TAEVAKAARDID LÄBI AJALOO TÄHTKUJUD Mis on tähtkujud? Iidsetest aegadest on inimesed tähistaevast vaadelnud ja avastanud, et heledamad tähed moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte. Kõige tuntum tähtkuju meie taevas on Suur Vanker. Kõik rahvad tunnevad seda tähtkuju erineva nime all. Näiteks soomlastel on see Otava, mis tähendab kalavõrku, aga ameeriklastel Big Dipper ja venelastel (loe: balsoi kovs), mõlemad tähendavad tõlkes suurt kopsikut. Kreeklased peavad eestlaste Suurt Vankrit hoopis suurema tähtkuju Suure Karu osaks. Suur karu Sodiaagi tähtkujud 12 sodiaagi märki(loomaring) Tähti omavahahel ühendades saadi tähtkujud. Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud,
Puidutöötlemistööstus Päritolu Protsent Põllumajandus 59% Asustus 25% Puidutöötlemistööstus 8% Kalakasvatus 2% Muud elualad 6% Rauno Mattila, Olavi Vestelin, Matti Leinonen " Bioloogia IX " , lk 122 , Otava ,1991 Ookean Keskmine sügavus (m) Ookeanide keskmised sügav Altlandi ookean 3656 Vaikne ookean 4028 India ookean 3897 Põhja Jäämeri Põhja Jäämeri 1205 India ookean
bränd ning võimalik odavam hind. Odavam hind madalama kvaliteedi tõttu (nt kakao sisaldus on poole väiksem, sest ökosokolaadi valmistamiseks kulub rohkem kakaomassi ja kakaovõid.) Asenduskaubad pärinevad sellistelt brändidelt nagu näiteks Lindt (sveits, sokolaadi valmistati seal juba alates 1879 aastast), Nestle, Laima(Läti sokolaad, mille tootmine loodi 1870 aastal. ) Kasutatud kirjandus: 1. '' Maailma viljad ,, Heino Kiik 2. ''Maailma teatmeatlas,, Kirjastuselt Otava 3. http://www.international-chocolates.com/2007/09/19/laima-chocolate/ Kadi Mooses Kätlin Viilukas Siiri Lobjakas
ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) ·"Pagari piparkook" (1999, Kupar) ·"Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) ·"Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) ·"Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) ·"Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) ·"Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) ·"Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) ..... ·"Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) ·"Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) ·"Vargamäe vanad ja noored" (2003) ·"Limpa ja mereröövlid" (2004)
· "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja ?okolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
Antud autol, nagu ka paljudel teistel euroopa autodel, on seisutuled. Jättes auto tee äärde on suunatule lülitiga võimalik lülitada põlema ainult teepoolne parktuli. Uurime elektriskeemilt kuidas see on ühendatud. Kogu elektriskeem on toodud 22 leheküljel. Meie näidises on sealt, mahu vähendamiseks, võetud ainult seisutulesid puudutavad leheküljed. (joonised: Pekka Mikkolainen, Juha-Pekka Koivisto, AUTO-JA KULJETUSALAN PERUSOPPI, Sähkölaitteiden perusteet, Otava, Keuruu 1998). Alustame tagumistest parktuledest. Spetsifikatsioonist leiame, et tagumised parktuled on tähistatud M2 ja M4. Mõlemast parktulest väljub pruun M 1,5 mm2 ristlõikega juhe maandusesse (228 ja 223). Kust me saime teada, et see juhe on pruuni värvi? Maanduspunktide asukohad on tähistatud ringis asuvate numbritega 15 ja 9 ning spetsifikatsioonis on toodud nende tegelik asukoht. Kus asuvad maanduspunktid 15 ja 9?
aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähu vend. Ta on abielus ajakirjaniku Ilona Martsoniga ja kahe tütre isa. Andres Kivirähk on lavastanud ka mitmeid näidendeid. Mõned tema teosed: · ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Mõned tema teosed "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte”
Kasutatud kirjandus 1. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 2. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 3. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 4. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 5. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 6. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 7. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 8. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts 8 9 Kasutatud kirjandus 10. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 11. Arjakas, K. "Konstantin Pätsi viimased kirjad" 12. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 13
· "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003)
(täiendatud trükk) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; Soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag,Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Käränen) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003)
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
(Liels un mazs 2009); vene keeles "Сирли, Сийм и секреты" (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) 5 "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014)
heinalõhna. Rahvas oli ülevas meeleolus. Oma tänukõnes ta ütles, et kuni Eesti pinnal elab kas või üks põlvepikkune poisike ei saa keegi meie väikest kodumaad ära võtta. Juba aasta pärast lammutasid kommunistid mälestusmärgi. Viiskümmend aastat hiljem 25. juunil 1989.a. kogunesid eestlased uuesti Konstantin Pätsi mälestusmärgi taasavamisele. Minu arvamus esimesest presidendist Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. Turtola, M., President Konsatantin Päts Otava, 2002 2. Värä, E., Tannberg, T., Pajur, A. Lähiajalugu , õpik 9 klassile. Avita, Tallinn, 2004 3. http:/www.esm.ee/vs-fotonaitus/11/11/2012
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
Kokkuvõte ja järeldused Riiuli vaheplaadiks saab kasutada terasplaati paksusega 5 mm. Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1
kohandada kaasaegse elukorraldusega ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahva eripära. Kui telgid ja teised asjad olid kokku pakitud asuti teele. Viljandisse jõudes võttis neid vastu hullumeelne liiklus, kuid sellegi poolest jõuti üsna kiiresti lossimägedeni, kuna Viljandi on ju nii väike linn. Käimas oli Viljandi Pärimusmuusika felstivali viimane päev, ning kõige rohkem kutsusid publikut kuulama vene ansambel Otava yo ning eesti kollektiivid Zetod ja Svjata Vatra. Pileti hind oli küll kõrge, aga sellegipoolest asusid nemadki kuulama Svjata Vatra nimelist kollektiivi. Kui see sai läbi kõnniti veel natuke aega Lossimägedes, kaasaarvatud ka üle ripp-silla, mis oli väga põnev, ning seejärel hakati sõitma tagasi koju Kuressaarde. Peale praami pealt maha tulemist nägid nad tee ääres suurt silti ,,Muhu Jaanalinnu Farm", ning laste soovil läksid nad ja külastasid ka seda
toorainest. Ühendkuningriigi valisingi tema eripärade tõttu majanduses, valitsemises ja eluolus. Rauno Kaselo 13 Kasutatud allikad Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000.a Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn Suur eesti raamatuklubi ,,Maailma teatmeatlas" 2005.a Kirjastus Otava http://www.mfa.ee/est/kat_128/ http://www.tradeport.org/countries/unitedkingdom/01grw.html http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 14 Lisa 1 - Suurbritannia kaart 15 Lisa 2 Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis Mehed: 0-14 aastased 15-64 aastased 65 - * aastased 0 5 10 15 20 25 30 35 Naised:
· "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sms un noslpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles ", " (KPD 2008) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze 2009); vene keeles ", ", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak)
· fcd · b · d21 1, 00 · 16, 7 · 1000 · 452 =1- 1-2·µ=1- 1 - 2 · 0, 176 = 0, 195 (10) · · fcd · b · d1 0, 195 · 1, 00 · 16, 7 · 1000 · 45 As1 = = = 419mm2 /m (11) fyd 350 T¨o¨otava armatuuri suurim lubatav samm on kahekordne plaadi paksus: smax = 2, 0 · 80 = 160mm (12) Valin t¨o¨otavaks armatuuriks 8A400, sammuga 120mm, mille korral As1,prov = 419mm2 /m (13) Jaotusarmatuuri peaks olema v¨ ahemalt 20% t¨o¨otava armatuuri pinnast:
· "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
