Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kihlus, abielu ja troonipärimine
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks
Katariina II oli nimelt, nümfomaan, ning sellepärast oli tal palju armukesi. Oli väga pühendunud vene olemuse tundmaõppimisele. Kuninganna oli VÄGA Paul I Paul I ehk I (1. oktoober 1754 23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796 1801. Oli Peeter III ja Katariina II poeg. Suhted emaga olid halvad. Paul ei hoolinud euroopalikust suurriigist erinevalt tema emast, talle olid rohkem tähtsad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Kehtestas pärimuskorra. Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets
mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi Verine Nikolai. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu
Nikolai II Artur Pärtelpoeg 10a 2016 – Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras
Kroonimispidustustel Moskvas 1896. a. tallas peole tulnud rahvahulk Hodõnka väljal rüsinas surnuks umber 10 000 inimest. Õnnetused ja hädad jätkusid ka tulevikus. Nikolail tuli üle elada kaks kaotatud sõda ja kolm revolutsiooni. Tõsi küll, I ilmasõja kaotuse häbi langes enamlaste (bolsevike) peale, kes sakslastega 1918 märtsi alguses separaatrahu sõlmisid. Ka kolmanda revolutsiooni, õigemini küll enamlaste kontrrevolutsiooni aegu polnud Nikolai enam keiser. Lisaks sellele ei kohanenud keisrinna Alexandra Venemaaga ega olnud seetõttu ka eriti armastatud. Pealegi sünnitas ta oodatud troonipärija asemel tervelt neli tüdrukut ning alles siis troonipärija, kes oli aga surmahaiguse - hemofiilia (vere hüübimatus) - küüsis. 1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena
T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kuressaare Linnateatri etendus.
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend
Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel
Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Oktoobrirevolutsioon - kommunistide vägivaldne võimuhaaramine Venemaal 1917. aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil Vabadussõja ajal juunis-juulis 1919
ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati nimetama Kristallööks tuhandete lõhutud poeakende järgi. W.Wilson- Ühendriikide president aastail 19131921. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopaülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Nikolai II Aleksandrovits Romanov- 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Gavrilo Princip- (25. juuli 1894 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882)
Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik). Monarhia kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus 1917. aasta veebruaris. Vene ajalehed ülistasid seda kui veretut. Revolutsioon toimus üsna lihtsalt. Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond. Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad.
eest, probleem vabanenud vaesunud neegritega. Valitses turumajandus ja moodustati palju ametiühinguid, kes ei kartnud võidelta töötajate eest. USAl oli üks maailma võimsamaid laevastikke. USA propageeris ideid, et kuskil ei tohiks teiste maade ärimeeste kaubandustegevusele takistusi luua. 24. Jaapan - Kiire majanduslik ja kultuuriline areng. Arvestatav riik maailmaküsimustes. Konstitutsiooniline monarhia. Eesotsas keiser. Suur tähtsus sõjaväelastel. 25. Saksamaa 1900 1914 - Euroopa esimene tööstusmaa: 19. sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Selle koha säilitas ka 20. sajandi konkurentsis, andes nii sajandivahetusel kui ka I maailmasõja eel 16% maailma tööstustoodangust. Kui Saksa riik ühendati, siis väga kiire tõus, puudusid tollitõkked, kaubavahetus elavnes
saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias
väga uudishimulik, õpihimuline, suur ja tugev. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Arvatakse, et Peeter oli ka väga pikk, lausa 204 cm. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult ja ta armastas lõbustusi. Valitsusaja algus Kuna Peeter oli väga noorelt tsaariks saanud, siis puudus tal algul riigivalitsemise vastu igasugune huvi. Tsaar jättis valitsemisasjad enda ema Natalja ja patriarh Joakimi hooleks, kes olid haritumad kui tema, kuna erinevalt oma isast ei olnud Peeter tundma õppinud ei pühakirja ega kirikuliturgiat
Ukraina 3. märtsil nõustusid enamlased alla kirjutama Bresti rahule Venemaa kaotas veerand elanikkonnast, neljandiku tööstusest ja kolmandiku põllumajanduslikust maast. Seda pidas Lenin ajutiseks Inglismaale ja Prantsusmaale oli Venemaa väljumine sõjast raskeks hoobiks. Saksamaa oli käed idas vabastanud ning võis sõja lõpetamiseks korraldada läände ühe otsustava rünnaku. Grigori Rasputin Pühamees (oskas ravitseda ja oli usklik) Erakordne mõju keisriperekonnale Tapeti ära (mitu korda) Lenin Saksamaa toetusel toimetati aprillis Venemaale enamlaste liider Vladimir Uljanov Lenin. käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis sõjast väljaastumist ja võimu andmist Nõukogudele Suvel kukkus läbi Ajutise Valitsuse algatatud pealetung idarindel Kerenski Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Aleksandr Kerenski.
