Majandus KT (0)

Majandus KT



Majandus ● tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. ● Tegevus, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Ressurssid ● ehk tootmistegurid ● Vahendid, mida on võimalik kasutada ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks. ● Soovide rahuldamine ei ole alati võimalik, kuna ühiskonna soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. ● Majanduse peamine ülesanne ongi saada hakkama ressursside nappuse tingimustes. Ressursse võib eristada 4 tüüpi 1. Loodusressursid ehk loodusvarad ● Maa, maavarad, mets, veevarud, taimed, loomad. ● Taastuvad ressursid: päikeseenergia, tuul, taimsed ja loomsed ressursid. ● Taastumatud ressursid: maavarad 2. Inimressursid ehk inimkapital. ● Tööjõud ehk töötajad. 3. Kapital ehk kapitaliressursid ● Reaalkapital: Tööriistad, hooned, masinad, seadmed, tehased ● Finantskapital: raha, investeeringud, 4. Ettevõtlikkus ● Oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida.


Võib eristada erinevaid majandussüsteeme: 1) Naturaalmajandus ● Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. ● Vahetuskaubandus ● Raha ei kasutata. ● Väga levinud kõikjal agraarsetes ühiskondades ja taluühiskondades. ● Levinud igapäevaelus ka tänapäeva ühiskonnas. 2) Käsumajandus ● Majandussüsteem, kus riik otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Riik omab tootmisressursse ja turustamiskanaleid. ● Eraomand puudub või on piiratud. ● Sageli juhitakse majandust ideoloogilistest eesmärkidest lähtudes. 3) Plaanimajandus ● süsteem, kus kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud. 4) Turumajandus ● Majandussüsteem, kus turg otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. ● Turg – mis tahes institutsioon/keskkond, kus ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) suhtlevad ja vahetavad omavahel hüvesid. ● Turul valib tarbija erinevate kaupade vahel ning otsustab, mida osta. ● Tootja eesmärgiks on saada turul võimalikult palju kasumit. ● Selleks peab ta korrigeerima oma tootmist vastavalt turu (tarbija) nõudmistele. ● Tootja konkureerib teiste tootjatega, kes üritavad samuti võimalikult hästi reageerida turu nõudmistele. ● Tarbija üritab leida kõige odavamat ja kvaliteetsemat kaupa. Tarbija ostab selle tootja kaupa, kes suudab kõige parema hinnaga pakkuda kõige kvaliteetsemat kaupa. ● Nõudluse ja pakkumise suhe määrab toote hinna. ● Vabaturumajandus on majandussüsteem, kus riik sekkub majanduse toimimisse nii vähe kui võimalik.


● Laissez faire: arusaam, et turumajandus toimib seda efektiivsemalt mida vähem riik sellesse sekkub. ● Turumajanduse väljatöötaja oli Adam Smith (1723-1790). 5) Segamajandus ● Segatakse omavahel käsumajanduse, naturaalmajanduse ja turumajanduse põhimõtteid. ● Puhast vabaturumajandust ei eksisteeri tänapäeval mitte kusagil. Ka puhast käsumajandust võib kohata harva. ● Reaalselt on kõikjal maailmas levinud segamajandus – süsteem, kus erinevad majandussüsteemid on omavahel segunenud. Makromajandus ● Majandusteaduse osa, uurib riigis toimuvat majandust tervikuna, n-ö „suurt pilti“: majanduspoliitikat, keskmist hinnataset, tööhõivet jms. Mikromajandus ● Majandusteaduse osa, mis vaatleb spetsiifikat: majanduse konkreetseid harusid ja ettevõtteid. SKP ● Sisemajanduse koguprodukt ● Aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. ● Lõpptarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, mitte teiste kaupade ja teenuste tootmiseks.


RKP ● Rahvamajanduse koguprodukt ● Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodete ja teenuste kogumaksumus turuhindades. SKP per capita ● Sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta. Import -- Kaupade ja teenuste ostmine välismaalt Eksport -- Kaupade ja teenuste müük välismaale Tollimaks -- Maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt (Imporditoll, eksporditoll) Kvoot -- Väliskaubanduse koguseline piirang. - Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalne koguse piir. - Ekspordikvoodi puhul piiratakse kaupade väljavedu. - Tollimaksud võivad olla riigi jaoks olulised tuluallikad. Neid on ka lihtne koguda. - Tahetakse ka kaitsta kodumaiseid tooteid konkurentsi eest - Väliskaubandust piirates peletatakse aga riigist eemale rahvusvahelisi ettevõtteid. - Kaubad muutuvad kallimaks ning tarbijad jäävad ilma paljudest väliskaubandusega kaasnevatest hüvedest Majanduspoliitika Tähendab riigi ehk avaliku võimu sekkumist majandusse. Tänapäeva riikides valitseb segamajandus, mis kombineerib käsumajanduse ning vabaturumajanduse põhimõtteid.