T ä n a p ä e v a E e sti ü hi s ko n d a is el o o m u sta b järj e st s ü v e n e v h aridu slik kihi stu min e: ü h a ro h k e m o n n eid n o ori, k e s ei ol e o m a n d a n u d k e s k v õi is e gi p õ hih aridu st ja s a m al aj al ka s v a b k õr g h aridu s el e p ür gijat e arv. Ju b a lähitul eviku s o otava d E e sti h aridu s s ü st e e mi e e s järj e kord s e d ü m b e rkorraldu s e d , mi d a p õ hju sta b la st e arvu tunduv v ä h e n e min e s ü n di m u s e lan gu s e tag aj ärj el. E sialgu p u u duta b la st e arvu v ä h e n e min e vaid p õ hiko ol e, mill e st p aljud, e riti ju st m a a ko hta d e s ilm s elt s ul etak s e
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005. 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
htm Buddhism. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.lapraik.com/cordeaux/Buddhism/buddhism.htm#HOLY%20TEXTS Buddhist Ceremonies. Festivals and Special Days. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.buddhanet.net/festival.htm Buddhist Festivals - Notes. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://re- xs.ucsm.ac.uk/gcsere/revision/buddhism/bud2/14.html Festivals of World Religions. Heininen, S., Mauranen, M- L., Mäkituuri, M., Peltola, L. Kiriku ajalugu ja teave. Leeriõpik nr 3. Keuruu, Otava, 1990. Hinnells, J. R. (editor) Buddhism. The Penguin Dictionary of Religions. Penguin Books, 1997. http://www.fwbo.org/articles/buddhism&environment.html Nick Wallis http://www.fwbo.org/festivals.html Lowenstein, T. Buddha tee. Tallinn, Ilo, 2001. Religious Tolerance.org Menu: Buddhism... based on the teachings of Siddhartha Gautama. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.religioustolerance.org/buddhism.htm Self, D. Suurusundid. Tallinn, Koolibri, 1998. Swearer, D. K
Die Nadelgehölze : Eine Nadelholzkunde für die Praxis. 3., neubearbeitete Auflage, Berlin, Hamburg, Barey, 264 S. Laane, M. (ed.) 2000. Iluaianduse käsiraamat. Tln., Varrak, 396 lk. Laas, Eino. 2004. Okaspuud. Trt., Atlex, 359 lk. Laas, Endel. 1987. Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln., Valgus, 824 lk. Mathiesen, A. 1934. Dendroloogia. Puuteaduse käsiraamat. Trt., Akadeemilise Metsaseltsi Kirjastus, 783 lk. Mitchell, A., Wilkinson, J. 1997. Euroopan puuopas. Otava. 288 lk. Relve, H. 1998. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Relve, H. 2007. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses.. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn,
Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
Millist muusikat mõistetakse selle nime all ja mida see nimi tähendab? Selle üle vaieldakse siiani ja ühest, kõigi poolt tingimusteta aktsepteeritud definitsiooni pole veel sõnastatud. 10 Teadaolevalt esimene katse seda teha oli 1914. aastal San Francisco Bulletinis: “Kõik, mis kasutab hinge voolusängi või pingutust (ponnistust) või energiat või aktiivsust või jõudu, ongi džäss” (Porter jt 1992: 5). Soome Väike Entsüklopeedia (Pieni Tietosanakirja/Otava 1926) kirjutab: “Jazz (jats) pärineb algselt loodusrahvastelt ülevõetud tantsumuusikast, hiljem erine- vate tantsude, nt fokstroti saateks kasutatava muusika nimetus. J. ei ole mingi eriline tants, vaid tantsimise viis, mis on sõltumatu kindlast tantsujoonisest ja sammudest, kuid jälgib täp- selt, kuni naeruväärsuseni, pala rütmi. Jazzorkester, (algselt neeger)orkester, mis kõik- võimalikel “pillidel” tekitab üsnagi tugevat lärmi; peaasjalikult jazz” (Haavisto 2000: 35);
saa, kuna nad on ette nähtud kasutamiseks vaid lülitusseadmetes. Eri liiki optronite tingmärgid on toodud joonisel 14.2. · JOONIS 14.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 88 KASUTATUD KIRJANDUS Ll L. Abo. "Elektroonikakomponendid", Tallinn 1997 L2 L. Abo. "Raadioseadmete üksikosad". Tallinn 1981 L3 V. Volotinen. "Elektroniikka 1". WSOY Sahkötekniikka. L4 P. Salo. "Analogista elektroniikka". Otava. L5 T. F. Bogart jr. "Electronic devices and circuits". Prentice-Hall International. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.89 LISA 1. TRANSISTORIDE TUNNUSJOONI ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.90 ELEKTROONiKAKOMPONENDID Ik 91 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.92 ELEKTROONIKAKOMPONENDID Ik. 93 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk 94 LISA 2. POOLJUHTSEADISTE KATALOOGIDE NÄITEID ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.95 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 96 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk
Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) "Pagari piparkook" (1999, Kupar) "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum, 2013 Varrak) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sms un noslpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles ", " (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze 2009); vene keeles ", ", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014) "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002)
annaabi.ee 
