oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist, protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing ning teatud mentaalsed protsessid omakorda mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised taoline asi on ebaselge põhjustavad kehalist aktiivsust. protsessid tekitavad mentaalseid protsesse( soove, - Pole
Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid naudinguid. 4
Küsimus 7 Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Epikuros nõustuks selle väitega Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada Inimese õnn sõltub jumalate tahtest Epikuros ei nõustuks selle väitega Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi Epikuros ei nõustuks selle väitega õnne Küsimus 8 Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et Vali üks: a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. Õige vastus! b. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. c. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud.
Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus ja 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (ingl intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (ingl duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (ingl certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid nau- dinguid. 4
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem allegoorilise või sümbolkujundi kaudu. TEOSED Alustas luuletuste kirjutamisega ajakirja ,,Noor- Eesti" 1910 Debüütkogu ,,Fata-Morgana" 1918, mis räägib kiusatusest, eneseleidmisest, loodusest kaasates kõik romantilisse keerisesse "Inimene ja sfinks" 1919 ja ,,Katastroofid" 1920, on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses ,,Vahekorrad" 1922, milles mõistab hukka sõda ning varakate kihtide vägivalda, agiteerib kujuteldavat ideaalühiskonda ja inimest kuulutades ,,Geomeetriline inimene" 1924, on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik- konstruktivistlik tehnika ,,Multiplitseerit inimene" 1927, jätkab käibetõdede lammutamist AITÄH! Merilin Nõgu, Kersti Sepp, Magnus Kolk
Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Giuseppe Verdi ooper „Traviata“ Violetta aaria I vaatluses „Alati Vaba“ – Naine tahab nautida elu ning kõiki naudinguid, mida see talle pakub. Loos kajab naise soov olla vaba, kuid ka tema soov olla koos oma armastatuga. Samas ta mõistab, et temaga koos olemine tähendab seda, et ta ei saaks nautida elu naudinguid. Ta valib armastuse asemel vabaduse. Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ hertsogi lauluke – Lugu on väga meloodiline, rõõmsameelne ja energiline. Tekitab positiivseid emotsioone, tekitab rõõmu ja elevust. Giuseppe Verdi „Rigoletto“ sisukokkuvõte I VAATUS Esimene pilt 16
asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-loodus kallakuga Õpingud on andnud vajalikud oskused rakendusmatemaatikas ning füüsikas,biloogias,geograafias TÖÖKOGEMUS 05.2010 (2 Hotell Lõokese (Eesti) Administraator päeva) Kategooria: Teenindus Töö kirjeldus: Hotell Lõokese pakub professionaalseid spa naudinguid ja mugavat majutust. Minu ülesandeks on võõta vastu inimesi ning teenidada neid vastavalt nende soovidele. 04.2010 (üks Lest ja lammas (Eesti) - kelner kuu ) Kategooria: teenindus Töö kirjeldus: Söögikoha Lest ja lammas pakub toiltustust suvel Hiiumaale puhkama tulnud inimestele. Minu ülesanne oli inimestele nende tellimusi vastu võtta ja kanda lauda soovitud tellimus. KEELED
kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis oma viga oli liiga hilja midagi muuta ja jäi üle ainult oma teo eest vastutada.Inimese
hingerahu. Nad usuvad raha jõudu ning vaesuse jõuetusse. Ometi on igale analüüsivale inimesele teada, et õnne ei saa osta. Raha võib anda inimesele privileegid, kuid see ei pruugi alati olla nii rõõmustav ja nauditav kui paistab. Tänapäeva korrumpeerunud poliitilises ühiskonnas saab rahaga mägesid liigutada. Sel moel käitudes tunnetavad osalised raha jõudu ja mõjuvõimu. Raha eest saab endale lubada hüvesid, naudinguid ja näilist rahu, allutada inimesi oma soove täitma. Kuid ma usun, et samas tunnevad sedalaadi käitujad oma jõuetust, ilmselt nad ei tunnista seda endale, aga kuskil sügaval südamesopis jääb neid vaevama alandus, et nad ei ole võimelised muutma maailma oma sõnade, tegude ja mõtetega, seega jääb ainsaks relvaks pungil rahakott. On olemas miljonäre, kes omavad teab mitut maja, autot ja firmat, kelle võimuses on kulutada nii palju kui hing ihaldab