Tal keelati omada lennuväge, Allveelaevu ningi lõpuks pidid Sakslased veel maksma reparatsioone. Reini jõe ala jäi demilitariseerituks." 6 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, ÜRO - 1942:Washingtonis, Atlandi Harta põhimõtete toetamine Ypres’ i sündmused - 1915 kasutasid GER gaasi 15k sõdurit suri mürki 7 ISIKUD "Wilhelm II - 27. jaanuar 1859 – 4. juuni 1941 oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. 1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma" Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend. W. Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921, tegi 1918
Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine. Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud. Riik ja kirik olid ühtsed, haridus allus riiklikule kontrollile. Ametlik usk oli õigeusk. Oli toimunud VeneJaapani sõda, mille tulemusel jäid Venelased ilma oma sõjalaevastikust, kogu maailm nägi Venemaa sõjalist nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist. 1905 revolutsioon Põhjused: 1
Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed,
Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele. Paranesid tööliste töötingimused mingil määral, põllutöölistel tõsteti palka ja talupoegadel vähendati rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas
valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. 34. Punane terror - Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918 riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolsevike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee, nn Tsekaa eesotsas Felix Dzerzinskiga. 35. Valge terror - 36. Tsekaa Erakorraline Komitee, mis juhtis Punast terrorit eesotsas Felix Dzerzinskiga. 37. Sõjakommunism enamlaste poolt rakendatud majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja
Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma kodanike ellu, see tõis kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne paretei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle. Probleemid ei lahenenud ja see viis teise etapini- II ms-ni. Kõige rohkem hukkunuid oli Saksamaal (1,8 mil) ja Venemaal (1,7 mil), kõige vähem hukkus USA sõdureid. Saksmaa- novembrirevolutsioon, kukutati keiser Wilhelm II; pidi maksma 132 miljardit marka reparatsioone; kaotas 1/8 territooriumist, sh töösstuspiirkondi; inimkaotused kõige suuremad. Venemaa-kukutati keisrivõim; inimakaotused suured; territoorium vähenes, tekkisid uued rahvusriigid; pidi maksma reparatsioone, kuid enamlaste võimule tulekuga kuulutati need kehtetuks. Prantsusmaa: sai territooriumi juurde, sh ka tööstuspiirkondi (Elsas-Lotring); kaotajad pidid hüvitama neile sõjakahjud
Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele. Mihhailovskoje pagendusaastail sai Puskinist Venemaa üldtunnustatud esiluuletaja. Kadusid epiteedid, mida varem kasutati, et vahet teha temal ja ta luuletajast onul. Aleksandrist sai nüüd lihtsalt Puskin ja Vassili Lvovits Puskini nimele lisandus ,,onu". Pärast pagendust viidi Puskin uue tsaari Nikolai I kabinetti. Tsaar kartis üldsuse rahulolematust ja see ajendas teda tegema efektset zesti. Nikolai I lubas luuletaja vabastada tavalisest tsensuurist, mille asendab tsaari isiklik tsensuur. Aleksandr Puskin tegi kaunile Natalja Gontsarovale abieluettepanekut kaks korda, sest pruudi vanemad kartsid luuletaja poliitilist mainet. Aleksandr ja Natalja abiellusid 18. veebruaril 1831. aastal. 27. jaanuaril 1837. aastal sai Puskin duellil surmavalt haavata. Vastaseks oli kaardiväe
aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. Keisrivõimu autoriteedi langus. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aasta detsembris langes Rasputin monarhistidest vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet enam päästa. Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud
Paljudele meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. 9. KRIISI KÜPSEMINE VENEMAAL Rahutused sõjaväes. 1917.a. veebr oli Venemaa kaotanud üle 6mlj sõduri. Vilets varustus ja suured kaotused. Majanduslik kaos.-Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda.1917.a. alguseks oli tööjõu ja tooraine puudus, transpordi- ja kütusekriis. Suuremates lunnades näljahäda. Keisrivõimu autoriteedi langus.-Moraalne laostumine."Pühamees" Grigori Rasputin, kahandas monarhia autoriteeti. 1916.a. langes Rasputin monarhistide vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet päästa. Rahulolematuse üldine kasv.-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segi paisanud. Suurlinnade elanikkonna arv oli kasvanud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ja aadlikke.1916.a
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik
· Rahulolematuse üldine kasv (rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Rasputin- pühamees, kellel oli suur mõju keisriperekonnale; mürgitati, lasti ja uputati; Siber teeb tugevaks Veebruari revolutsioon · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutus kasvas avalikuks vastuhakuks · Vastuhakku maha suruma toodud sõjavägi jooksis ülestõusnute poole üle · Nikolai II loobus rahutuse tagajärjel troonist Kaksikvõim Kui tsaar loobust troonist, tekkis Ajutine valitsus, kellele läks ametlikult võim. Kuid selle kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud, kellel oli päriselt võim. Tähtsamad parteid 1. Konstitutsioonilised Demokraadid- nägid venemaad demokraatliku riigina (kadetid) 2. Sotsalistid-revolutsionäärid- nägid venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärgult reformidega (esseerid) 3
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
