Oleme sellele andnud sobiva pealkirja ja kohustume, juhul kui esimesel osal on niisugune menu, nagu ta väärib -- milles me muide sugugi ei kahtle --' avaldama kohe ka käsikirja teise osa. Vahepeal aga, kuna ristiisa peetakse teiseks isaks, kutsume lugejat nägema meis, aga mitte ' krahv de la-Fere'is, oma lobu või igavuse põhjustajat. Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
midagi üsna kodust ja omast, aga juba järgmisel silmapilgul paukus kell tal otse kõrva ääres ja nõnda valusasti, et kadus igasugune magus suige. Ta kargas istukile: tahmane laelamp põles ja lätlane, kes tal eile oli aidanud kasti kanda, seisis kellaga otse tema voodi ees. Peale Indreku ei liigahtanud ükski. Aga kui Kopfschneider helistamist ei jätnud, karjuti talle mitmelt poolt: ,,Aitab juba! Käi kuradile! Tola! Katsu, et minema saad!" Mõnedele valmistas helistamine nalja. Need hüüdsid: ,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus magamine!" Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud -- hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek
tühist 'lubjatud riba kaugeleulatuva lupjamata plangupinnaga ja istus löödult tünni otsa. Väravast tuli Jim, plekkämber käes, kareldes ja «Buffalo neiusid» lauldes. Linnakaevult vee toomine oli Tomi meelest alati vastik töö olnud, kuid nüüd ei tundunud see talle enam nii. Talle meenus, et kaevul oli ikka seltskonda. Valged, mulatid ja neegripoisid ning -tüdrukud ootasid seal alati järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast
"Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei!" vastas ta hirmunult. "Aga, kas ta sai nii vihaseks, et tuli sulle noaga kallale?" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta. "Aga kes ta nii kaugele viis?" küsis Helen. "Mina", vastasin talle. Ma läksin kirikusse pihile. "Mis su südant vaevab, mu laps
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal. Kuidas ma seda seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Palun vastake. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma tahan sind oma käega puudutada, aga see ei puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga ma palun, et sa ütleksid mulle "sina". See "teie" kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean hakkama sind ise otsima. See oleks mu närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul
OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et OSVALD: Aga täpsemalt? ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna tahan sind oma käega puudutada, aga see ei sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su et siis ei saa napsu võtta, ja hakkasime kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind häälega tulema – nagu vanasti, rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga tudengipõlves, tundus väga romantiline. ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui avastas, et tal olid kõik load ja muud hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid dokumendid koju jäänud, ja keeras otsa hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult
Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud nina välja, mis nagu kuu valgustatud pilvede vahelt tema okkalise halli habeme seest välja säras. Jaanus hakkas temasuguste jõmpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud kübara kaudu selle näo silmi otsima. Asjatu töö. Kõik valge habe, ninapuna ja kübararooste. Poiss otsis, vahtis vahel mujale ja hakkas jälle otsima.
ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha. ANN Nalja teed või? FELIX Raha on tõsine teema. ANN Kui sa sellega pikalt venitad, siis lendame ükspäev siin veel kõik koos õhku. FELIX See saab omamoodi võimas olema. Põmm ja pauk. ANN Seda sa siis plaanidki? FELIX Jah seda, kuidas sinuga koos igavikku lennata. ANN Felix, sa oled ära keeranud. FELIX Armastus teeb lolliks. 3