naise seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt oodata emotsionaalset tuge ega lugupidamist ning Sappho lõpetas oma elu enesetapuga. c) Anakreon. Mis murdes kirjutas? Millest kirjutas? Mida tead tema elust? Mis iseloomustab tema luulekeelt? Mida tähendab anakreontiline luule ja kes seda on viljelenud? Kirjutas joonia dialektis. Kirjutas sümpoosionide luulet veinist ja kaunitest neidudest-noorukeist, kirjeldas nooruse naudinguid ja kurtis vanaduse vaevade üle. Tema luules puudub Sapphole ja Alkaiosele omane isklikkus ja kirg. Ta kirjutas elegantset, mänglevat luulet, ka tundeid käsitles naljatlevalt. Elust: sündis ja suri Väike-Aasias Joonia provintsis. Oli juba noorena kuulus vaimuka ja lõbusa naistekütina. Polykrates, Samose türann, kutsus ta enda õukonda ja oli tema vastu, vastutasuks kirjutas Anakreon talle oode. Anakreon oli üldse ülikute seas populaarne ja
mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt. Samas Fausti hing ei ole rahul. See väljendub kõige selgemalt tuntud Sokratese tõdemuses ,,Ma tean, et ma midagi ei tea
naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim
tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita 5 nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudinguid ja kannatuste vältimine,. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Ühiskonna tasandil valida selline tegevus, mis annaks võimalikult suure hulga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. 11. Mõista erinevust aktiivse ja passiivse, tahtliku ja tahtest sõltumatu eutanaasia vahel. Teada karistuse erinevaid võimalikke funktsioone: retributiivne, ennetav ja rehabiliteeriv.
läbi lugenud, oleksid saavutanud maksimaalse õnnelikkuse. Osad inimesed siiski tunnistavad, et kui õnne skaalal võrrelda, siis on nad selle tipu lähedal. Kuidas mõned seda saavutavad, kuid teised jälle mitte? Õnne saavutamiseks on vaja tarkust. Inimesed eeldavad, et teadmine kuidas olla õnnelik on neis juba olemas. Nende ülesandeks jääb vaid soovitud õnneseisundi saavutamine. Teenitakse raha, et endale lubada materiaalseid naudinguid. Nähakse vaeva, et pälvida tunnustust ning suheldakse ühiskonnaga, et rahuldada oma sotsiaalseid vajadusi. Ometi pole kõik rikkad, ilusad, populaarsed, hea tervise ning suure tunnustusega inimesed õnnelikud. Neil puudub teadmine, kuidas saavutatud õnnetunne muuta püsivaks eluviisiks. Õnne saavutamiseks on vaja märgata oma ümbrust. Inimesed juhinduvad oma väljakujunenud arusaamadest, ühiskondlikest käitumismaneeridest ning alatedvusest. Selletõttu jääb palju
põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. "Dekameronis" valitsev elukäsitlususes ülistakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelelisi naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
ta vaimselt ebastabiilseks ning õnnetuks teinud. Kõik need negatiivsed sõltuvused algatab kiusatus, mis sunnib inimest proovima. Muidugi on selline tegevus loomulik, sest uudishimu on vältimatu osa inimese elust. Võib öelda, et iga inimene tuleb kiusatusega erinevalt toime. Mõni annab lihtsameelselt järele, teine aga üritab iga hinna eest seda vältida. See on ka oluline tegur, mis meie elusid kujundab ning meid teistest eristab. On isikuid, kes on väga kergemeelsed ning otsivad naudinguid, mis küllastaks nende elu. Sellised inimesed annavad tihti kiusatustele järgi. Neid võib nimetada ka avastajateks, kes tahavad kõike elus ära proovida. Kuid on ka inimesi, kes üritavad iga hinna eest vältida kiusatusi, kartes selle tagajärgi. Selliseid erinevusi kujundab kindlasti ka vanemate roll kasvatamises. Kui nad lubavad lapsel teha kõike mida too soovib, siis kasvab temast inimene, kes lihtsalt ei mõista negatiivseid
Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Filosoofiline eetika ● Eetikateooria utilitarism: naudinguid tuleks lisaks kvantiteedile võrrelda ka kvaliteedi alusel ● “Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad“ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Maksimõtš”. Mulle tundub, et loo põhisõnum on see, et Petšorin ei ole tegelikult kangelane, vastupidiselt raamatu pealkirjale. Mihhail Lermontov pani oma teosele sellise nime, et kritiseerida neid lugejaid, kellel on "kahetsusväärne usk sõnade sõnasõnalisse tähendusse". Petšorin on traagiline tegelane, kellel ei ole mingit kindlat eesmärki ega kedagi, keda armastada. Ta otsib mööduvaid naudinguid, mis ei täida tema hinge pikemas perspektiivis. Seda raamatut oli väga huvitav lugeda, sest ma pole varem sellise ülesehitusega teost näinud ega ka lugenud. Vahel küll tekkis segadus, et kelle vaatenurgast lugu hetkel räägitakse, kuid see probleem sai ruttu lahendatud. Soovitaksin seda raamatut neile, kellele ei meeldi tavaliselt tüüpilised vanaaegsed raamatud, mis on tihti kohustusliku kirjanduse nimekirjas ja mille sisu on kõikidel väga sarnane ja üksluine
