sai töökoha lasteaias kasvataja abina. Kõik
lapsed läksid Kivimäe Põhikooli ning lõpetasid heade hinnetega. Elaisa aga koguni hõbemedaliga. Praeguseks elab Toomas
kodus üksinda, lapsed on välja kolinud ja oma elu alustanud ning
tema naine Emily lahkus üleeelmisel aastal elavate seast kuna põdes
kopsuvähki. Eelmistel jõuludel kinkisid Jaagup, Karl ja Elaisa oma isalekoera . Koerale panid nad nimeks Emily oma ema mälestuseks ning
nüüd hoolitseb Toomas koera eest. Paar aastat tagasi läks Toomas
pensionile ning nüüd tegeleb ta oma hobiga, markide kogumisega. Kasutatud kirjandus Leho
Lõhmus “Nikolai von Glehnist Nõmme linnani” Nõmme 1996 6
Kõik kommentaarid