Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nerva". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nerva, koit, õppinud, jürgen, rooste, rebased, kalli, veidrad, kaelkirjakud, soojad, vihast, laadimise, tänanKaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust
tõmmanud. Mis tundub hetkel meie rahva kõige suurem probleem olevat? Raha vist ikka, mitte et teda nii vähe on, aga et ta nii tähtis on. Kas olete ka sisemiselt kurblik inimene nagu mõned muud pealtnäha naljamehed, kas masendult surmale mõtlevad. Kuidas võtate teadmist, et kord surete? Või on teil mingi hea nõuanne neile, kes pidevalt sellele mõtlevad? Olen ikka vahepeal nii kurb, et eluisu otsas, aga siis kohe rõõmustan selle üle, et ei ole korralikult sõlmetegemist ära õppinud, tulistada ka ei oska ja kõrgelt alla hüpata ei julge. Muidugi surevad kõik ükskord, aga tähtis on teada, et neid kordi, kui elus olete, on määratult mitmekordselt rohkem. Kas te kunagi hakkaks põhjalikult talu pidama, lehmade ja hobuste ja muuga? Põhjalikult küll ei hakka. Hästi natuke võib-olla. Mõni muruniiduk näiteks Meil lobisemise eest teatavasti palka ei maksta. Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja?
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Siiski kartis väike Illi, oli peidus kapi taga. Õues põristati pilli, sadas vihma ladinaga... Jaaniõhtu Metsast suure kuuse alt kostab lauluhääl. Valgus kumab ülevalt -- põlev tünn on sääl. Rõõm ja tants on kuuse all, tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed.
Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."(2) Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2) Enamasti toimib enesesisendus nii automaatselt ja märkamatult, et avastad selle alles siis, kui olukorrale juba teatud viisil reageerinud oled. Esimesena kirjeldatud isiku sisekõne pole muud kui rida halbu vaimseid harjumusi. Kui oled samal viisil reageerima õppinud, siis on see kahjulik õppetund olnud.(2) 7 Võib ka olla, et su stressitaluvuse piir sai sel hetkel ületatud. Ärritus ja viha peegeldavad üleväsimust ning olulise tarbe (vajadus kiiresti koju jõuda) rahuldamise tõkestatust või "piksevarda" otsingut juba varem kuhjunud pingete maandamiseks. Viimasel juhul võib
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas, kuid praegu on tema elupaigaks Tartu. Andra on õppinud Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis 19942004, Tallinna Ühisgümnaasiumis 20042006 ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 20062007. Aastast 2007 õpib ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teede on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. ( Vikipeedia) 4 Looming ja kirjanduslik tegevus 2005.a
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yorki, kus nad mõlemad õppisid Thomas Har
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub e
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine....................................................................................................
käima kell 4. Täpsem info minu käest. Angela | Anx. * Selline nägi siis välja mu kutse. Nii Marko pidi joogid tooma , mina ja Kaire söögid ning Kerli kaunistused ja muud vajalikud asjad.Mul on veel maja taga väike bassein kus saaks ujuda, ning käskisin kõigil ujukad igaks juhuks kaasa võtta. Muidu koolis läks täna nats halvasti sest jh pidu oli ainult peas. Matas teenisin endale 2 kahte kodusetöö ja vastamise eest, kuid see-eest kontrolltöö tuli imekombel 4- (ma ei õppinud ju ) . *** Täna siis natukeseks kooli , meil on ainult 4 tundi. Ning siis peoks valmistuma.. Nii katan laua ära ja panen toidud laule.Siis peaks kõik valma olema. Ah jaa basseini pean vee ka sisse panema , sest pääris kena ilma on. Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid see on muidugi vabatahtlik luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast
Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes......................................................... 5 Navitrolla enda kohta.................................................................................................................. 7 Kasutatud materjal ...................................................................................................................
punkareid, kes ei teagi täpselt mida tähendab anarhia ja mis on selle põhimõtted. Sama leiavad minu poolt intervjueeritavad, et punk ja anarhia ei käigi eriti kokku, kuid siiski leiavad punkarid selle endale südamelähedase ja kasutavad anarhia sümbolit laialdaselt. Siinkohal toon näiteks ka punkar ja luuletaja Tõnu Trubetsky tõlgenduse anarhiast Tema luuletuses. Puhkeb koit ja kustub eha sina midagi ei pea siis sa oskad vahet teha mis on halb ja mis on hea see on sinu õigusteadus mis on sinu vere sees
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mõni seiklus, mis vältab enam-vähem kogu aasta. Harry käib Sigatüüka majas nimega Gryffindor. Mõned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta on väga tark ja õpib pidevalt ja on enam-vähem kõikide õpetajate lemmik. Kooli jõud
· Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel armastasin
igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi. Ta ei vaata tüdrukuid selle järgi, kui ilusad nad on, teda