värvi, siis on Faustil kummaline eelaimus, et tegemist pole „puhtalt ainult“ koeraga. 7. Milles seisneb Fausti ja Mefistofelese lepingu mõte? Miks Faust nõustub? Erilise filosoofilise mõtte on Goethe paigutanud tragöödia kahe kangelase vahel sõlmitud lepingu sõnastusse. Faust väidab, et inimese soovidel pole piire, et inimest jääb igavesti saatma rahulolematus saavutatuga. Mefistofeles aga väidab vastupidist: piisab sellest, kui anda inimesele kõige madalamaid naudinguid ja ta unustab kõik, eelistades igavesele edasiliikumisele paigaltammumist hetkeliste rõõmude nimel. Sõlmitakse leping. Põlates inimesi ja nende esindajat Fausti, ei suuda Mefistofeles mõista tarka ega tema õilsaid püüdlusi. Ta arvab, et tuleks egoistlikult haarata rikkalikult leiduvaid elu rõõmusid. Faust vaidleb talle vastu. Ta ei muretse mitte enese pärast. Teda vaevab kogu inimkonna saatus. Faust taha tunnetada inimeste elamise mõtet, mis on põhjus, miks ta
rändama sõjamõtete poole. Oluline tegur inimeste mõttemaailma kujundamises oli kristluse tähtsuse alanemine. Uued tehnika ja teaduse saavutused muutusid tähtsamaks ning aina rohkem inimesi ei uskunud enam Jumalat. Juba lennukiga lendamine oli piisav, et inimeste usku kõigutada, sest õhust raskemad masinad suutsid siiski lennata ning keegi ei näinud seal üleval Jumalat. Inimesed julgesid end vabamaks lasta ning nautida ka maiseid naudinguid, kuna nad ei pidanud enam kartma Jumala karistamist. Valitsevaks kunstistiiliks tol ajal sai eksperssionism, mis kujutas enamasti autori isiklikke, enamasti närvilisi tundmusi ja elamusi. Sellise kujutusviisiga said inimesed kindlasti samastuda, sest ka nemad märkasid ühiskonnas ärevust, nagu midagi hakkaks kohe juhtuma. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas
13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide" Portreed ja ajalooteemalised reljeefid. Näide: Keiser Augustuse marmormonument. Portree oli idealiseeritud
Ühelt poolt on see samm maailma tuuma mõistmiseni, teisalt näib kui donquijotelik tuuleveskite vastu võitlemine. J.W.Goethe ütles, et igaüks peab harima oma aeda. Saksa kultuur konstrueeris temast niiöelda üliinimese, kes tegeles paljude aladega väga kõrgel tasemel. Poeemis ,,Faust" täheldab nimitegelane, et akadeemilisest haridusest tõeni jõudmiseks ei piisa, ja otsustab maailma mõistmiseks hoopis maiseid naudinguid kogeda. Seda arusaama toetab ka Enn Kasak, kuid arvab lisaks, et inimene on tegelikult nii rumal, et ei jõua kunagi maailma olemuseni. Tema väitel on arvamus, et millestki on aru saadud, erakordse hälbe märk. Põhjus lasub faktis, et teadmised, milleni küündime, on iseenesestmõistetavalt lihtsad. Seega pole ,,oma aia harimine" midagi muud kui faustlik edasipüüd. Sellegipoolest on teadmiste kogumine oluline, et olla kompetentne ja konkurentsivõimeline
Jacob Barnes- kirjanik, kellel on peale seda vaimsed ja füüsilised raskused, jäi impotendiks; ta on masenduses ja püüab seda alkoholiklaasi uputada, kuid edutult; tahab elult võtta kõik, mis võtta on ja ei kahetse tehtut, kuid ei leia elus naudinguid; talle meeldib Brett, kuid koos olla ei saa nad kunagi; üldiselt lahke ja heatahtlik kõigi teiste suhtes; tunneb ennast tihti üksikuna, siis otsib kedagi kellega aega veeta; kõige paremini tunned ennast ainult tööl olles; peab pidevalt nägema Bretti koos oma sõprade seltskonnas, kuid ihaldab teda ise. Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med.õeks oli; natuke veidra iseloomuga, lõbus, armastav, elav ja
saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11
inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunduvamalt nõrgemaid, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. ,,Dekameronis" valitsevas elukäsitluses ülistatakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelsaid naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi võtma elu nagu see on, mitte süübida pisiprobleemidesse vaid üritada nendest leida kergemat väljapääsu. Tuleks õppida nautima ka seda, mis võimalusi elu annab.