Riik sekkub majandusse erinevatel põhjustel: ● Eetilistel põhjustel ● Keskkonna kaitsmine ● Tarbijate kaitsmine ● Töötajate kaitsmine ● Tagatakse turumajanduse toiminine, takistades monopolide teket ● Korraldatakse raharinglust ning tagatakse käibiva valuuta väärtus ● Majanduskasvu tagamiseks ● Riik reguleerib majandust läbi seaduste, maksude ja eelarvepoliitika. Vasakpoolne ideoloogia: ● Riigi võimalikult suur sekkumine majandusse. ● Eesmärgiks tagada kõigi kodanike võimalikult suur võrdsus ● Eesmärgiks tagada kodanikele võimalikult suur heaolu. Selleks tuleb kehtestada kõrged maksud, et saada riigieelarvesse vahendeid heaolu tagamiseks. ● Astmeline tulumaksusüsteem – rikastele kõrgemad maksud kui vaestele Parempoolne ideoloogia: ● Riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse ● Eesmärgiks on säilitada kodanike ja ettevõtete täielik vabadus ● Riigi ülesanne on tagada majanduskasv. Selleks tuleb tagada vaba turumajandus. Ettevõtlust ja rikaste õigusi ei tohiks piirata liigsete maksude, tollide ja muude piirangutega. ● Võrdne tulumaksumäär, rikastele ja ettevõtetele maksuvabastused. ● Riik ei tohiks soodustada vaesust liigsete sotsiaaltoetustega. ● Kui majandus kasvab, suureneb kõigi riigi kodanike heaolu. Maksud Sotsiaalmaks: 33%  palgalt pensioni ja ravikindlustuse maksmiseks - Riik jagab selle raha kaheks – 13% läheb haigekassale, 20% pensionifondi.


Tulumaks: 20% suurune maks igasuguse tulu pealt. Käibemaks: 20% Aktsiisid: nt alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektri-, pakendiaktsiis Hasartmängumaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Kui kuupalk jääb alla 1200 euro, on maksuvaba tulu 500 eurot kuus. Brutopalk – palk, millest ei ole tulumaksu maha arvutatud Netopalk – palk, millest on tulumaks maha arvutatud. Raha kurss - hind, mida ühe vääringu (kroon, euro) eest ollakse valmis teistes vääringutes maksma. Vaba kurss – raha väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel rahaturul Inflatsioon – raha väärtuse langus. - Kui hinnad ja tarbimine tõusevad, langeb raha väärtus. - Seega on inflatsioon majandustõusu paratamatu kaasnähe. - Inflatsiooni võib põhjustada ka sularaha liigne käibele laskmine. - Mõõdukas inflatsioon on majandusele kasulik – see tagab investeerimise ning selle, et raha ei jäeta n-ö „seisma“ Deflatsioon – raha väärtuse tõus - Haruldasem, aga esineb. Seotud tarbimise vähenemisega ning sügavate majandusprobleemidega.


Ajalooliselt võib majanduse arengus eristada 3 etappi: 1) Ressursipõhine majandus ● Majanduses on olulisimaks ressursside rohkus (viljakas maa, maavarad, tööjõud) 2) Investeeringutepõhine majandus ● edasiviivaks jõuks on investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. ● Edu tagab ka reaalkapitali olemasolu (tööriistad, hooned, masinad, tehased). Olulisimad ettevõtted on suurtootjad. 3) Teadmistepõhine majandus ● olulisim on panustamine inimkapitali, teadmistesse ja oksustesse. ● Teadmistepõhise majanduse arendamises kesksel kohal innovatsioon, loovus ja tehnoloogilised teadmised. ● Haridus on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. ● Kesksel kohal on haritud inimkapital. ● Rõhutatakse elukestvat õpet ● Ümberõpe on oluline, kuna paljud töökohad kaovad ● Töötajate arvu vähendab ka robotite kasutamine: poodides on digigassad, tänavatel pakirobotid ja pakiautomaadid, klienditeeninduses suhtlusrobotid jne


Tööpuudus ● Tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. ● Ehk siis rohkem on neid inimesi, kes soovivad tööd teha kui on tööd turul pakkuda Tööjõupuudus ● Tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. ● Ehk siis tööd on rohkem kui neid, kes soovivad tööd teha. ● Kaasneb tavaliselt majandusbuumiga Struktuurne töö- ja tööjõupuudus: ● olemasolev tööjõud ei rahulda tööturu vajadusi. ● nt erispetsialistide järele puudus ● Tekib üleminekuperioodidel