asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded. OLMEJÄÄTMED. 3
sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav aurugeneraator, kompressor külmkamber Kasutatud allikad: Jäätmeseadus TÜ Kliinikumi jäätmekäitluseeskiri (PKL89) TÜ Kliinikumi meditsiiniliste jäätmete erikäitlemise juhend (JKL61) Tänan kuulamast !
Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt) Ravi Spetsiifiline ravi puudub
põhineks järgmistel põhimõtetel: · jäätmete sortimine tekkekohas · minimaalne kokkupuude jäätmetega · jäätmete pakkimine tekkekohas · minimaalne jäätmete ümberpakkimine · sanitaarselt ohutu hoidmine · transport heakskiidetud pakendis · automaatne ettesöötmine töötlemisseadmetesse · põletamine või muu töötlemine, kui on dokumenteeritud patogeensete mikroorganismide desaktiveerimine sel määral, et jäätmed ei ole enam nakkusohtlikud · Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud eeskiri Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord, mis sätestab konkreetsed nõuded, mida tuleb tervishoiuasutustes jt jälgida ning järgida nimetatud jäätmete käitlemisel. · Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib jagada nelja peamisse jäätmerühma: · tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed (riskioht seoses nakkusohuga) · bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt
köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi. Suurim nakatumise tõenäosus on haige lähikontaktsetel: perekonnaliikmetel, sõpradel ja töö- kaaslastel, kes on haigega koos iga päev. Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samu sööginõusid või tualetti kasutades. Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud. SÜMPTOMID Tuberkuloosi sümptomid ehk haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha.
q Lepitakse kokku ohtlike jäätmete transport § Hoiustatakse ohtlike jäätmete hoidlas q Antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise ettevõttele(Epler& Lorenz) Erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete pakendamine KOLLANE PRÜGIKOTT (erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ) Prügikoti mahutavus 30 l ; 75 l; 100 l § Patoloogilised jäätmed § Vere, vereproduktide,muude kehavedelike, ekskreementide, sekreetidega küllastunud materjalid- nakkusohtlikud/potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed § Laborijäätmed MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed) § Haigla segaolmejäätmed KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed) ·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist § Teravad,torkivad jäätmed Millised on riskijäätmetega seotud ohud? ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade
Süüfilis Anni Petron 8. Klass Lagedi Kool 2016/17 Süüfilisse nakatumine • Sugulisel teel • Kehavedelikega Süüfilise tunnused • Nakatumiskohale tekivad valutud kõva koega haavandid, mis on väga nakkusohtlikud. • Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. • Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. • Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Süüfilise haavandid • Mäda täis • Vedelik puudub https://www.google.ee/search
Tekstiillappide materjalid · Puuvillased lapid imavad hästi, väänatavad, pesemine raske, kuivavad aeglaselt. · Sünteetilised lapid vastupidavad, hästi pestavad, kuivavad kiiresti, imavad, väänatavad. VÄRVIKOODID!!!!!!!! · Värvikoode kasutatakse puhastuslappide eristamiseks kasutuskoha järgi. · Rohelised lapid toiduga kokkupuutuvad pinnad. · Sinised lapid üldpinnad. · Punased lapid sanitaarpinnad. · Kollased lapid nakkusohtlikud pinnad. Puhastuslappide pesemine · Enne pesumasinasse asetamist loputage lapist liiv · Pesutemperatuus pakendilt (soovitavalt üle 60*C) · Pesupulber, milles ei ole pleegitusaineid · Ei kasuta loputusaineid (muudavad puhastuslapi omadusi) · NB! Määrdunud puhastuslappe ei tohi lasta enne pesemist kuivada Lapi voltimine · Enne tööle asumist voldi lapp kokku - Murra lapp pikuti pooleks - Murra veelkord pooleks
aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest HAIGUSPILT peiteaeg keskmiselt 11 päeva, võimalik ka kuni 2335 päeva haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena Sümptomid: peavalu, palavik, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine, kõhuvalu,
Õhu saastatus Tööruum tuulatakse ja 1 Jälgida töörezimi ja keemiliste koristuse juhendile koristatakse ainetega Tabel 3 Ohutegur Riski iseloom Riski Vähendamiseks tase kavandatud tegevused Bioloogilisi ohutegureid Nakatumis Inimestega töötades ja kliente 5 Nakkusohtlikud e oht hooldades puututakse lähedalt jäätmed koguda ja kokku nakkustega. Eriti hoida neid nakkusohtlikud on tookeskkonnast meditsiinijäätmed ning keha kõrvaldamiseni sekreedid, nagu sülg, veri, uriin ja spetsiaalsetes roe. Nendega võib kokku puutuda margistatud
Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne) Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine X- aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb endas ohtu
oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. 5-10% nakatunutest jäävad kroonilisteks B-hepatiidi kandjateks, sageli seda ise teadmata. Kroonilistel kandjatel on suurem oht raske maksahaiguse (maksatsirroosi või -vähi) tekkeks ja nad on nakkusohtlikud, mis on tähtis tervishoiu seisukohast lähtudes. Haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidiga patsientide ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine. B-hepatiiti saab diagnoosida lihtsa vereproovi analüüsi põhjal. Peale selle võib arst teha analüüse, et selgitada välja maksahaiguse esinemine selleks võib vaja minna täiendavaid analüüse.