Eest leiab Ernst aga vana kooliõe Elisabethi, kes on perekonnaarsti tütar. Doktor Kruse oli ülesantud kohalikele võimudele ja viibis nüüd koonduslaagris. Graeber ja Elisabeth armuvad. Kuna elu kodulinnas on vaata et hullem kui esirindel, siis otsustavad noored, et kuna elu on nii habras ja võib lõppeda iga kell, siis nad naudivad seda. Nad kannavad oma parimaid riideid ja külastavad kallimat restorani, mis läheduses. Nad naudivad kõiki elu pakutavaid naudinguid. Ühel päeval soovib Ernst abielluda. Ta tahab, et pärast tema rindele tagasiminekut jääks Elisabethile mingigi kasu temast. Elisabethile kui Ernsti abikaasale oli riigi poolt määratud toetusraha. Noored abielluvad kiiresti, aga see ei morjenda neid, nad on õnnelikud koos ja neid ei heiduta, et peavad pea iga õhtu uues magamispaigas sisse seadma. Tuleb aga päev mil Ernst peab tagasi sõtta Venemaa vastu minema. Ta on hoolitsenud
omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti hinnata, mis on tegelikult midagi väärt ja mis mitte. Seetõttu tekivadki konfliktid erinevate vanuseastmete vahel, sest noored enamasti hoolivad rohkem materiaalsest heaolust, välimusest, teiste arvamustest, aga elutargad inimesed otsivad pigem hingelisi naudinguid ning sellepärast jääb omavahelisest mõistmisest palju puudu. Näiteks Oscar Wilde romaani ,,Dorian Gray portree" tegelane Basil Hallward armastas maalimist, pidades seda ülimaks õnneks, samas aga noor, kogenematu Dorian nautis tähelepanu, mida tema pimestav ilu kaasa tõi. Loomulikult on võimalik ära hoida või siis vähendada põlvkondade erinevusi ja ka sellega kaasnevaid konflikte. Põhiliseks mõjutajaks on minu arvates meedia, kuna tänapäeva
-keskne küsimus:"kuidas ma peaksin elama" -see küsimus puudutab eesmärke (telos) -õnn kui lõpp-eesmärk -erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tava-arusaam *Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid
6 Sõnasta teose põhiidee (sõnum). 6.1 Õnn seisneb teiste inimeste aitamises, mitte meelelistes naudingutes. 7 Tõlgenda Mefistofelese öeldud fraasi "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab peab ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head". 7.1 Mefitofeles oli igal pool Faustiga kaasas ja võttis kõigest osa. Kuigi ta organiseeris Faustile palju lõbustusi ja meelelisi naudinguid, soovis ta tegelikult seda, et Faust põrgusse läheks. 8 Too 3 näidet selle kohta, et Faust on moraalsem kui Mefitofeles. 8.1 Faust tundis süümepiinu, Mefistofeles mitte. 8.2 Mefitofeles ei pidanud inimestest lugu, Jumalasti samuti mitte. 8.3 Mefitofeles peab end vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida, Faust ei ole nii enesekindel ja ei arva end nii oluliseks olevat.
Fazeri kontsern tegutseb nelja allüksusena, mis kõik on pühendunud uute maitseelamuste loomisele: Fazer Amica Fazer Pagaritööstused Fazer Maiustused Fazer Venemaa Fazeri kontserni missiooniks on luua maitseelamusi ning tähtsamateks väärtusteks suurepärane kvaliteet, pühendumine kliendile ning meeskonnavaim, millest igapäevases tegevuses lähtutakse. Maitseelamused meeldivas keskkonnas ühendatuna hea teenindusega loovad tervikliku, naudinguid pakkuva elamuse, milles tahame alati klientide ootusi ületada. 3 Freddy Kriisa Fazer FAZERI PAGARITÖÖSTUS EESTIS Fazeri pagaritööstused (Fazer Leipomot OY) on Soome juhtiv pagaritööstus -ettevõte, mis kuulub 1891. aastal asutatud Fazeri kontserni. Pagaritööstused asuvad lisaks Soomele ka Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja Venemaal
" Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. 4. Kes on skeptik? Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr). Kahtleja, vaatleja, uurija, kes jätab arvamuse avaldamata. Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite.