endale tähelepanu kätte paar meetrit eemal lebava palli. Meeleheites, vihane ja saamiseks tuleb käituda "halvasti", lärmakalt ning abitu, nuttis ta ääretult palju. agressiivselt. Seejuures ei olnudki oluline see, et Heike ei mõistnud Melanie soove, sest ta polnud kunagi saavutatud tähelepanu oli tihti negatiivse alatooniga õppinud pöörama tähelepanu imiku vajadustele. Pealegi laiu- (närviline, mittesüdamlik imiku koht-lemine). Inimesed tas tema ja tütre vahel emotsionaalne kuristik, mis muutis lap- on loodud selliselt, et nad vajavad tähelepanu ja enda se omaksvõtmise äärmiselt raskeks. Heike ei suutnud aru vajadustega arvestamist. Seepärast on paljudele lastele saada, et Melanie nuttis rahulolematusest ning abitusest
lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii! Lapsed teevad sõnadele vastavaid liigutusi. Lehvitades ütlevad kõik: "Head aega!" Saksa lastelaul "Lõpulaul" Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. On otsas meie tantsud ja lauldud meie laulud. Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 132) 11.4. Lohutussalmid Liisusalm "Suri-muri" Suri-muri, halb ja kuri, karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, vabandab ja kalli teeb. (N. Lunjova) Liisusalm "Põsele pai" Ühele põsele pai, teisele põsele pai, mõlemale põsele pai ja musi ka! (N. Lunjova) Laps tegutseb vastavalt tekstile. Teeb musi peopesale ja saadab viipega teisele lapsele. 24 Õpetajaraamat 11.5. Mina E. Stern "Tore laps" See tore laps olen mina, See tore laps olen mina! Minul on väike nina, minul on väike nina, käed ka, käed ka. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud
Kristiina selle üle, kuidas kaotatakse iseolemine (näiteks luuletustes "olin seltskonnas, kus üks tüdruk" või "mida teha nukkudega"). Tegelikud tunded asenduvad libatunnetega, ehedus mattub komplekside ja propagandatulva alla. Kristiina räägib siin tüdrukust, kes naeratab pagana normaalselt, räägib beibedest pargipingil "Annabellat" lappamas ja laskmas ajakirjal nende eest otsustada, millised nad peaksid olema või välja nägema, ja ka naistest, kes pole oma eluga õppinud muud kui muutumist "magusaks igavaks ja nägusaks nukuks". Neile vastandina räägib ta tüdrukust "mitte ajakirja kaanelt, mitte telekast, mitte lavalaudadelt" ühest tavalisest tüdrukust, kes kasvab ja areneb omal loomupärasel moel ja kes on just oma loomulikkuses "kõige ilusam kogu maal". Ta pole loodud kullast, ta pole võrsunud kividest ja betoonist, on ebatäiuslik, ent seevastu ehe ja tõeline.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
konglomeraat. See oleks nagu muhameedlaste Meka, kus elu on aktiivne ja kärarikas. Mehed läksid “Pobeda” laevale varsti üle. Meeskond jättis üksteisega hüvasti. Smuul kirjeldab, kuidas Koperaatsia kui nende laev oli siiski teinud kangelasliku reisi, pikema kui maakera ekvaatorivöö, olles läbinud jääd ja torme. Alles kuu või pooleteise pärast oleks Koperaatsia jõudnud Riiga või Leningradi nagu harilik laev. Kuigi mehed kirusid Koperaatsiat, oli neil kõigil selle laeva vastu soojad ja head sõnad. Kõik jätsid Koperaatsiaga kenasti hüvasti, teades selle nõrkusi kuid ometi oli see laev justkui truu sõber. Kui Juhan Smuul enam Koperaatsiat “Pobeda” pardalt ei näinud, tundis ta, et tema reis oleks sellel kohal lõppenud. Smuuli jaoks on see reis üks tema elu laineharju, mis pahisedes orgu langeb ja puruneb. Arvan, et eesti rahval ja Juhan Smuulil oli väga hea meel, et ta sellise reisi ette võttis kuna Antarktis oli senini tundmatu teema eesti kirjanduses.
kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust. Vaid mõistuse abil võime jõuda tõelise teadmiseni. Aga kusagil teisel pool tuld on koopasuu avaus, kust pääseb päikesevalguse kätte. Tõelisesse maailma. On vange, kes on vabanenud/vabastatud ja nad on näinud tuld ja nad on läinud edasi ja pääsenud välja koopast ja näinud tõelist olemist- idee, siis on nad olnud segaduses, kuid õige
oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema puudutused on soojad ja armastust täis.Temaga koos olles tunned end täielikult kaitstuna.Ta ei lase kellegil sulle haiget teha.Ta annaks oma elu selle eest et sul kõik korras oleks.Sina oled tema elumõte,tema maailm. TÕELINE ARMASTUS ON SELLINE Life is good , when you have music . (L) status ; Missu . With smile (: . . Inside i die littlemore . Don't hit kids ! No seriously , they have guns now . When I'll be the girl who you love then you'll be the boy who i .. HATE . Our names sound so good TOGETHER
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud
on endiselt alles. 11 Kokkuvõtte. Tutvudes kunstniku eluga ja loominguga, sain väga palju uut ja huvitavat teada, mida saab ka referaadist lugeda. Autor sai palju uut teada kunstniku elu kohta üldse ja kui raske see töö on. Navitrolla on ka hea näide sellest, et kui midagi väga teha tahad siis ei saa haridus sellele takistuseks, sest Navitrolla koolis kunsti pole õppinud, suure tööga võib elus väga kaugele jõuda. 12 Kasutatud allikad: Navitrolla. Elulugu [WWW] http://navitrolla.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=2&Itemid=30 (03.11.08) internetis. Enn Kasak. Navitrolla elust [WWW] http://www.chaplin.ee/eesti/naitus/minevik/navi_blut/navi_mainhtm.htm (03.11.08) internetis. Wikipeedia. Navitrolla [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla (03.11.08) internetis. Miksike
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
annaabi.ee 