tegevusliinist on võimalik leida täielik ekvivalent Jereslaimist. Aga see ei piirdu ainult konkreetsete tegelastega. Moskva ning Jereslaim olid mõlemad pealinnad, kui mitte ainult see ei olnud neil sarnane. Teises peatükis mainitud hipodroom, mille ajalooliselt lasi ehitada Herodes Suur, viitab Maneezi väljakule, kus ratsutati ning korraldati võiduajamisi. Samuti teised Jerelaimis palee ees asetsevate väljakud - turuplats ja suur väljak - annavad kergeid vihjeid Punasele ja eelmainitud Maneei väljakule. Samuti teises peatükis ruumi lendav pääsuke ("Sel hetkel lendas sammaskäiku noolkiire pääsuke..." (M&M lk 25)) on järjekordne viide Moskva ja Jerelaimi seotusele. Too lind oleks pidanud kevadisel ajal hoopis põhja pool olema, umbes Moskva laiuskraadil. Sarnast kõrvutamisele vihjavat materjali leiab veel Pontus Pilatuse ja Kaifase vestluses mainitavates Saalomon tiigis, mida oli samuti kolm nagu Patriarhi tiike
teadmiste Kõndisin eile mööda tänavat, kui äkki aktiviseerimine komistasin. Ma komistasin nii õnnetult, et kukkusin pikali. Mul oli pisar silmas, sest ma sain väga haiget. Ma kartsin, et teised inimesed hakkavad nüüd mu üle naerma. Aga siis tuli üks vana naine, kes aitas mu püsti. Ta oli väga mureliku näoga. Ma tõusingi üles ja tänasin vanatädi. Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi
+2,5 ,, Kooli lõpuni on jäänud 1 kuu. Irkalt sain kiita, et olen end kokku võtnud ja kindlasti pole ma enam õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise poolest klassi murelaps 2002." Kairiti ja tema sõpradega kohtudes on neil plaanis noorsoovahetusprojekti korras sõita Rumeeniasse. ,,Kairi on just see inimene, kes oli mu elust puudu. Sõber. Päris Sõber. Mu päevade ingel. Kogu see muredetulv, mis mu sisemust viimase aasta jooksul ängistanud, on lõpuks jagamist leidnud ja nalja saab ka nii palju, et anna otsad." Kairi ema saab talle tasuta kolmeks kuuks jõusaali pileti. +2,6 J on püsid vööst laiaks jäänud aga pluused on rinnust rinnalihaste treenimise tõttu ümber, akne tõttu määratakse talle kvartslambi ravi ja ta on juba oma päevitunud jume kohta tänaval komplimente saanud. Evita modelliagentuurist peetakse J tänaval kinni ja pakutakse talle modellina tööd. Kuigi J ei ole endast kunagi modellimõõtu näinud aga otsustab need
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
siis röögatavad trumm ja pasun saateks ta tervissmule. HORATIO: On komme see? HAMLET: Jah, nii see on, kuid arvan - ehkki olen sündind siin ja kommetega kohanend, et au sest kombest loobumine rohkem tooks. See purjus trall nii idast kui ka läänest toob meile laitust teistelt rahvastelt - nad hüüavad meid joodikuiks; me nimel sea tiitel kannul käib... Ilmub VAIM. HORATIO: Mu prints, ta tuleb! HAMLET: Inglid ja pühad mehed kaitsku meid! Ole sa õnnis vaim või neetud tont, too taevahingust sa või põrguleitset,
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad. Ekke tore mees viskab natuke Kadi kulul nalja rääkides talle, et mõtle kui ükspäev elame praosti saunas, meil on kirju lehm ja tosin lapsi. Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga
Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad. Ekke tore mees viskab natuke Kadi kulul nalja rääkides talle, et mõtle kui ükspäev elame praosti saunas, meil on kirju lehm ja tosin lapsi. Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla
Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli? Elenoor kutsus siis täna öösel uuesti. jälle aga ilmusid vaid Ants koos kahe kaaslasega, jällegi vöitits rüseluses Jürka kuid mitme sinikaga seda
teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
Aga öö kujunes rahutuks. Lennart ärkas juba kella nelja paiku. Akna all seisis soldat, toetudes täägistatud püssile. Ka teise akna juures oli soldat ja keset tuba seisis ohvitser. Söögilaua ääres märkas poiss kaht heledas mantlis noort meest. Ema pildus samal ajal riideid kohvrisse Üks meestest vaatas kella ja teatas, et aega on kakskümmend minutit. Pereliikmete rõivad kästi pakkida eraldi kohvritesse. Kui ema selle üle imestust avaldas, heideti tema üle vaid nalja. Georg Meri pakkis oma kohvrit sõnagi lausumata. Lipsud, millel olid sildid " Extra Long " ja "Sonderklasse" viskas ta kõrvale, kuid abikaasa nõudel võeti need ikkagi kaasa. Hiljem oli lipsudest abi: kui kohvri lukud üles ütlesid, seoti kohver kinni lipsudega. Üks küüditajatest pistis taskusse ordeni, mille ta oli leidnud kirjutuslauasahtlist. Ka perekonna pildid võeti kaasa. Georg Meri lahutati perest ja saadeti laagrisse. Alice ja lapsed
