Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perioodis, arvas, karistus, maakonnas, allergiaid, mainis, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, onkel, leuska, mõdriku, hakkan, analüüsima, üldandmed, isale, elekter, vallast, ühiselamu, trenni, joosta, piisavad, harrastaja, suitsetab, jookseb, tualett, söömisharjumuste, hommikuti, hommikul, taastub, tõsisemaid, kognitiivne, logopeediLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsioon
Kummaline kokkusattumus Mõnikord, lugedes tüdruku mõtteid, ma tudsin temast ära end. Tõeliselt, mõnikord me olime nii sarnased, justkui autor kirjeldas minu mõtteid. Ma armastan pargis jalutada ja teisi inimesi jälgida, nagu mei peategelane. Mõnikord, lugedes raamatu võin vahele jätta peamõttet ning jälle loen samad leheküljed üle Eesti-vene suhted Juba lapsepõlvest tüdrukele meeldisid venelesed. Ta arvas, et nad erilised ja tal on õigus. Iga rahabas on eripärane, kellel on oma traditsioonid ja kombed. Tüdrukule meeldis kuulata venelaste laulu ning oli huvitav nende keelt õppida. Mind üllatas tema tahtmine venelaseks olla, Tõõt-öelda ta peas end venelaseks ning oli kindel, et ta isa on venelane. Kuid teda lähedased põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha
Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse. Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater.
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva ta
viies ema meeleheite äärele. 15-kuuselt tiris ta pidevalt riiulist selt. Melanie varastas poodidest kõiki ettejuhtuvaid asju. Oma välja isa CD-sid, nii et mõned läksid kätki. Kaheaastaselt lõi ja magusanälja vaigistamiseks näppas ta toidupoodidest maius- küünistas ta oma ema, millal iganes heaks arvas. tusi. Et oma kambas tunnustust leida, varastas ta riideid, T-sär- Süütunne oli justkui halvanud Franziska. Abituna oli ta ke, pükse. oma kalli Ralfi võimuses ega suutnud tekkinud olukorrale piiri Melanie osales ka Ralfi väljapressimis-ja röövimisaktsioo- panna. Loomulikult tundis ka Friedrich südametunnistuse pii- nides
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal aja
üle, kui ise Pedrot kasvatama hakata. Ema ei ole algul selle üle küll kõige õnnelikum, kui siiski nõustub. Iisi käib üheksandas klassis ning tal ja ta klassikaaslastel tuleb proovikirjand kirjutada. Robert jääb sellele veidi hiljaks, kuid mõne hetke pärast tehakse koolile pommiähvardus. Kõiki evakueeritakse, Robert aga peab direktori kabinetti minema. ,,,,Niikuinii on see mingi pula," naeris Marko. ,,Keegi ei viitsinud proovikirjandit kirjutada, pani asja kehtima!" Kogu klass arvas sama, kui Hõbemägi ainult ohkas traagiliselt: ,,Annaks jumal, Kivi, et sul oleks õigus! Aga meil, pedagoogidel, pole õigust õpilaste eludega riskida, nii et palun minge kõik oma kodudesse ja valmistage vaim ette selleks, et prooviessee kirjutame homme! Nii et kell pool üheks ootan teid jälle kooli!" ,,Missugusesse kooli?" hüüdis Marko ülitõsiselt. ,,Sinu naljad, Kivi, on praeguse hetkel äärmiselt kohatud!" pahandas õpetaja."
