J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon
Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt. Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu. Ühiskonna paremaksmuutmisel tuleb läbi viia reforme, kehtestada uusi seadusi. Kui ei valitse heaolu, on selles süüdi halvad seadused. Reforme tuleb läbi viia kindlekäeliselt, sest rahvas ei pruugi teada, mis talle hea on. Kaks olulisemat riiki, kus valgustatud absolutismi ellu viidi ja teatud edu saavutati, olid Preisimaa ja Austria. TÄIDA TABEL! 5457 ja 6162. Muutused, mida üritati ellu viia: PREISIMAA AUSTRIA agraar Piirati teotöö mahtu (563 tööpäeva), seda ainult 1770. aastatel anti välja patent teotöö piiramise kohta riigimõisates ja kuninglikes ametikülades, sest kolmele päevale nädalas. Tähtis oli ka 1781. aastal poliitika kuningas ei tahtnud aadlitega tülli minna
Ajalugu V periood 3 Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799-1814- 1815 1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus.
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
Ühendas koostavaid teadlasi. 2 3 27.02.08 Valgustatud absolutism Kuningas ei saanud enam võimu Jumalalt, vaid kuningale anti võim rahva poolt. Eesmärgiks pidi olema rahva teenimine, et saavutada üleüldine heaolu. Selle saavutamiseks peab kuningas seadusi reformima. Muutusi tuleb ellu viia kindlakäeliselt, sest rahvas ise seda ju ei tea, mis talle hea on. Preisimaa valitses dünastia nimega Hohenzollern. Seostub kuningas Freidrich II (1740-1786 valitses). Kasutatud on ka nime Suur. Austria dünastia nimeks oli Habsburg. Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740- 1780) tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid Põllumajandus ja talupoegade olukord: Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud.
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3. Seisusel
Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa,
· Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1
poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt
kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
1789 vallutati Pariisis Bastille'i kindlus ja revolutsioon oli alanud. Bastille'i vallutamisega kaasnes erakordselt palju vägivalda ja taplusi, põletati losse, lõhuti maju ja tapeti inimesi. Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on aga rohkem asju, kui esialgu arvata oskaks. Esiteks, peale revolutsiooni lõppu algasid üsna vahetult Napoleoni sõjad, seega on ka see mingil moel revolutsiooni tagajärg. Sõdade eestvedaja oli Napoleon Bonaparte- konsul (hiljem ka imperaator), kelle kätte koondus võim ja kes hakkas teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. Tema tegevuse käigus võeti 1804.a vastu ,,Tsiviilkoodeks," mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon lõi Reini Liidu 1806.a loodud 16 Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist loodud liit, millega liitunud riigid
põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord.
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
..............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine............................................................................... 3
a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel parem relvastus, mehed, arvukam. Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline
1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga
15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28
võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest mobiilsemaks ja efektiivsemaks – vabalt liikuvad ja tulistavad laskurid, suurtükitule paindlik kasutamine, rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid - massiarmeede loomine II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused
Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. §16 Lk. 85 Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireiim. Prantsusmaa sündmustes hakati nägema otsest ohtu feodaalkorrale. Tekitas õudust revolutsiooni loosung :"Vabadus, võrdsus, vendlus!" Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja
aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser.
11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. • Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul • Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim • Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon. 12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust. Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13