F. Schiller Isa on aare, vend on tugi, kuid sõber on niihästi üks kui teine. Inglise vanasõna Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu. Cicero Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. Tundmatu Sõbra hoidmiseks on vaja kolme asja: austada teda, kui ta viibib kohal, kiita teda, kui ta on ära, ning abistada teda, kui ta seda vajab. Itaalia vanasõna Inimesed ihkavad pikka elu, aga tunnevad hirmu vanaduse ees. Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N. Chamfort EDU, ÕNN, NAERATUS, RAHA Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Maailm on nagu peegel: põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti. H. L. Samuel Vahel tuleb inimesi naerutada, et nad oma poomiskavatsuse ära unustaksid. G. B. Shau
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Viinaravil käimine oli kah omamoodi moes. Eks käinud Kaugvergi ja kui märkas palati seinal mõne aja eest sama paika külastanud Teet Kallase autogrammi, saatis sõbrale terviseid. Kaugver esindas tüüpiliselt tollast menukirjaniku elustiili. Kolmapäeviti käis ta Kirjanike Liidus raamatuid ostmas, sageli pidutseti pärast sõprade Eno Raua või Villem Grossiga Pegasuses või KuKus. Pärast kolmepäevast joomist tavatsenud nad punaste poolel sõdinud Grossiga nalja visata, et küll ma oleks sulle alles Luki all pihta pannud. Ega Kaugverit küll Luki all polnudki. Raim kõneles kõrgel häälel ja kiiresti zestikuleerides. KAUGVERIL OLI VALGE VOLGA ja mõistagi ei hoidnud ta autosõitu ja joomist lahus. "Purjus peaga sõites on põhiline see, et särk oleks puhas ja lips hästi sirge," õpetanud ta kolleege. Mammonat ei kogutud. "Kui raha oli, sõideti taksoga Riiga, aga kaht ühtmoodi tassi isal küll
292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 297. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 298. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 299. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta 300. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 301. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta 302. Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma 303. Elu on raske. Millega võrreldes? 304. Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer 305. Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on 306
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
00 täna õhtul. 7. Lend Tallinnast Prahasse kestab 4 tundi. 8. Et eluvesi ei kaotaks oma omadusi, tuleb seda transportida ainult kristallpudelis. 9. Kristallpudel peab olema valmistatud Tsehhimaal. 10. Prahas saab osta sobiva kristallpudeli ühest vanalinna poest. 11. Sellel neljapäeval ja reedel ei ole kaupluse omanik kauplust avanud, kuna on tema tütre pulmad. Kauplus on avatud laupäeval. 12. Lennuk Prahast Viini väljub 15.00 reedel, laupäeval ja esmaspäeval ning lend kestab kaks tundi. 13. Viini lennujaama läheduses on üks universaalne kauplus, kus müüakse väga erinevaid kaupu. Raske on leida mingit kaubaartiklit, mida seal ei ole. Kaupluse omanikul on aga põhimõte, et kõik kaubad peavad olema 100% liselt kohalikelt tootjatelt. Kauplus on avatud iga päev ajavahemikul 9.00 19.00. 14. Lossile kõige lähim asula on Steini asula. 15
teostamiseks imetegusid jmt. Kui inimene vajab sellist Jumalat ja tunnustab teda, siis kummardab ta olendit, kelle on ise loonud. Seega teeb ta seda selle inimese loal, kes Jumala lõi. Kas poleks mõttekam kummardada iseenda loodud Jumalat? Jumalat, kes on loodud vastavalt oma vajadustele sellist, kes esindab seda luust ja lihast olevust, kel oli piisavalt mõttejõudu, et luua omaenese Jumal? Kui inimene rõhutab oma tõelist olemust, väljendades seda Jumalana, siis miks karta oma tõelist olemust jumalakartlikkuse kaudu? Miks kiita oma tõelist olemust, jumalakiituse kaudu? Miks jätta end väljapoole Jumala olemust ja saada temaga üheks vaid rituaalide kaudu? Inimene küll vajab rituaale ja dogmasid, kuid ükski reegel ei ütle, et rituaalide teostamiseks on vaja välist Jumalat. Kas pole vahest nii, et kui inimene lõikab läbi enda ja Jumala vahel, hakkab ta nägema uhkuse deemonit Luciferi kehastust, mis hakkab tekkima temast enestest?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