17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a. Passiivse tahtliku eutanaasiaga b
jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
Seevastu ei leia ta Berliozis midagi, mis oleks iseloomulik prantslastele. Siinkohal tahaks ära tuua erinevused saksa- ja prantsuse kultuuri vahel. Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera (täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism, impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894)
D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
suur, et ei jõuta ilma ergutiteta soovitud tulemusteni. Tahtes saada parimaks, hävitatakse ennast. Tänapäeva koolinoorte hulgas üritatakse õpitulemusi parandada mitte töökuse ja õppimisega vaid kõikvõimalike keemiliste abivahenditega, mis rikuvad noorte tervist. Vanasti usuti vaime, jumalat ning kuradit ja loodeti nende abile. Kuna Faust oli jõudnud oma otsingutega ummikusse, kutsus ta appi vaime ning Mefistofeles tuli ja pakkus talle kõikvõimalikke naudinguid, lohutust, kuid seda tagamõttega pärida kunagi tema hing. Öeldakse, et annad kuradile näpu, võtab terve käe. Oma rännakul sattusid Mefistofeles ja Faust Auerbachi keldrisse, kus tudengite lõbus joomaseltskond pidutses. Nagu tol ajal, nii ka tänapäeval mõjub alkohol algul tujutõstvalt, kuid hiljem muutuvad paljud purjutajad riiakateks tülinorijateks ning ei suuda endale oma tegudest aru anda. Möödunud aastal oli Eestis 675 alkoholiga
tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudinguid ja kannatuste vältimine,. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Ühiskonna tasandil valida selline tegevus, mis annaks võimalikult suure hulga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. 25. aktiivne ja passiivne autanaasia- kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; Thatlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Tahtlik passiivne
õigusest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformisest, Iirimaa küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859
Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see
Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda.
seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja naudinguid. Teose peategelane mõistis oma vigu liiga hilja ning polnud suuteline enam midagi muutma ning tal tuli oma teo eest vastutada. Elus tuleb ette mitmesuguseid kiusatusi, millele antakse järele või neist möödutakse. Võidelda tuleb palju, kuid võitlus ei pruugi alati lõppeda hästi, kuna ei osata teha õigeid otsuseid, millele paraku järgnevad tagajärjed. Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi teose ,,Meister ja Margarita" pea naistegelaseks oli Margarita, naine,
ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23. kerberos verejanuline,mitmepealine väänlevatest madudest ümbritsetud metalse häälega koer,kes valvas sissepääsu Hadesesse 24. epikuros filosoof,kes propageeris vaimseid ja hingelisi naudinguid, mis tulenevad nii voorusest kui tarkusest. 25. panteon algselt kõigile jumalatele pühendatud tempel, ainus täielikult säilinud rooma-aegne ehitis 26. artes liberares nn vabad kunstid, vabale mehele sobivad teadused : grammatika,dialektika, retoorika, aritmeetika,geomeetria, astronoomia ja muusika 27. colosseum- antiikaja suurim amfiteater roomas 28. hedonism- õpetus mille järgi ülim väärtus , seega igasuguse tegevuse ajend ja siht on
tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. 11. Nimeta 2 Jaapani kunstnikku ja nende loomingut. Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega.
Faustil hinge. I. osa teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu kuidas neid teadmisi rakendada. Faust tahab leida elu mõtet, hetke, mis oleks nii kaunis, et sooviks seda peatada. ta ihkab teha midagi kasulikku endale ja kogu inimkonnale. Eesmärk on nii tähtis, et ta on valmis kulutama sellele kogu elu. Issand saadab Fausti teele Mefistofelese, tõestamaks inimese tõeotsingute püsivust ja viljakust. Kõigepealt pakub Mefisto Faustile madalaid naudinguid joomist, paradiisii elu.., kuid see ei köida fausti. Mephistopheles arvas, et iga inimese unistus on olla noorem. FAUST II Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis
Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kiitsid armastust ja naudinguid., pilkasid askeetlust 7. Millega läksid renessansskirjanduse ajalukku Petrarcaja Erasmus Rottedamist? Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9
· ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. · Makjavellism - sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika. o Erasmus (1466-1536)
kujundamise kohta on säilinud palju kirjalikke ürikuid. 10. Hiina tarbekunst: peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. 11. Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles
annaabi.ee 