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest
poiss. Samuti teab põgusalt ka poisi ja tüdruku erinevusest. 11) Magamine – laps magab vähemalt 8-10 tundi öösel. Kõikumine oleneb päevast ja mis oli päevane tegevus. Und hindab ta ise väga heaks ega mäleta öösiti üles ärkamisi. Lõuna und magab ta ilusti igakord, kaasaarvatud kodus. 12) Suremine – Laps ei tea mis on surm. Kokkupuuted surmaga oli siis, kui oli väike mõne kuune, mida laps ise ei tea. Lapsel ei esine allergiaid. Lapsel nägemine tundub olevat korras. Ta ei osanud kurta, et näeb vahepeal häguselt või on raske midagi näha ega pole ka prille. Samuti ei kurda ta ka kuulmise üle. Lapsega suheldes ei täheldanud ka probleeme seoses kuulmisega. Visuaalselt ja temaga suheldes ei jäänud silma, et oleks mingeid kahjulikke harjumusi ja vaimseid haiguseid. 4 2. LAPSE OBJEKTIIVSE LÄBIVAATUSE TULEMUSED ORGANSÜSTEEMIDE KAUPA
omavahel. Veel on ema leidnud internetist tüdruku blogi, kuhu patsient kirjutab oma salasoove, kuidas lõikuda nii end, kui ka inimesi. Antud seisundi ajalugu. Sümptomid hakkasid ajapikku arenema kolm aastat tagasi, kui pere kolis ära väikesest maakohast linna.(Pt oli siis 14a-ne) Patsient on pidanud ennast teistest erinevaks ning uues kohas pole ta leidnud endale mõttekaaslasi. Patsient hakkas ühiskonnast eralduma, tulid esimesed enesevigastused. Alul ema arvas, et lapsel on kohanemisraskused ning ta ei pööranud sellele erilist tähelepanu, lootes, et probleem laheneb iseenesest, kuid seda ei juhtunud. Ema püüdis Janelaga rääkida, alul tüdruk kuulas teda, kuid siis ilmusidki internetisõbrad ja siis hakkasidki tulema hullemad enesevigastused, koolist puudumised, hulkumised. Kriis saabuski neli-viis kuud tagasi, kui patsient jättis kooli lõplikult pooleli,
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelude elamine. Peakangelasel on s
Armastuspärlid Eckhard Rösler Eckhard Rösleri jutukogumiku temaatika on seotud noorte probleemide ja omavaheliste ja põlvkonnasuhetega Liikuva panevaks jõuks on esimesed sümpaatiad, õrnad tunded, ent leidub ka noorte petetud lootusi. Üsna paljusi olukordasi võib leiduda ka päris elus, isegi filmides.Tõsielulisus mulle selle raamatu juures meeldiski kõige rohkem. Priimula Siduvateks tegelasteks on Mario, Priimula ehk Anett ja Waldemar. Kuntstitunniks oli igal lapsel tehtud plakat, Mariol oli see kenasti välja tulnud. Waldemar oli enda kuntstiteose, kas koju unustatud või üldsegi tegemata jätnud. Talle ei meeldinud, et tähelepänu oli koondunud plakatile "KAITSKE MEIE METSA", poiss viskas paberi maha ja allkirjastas selle oma jalajäljega. Tugevat kasvu Waldemar, käskis Mariol suu kinni pidada ja õpetajale mitte ühtki piuksu teha. Anette astus viimase kasuks välja ning lubas ise juhtunust Tschernyle ära kaevata. Jõhk
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
" Lihtsalt kannatas "lomkad" välja ja oligi kõik. Hoopis tobe on see, et siis, kui kõik hakkas korda saama, kui tüdruk oli sünnitanud terve lapse ja ämm isegi korteri ostnud, et nad oma elu normaalselt elada saaksid, et just siis hakkasid laekuma arved nende tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama
Üldiselt oli teda raske kasvatada just tema jonnakuse ning temperamentsuse tõttu. Veel oli ta paha laps, ütleks, et vanemate õudusunenägu. Kuid eks ta sellepärast selline oligi, et isa tal polnud ning emaga sidemed auklikud. Noore Victoria guvernant on öelnud, et pole nii halba last varem näinud. Laps tagus rusikatega ning karjus, kui talle midagi teha ei meeldinud. Talle ei meeldinud alfabeeti õppida, sellele tõestamiseks ta pani end jällegi maksma. Sellele järgnes karistus, mis loomulikult ajas väikse tüdruku nutma. Nii see ju ikka on. Ta näitas ennast kogu aeg sellise märatsevana, kuid tegelikult oli ta üpriski närviline ja arg plika. Kuna Victoria oli sõjaväelase laps, siis püüdis ta seda sõjaväelisust endalegi sisse kodeerida. See tähendab, et ta ei valetanud kunagi, sõpradele oli truu, oli meeletult kindlameelne. Pettust ja intriige vihkas, sest need pidavat viima reetmiseni. Eks see ka minu arvates nii ole. Ta ei
hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne- Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud
Ta sai sünnipäevaks rahakassa ja kogub sinna ainult viiekopikalisi, sest ta on viie aastane. Päeval on Pille-Riin isaga, kes tõlgib ja kirjutab. Ema on õpetaja ja on päeval koolis. Tal on kaks kikis patsi, kus otsas käivad lindid. Patsid on kollased nagu õled. Silmad on hallid. Pille-Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli. P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimese. Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Isa kutsus sööma. Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud. Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu. Käisid sõitmas, mängisid postiljoni. Anne
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees ei näita enam huvi ka üles ja abiellumisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, millega saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks
Sissejuhatus · Elutervetel huntidel ja naistel langevad teatavad hingejõujooned kokku:mõlemal on terva haistmismeel,mängualdis vaim,kõrgendatud pühendumisvõime,uudishimulik loomus,sügavad vaistud,keskenduvad pingsalt hoolekandele ja järglastele. · Ürgnaise arhetüüp-Naise kaasasündinud algloomus,naise sisim pärisloomus, ka ID-päriliku psüühika kogum inimese sünnihetkel,tüüploomus/alusloomus · Normaalne naine ei tunne end jõuetuna,ei kõhkle,julgeb lõpuni minna,ei soovi loobuda oma loovast elust kellegi teise kasuks.Kui naine lõikab end ära eelloetletust,siis on ta ajastu haigus,mida tuleb ette kõigis paigus, kus naisi on orjastatud ja kus ürgloomus sipleb tsivilisatsiooni püügipaeltes. · Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne naine ei
Ta leiab end juhtida teda sedavõrd, et ta on esimene isik, kellele ta tunnistab oma kuritegu. Hoolimata asjaolust, et üks ohver, Lizaveta, oli sõber tema päralt ta toetab teda, julgustades teda võtta vastutus oma tegevuse ja tunnistama. Pärast tema ülestunnistus ta järgmiselt teda Siberisse, Sonya rolli Moral Redemptor (Christina Jimenez ja Alyssa Stone) 1. Kokkuvõte Märgi Sonya mängib rolli pärast vahejuhtumeid romaan Kuritöö ja karistus (osad I-IV): 1. Sonya on mainitud Marmeldov kõne I osa 2. peatükis. Ta mainib oma süüd selle eest, et tema hea tütar tööd selliselt kohutavalt elukutse nagu prostitutsioon ellu jääda. 2. Esinenud kokkupuute Sonya ja Raskolinkov tänaval, kui ta hoiab oma alates kahju politseinik I osa 4. peatükk vastab ka lugu. (See ei ole Sonya - ta on lihtsalt üks prostituut. Kas ta on sümbol, kõik tüdrukud nagu Sonya?) 3
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega - Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma, kuna Aime ise ei julgenud üksi läbi kuusiku minna - koduteel kuuldi läheduses lehma, kes oli ketis, minategelane arvas, et peab minema lehma päästma, kuid kui ta lähemale jõudis, hakkas ta kahtlustama, et tegu on kolhoosilehmaga, kellest oli hirmutavaid lugusid kuulnud ja vedades Aimet enda järel, jooksis ta sealt ära - tüdrukud kartsid koos ja peitsid end kapi taha, vanemad hakkasid lina katkumast tagasi koju saabuma ning imestasid, mis siin toimunud on, kukk lendas katuselt alla, vanemad olid kurjad tütarde peale, minategelane nuttis, nad olid kapi taha kinni jäänud ja vanaemalt, Paulat ja
reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada
annaabi.ee 