sündmuste ahel mis.. 12. ÜRO ohtlike ainete …,mis ohustab paljude inimeste klassifikatsioon elu või tervist või põhjustab suure 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; varalise kahju või suure 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad keskkonna kahju. tahked ained; 5)Oksüdeerivad 6. Algsündmus on ained ja orgaanilised peroksiidid; … sündmus, mis põhjustab 6)Mürgised ained ja otseselt õnnetuse või algatab nakkusohtlikud ained; mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv 7)Radioaktiivsed ained; kahjustus. 8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse
korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad ained ja peroksiidid, mürgised ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, sööbivad ained, muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju
mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka.
pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi b) krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt
IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad tahked ained; 5)Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; 6)Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained; 7)Radioaktiivsed ained; 8)Sööpivad ained; 9)Muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab ülemine -2-kohaline vastab Euroopa kokkuleppele, näitab aine ohuklassi alumine -4-kohaline ÜRO järgi ohtlik aine, näitab täpselt, millise ainega on tegemist 14.Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline
See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud. Eriravi haiguse ravimiseks puudub, ennast saab kaitsta viiruse eest vaktsineerides. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse ning enam viirusesse ei nakatuta. Nakatumine Puukentsefaliit levib puugihammustuste kaudu (Ka lehma- ja kitsepiima kaudu). Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Esineb ligikaudu 100 erinevat PE viiruse serotüüpi. Eestis esinevat PE
1) TTMA keemilised ja füüsikalised omadused, 2) avarii ulatus, 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets), 4) ilmastik, 5) aine leviku iseärasused keskkonnas, 6) avarii toimumise aeg (talv, suvi, öö, päev). 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9). 1) lõhkained, 2) gaasid, 3) põlevvedelikud, 4) põlevad tunked kehad, 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, 6) mürgised a ja nakkusohtlikud ained, 7) radioaktiivsed ained, 8) sööbivad ained, 9) muud ohtlikud ained. 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? o veearvestid, o neitgaasianalüüsaatorid. 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Mille kohta 1 seadus alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas. 14. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas?
Ülesanne 1 Nimeta GMO plussid ja miinused: GMO plussid GMO miinused Ülesanne 2 Tuulerõuges on (1)__________haigus, mis nakatub väga (2) ___________. Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida.
TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) Ohtlike ainete klassifikatsioon: 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained või materjalid.ÜRO ohtlike ainete tunnus nr : ülemine nr on ohutunnus, mis koosneb 2-3 nr, kusjuures igal nr on oma konkreetne tähendusalumine nr konkreetse aine nr.Keemilise aine ohukaart - identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja
10. Nimetage olulisemad riskitüübid (tsiviilõnnetused) Eesti ühiskonnas. 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja füüsilistest omadustest. 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1) lõhkained, gaasid, põlevvedelikud, põlevad tunked kehad, oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas
OHTLIKUD KEMIKAALID - kokkupuude põhiliselt des.ainetega. Lahendus : tutvuda enne kemikaali kasutamist juhendiga ja isikukaitsevahendeid. ÕHU SAASTATUS KEMIKAALIDEGA - esineb. Hingamisteede ärritus. Lahendus : tõhus ventilatsioonisüsteem. LATEKS - igapäevane kokkupuude. Esineb lateksiallergia. Lahendus : kasutada teisest materjalist kindaid või kanda latekskinnaste all õhukesi puuvillaseid kindaid. BIOLOOGILISED TEGURID NAKKUSOHTLIKUD PATSIENDID - potentsiaalne kokkupuude iga päev. Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine. Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada.
Nakkusohtlik periood. Haiguse peiteaeg ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Uuringud näitavad, et enamik terveid täiskasvanuid on nakkusvõimelised 1 päev enne haigeks jäämist ja kuni 5 päeva pärast esimeste sümptomite teket. Väikelapsed ja nõrga immuunsüsteemiga haiged võivad nakkusohtlikud olla kauem. Kes võib nakatuda grippi? Grippi võivad haiguestuda igas eas inimesed. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Profülaktika Gripi vastu on välja töötatud vaktsiinid, mida soovitatakse nõrgestatud immuunsüsteemiga isikutele ning lastele ja noortele, kes peavad pikka aega mingi muu haiguse raviks aspiriini tarvitama
sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3)Süttivad vedelikud- tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained- Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained;nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained- Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8)Söövitatad- väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9)Muud ohtlikud ained- asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused – ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest. 17
Millest sõltub riskipildi kujunemine kui toimub avarii TTMA-ga (tugevatoimelise mürkainega)? 10. 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg Millised on ÜRO ohtlike ainete põhiklassid? 11. 1)lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelik 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja peroksiidid. 6) mürgised ja nakkusohtlikud ained. 7) radioaktiivsed ained. 8) sööbivad ained. 9) muud ohtlikud ained või materjalid. Mida näitavad ÜRO ohtlike ainete tunnusnumbrid ja mida need iseloomustavad? 12. ülemine number koosneb omakorda 2-3 numbrist, kusjuures igal numbril on omakorda konkreetne tähendus (nt 2-gaas, 3-põlev vedelik jne.) (numbrite kordus annab tähenduse "eriti"); alumine number on konkreetse aine number ÜRO ohtlike ainete kataloogis.
TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 12.ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (9) 1.lõhkained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.kergesti süttivad vedelikud 4. Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (1-9) 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5)oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained ja materjalid 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber? ülemine number koosneb omakorda 2-3 numbrist, kusjuures igal numbril on omakorda konkreetne tähendus (nt 2-gaas, 3-põlev vedelik jne.) (numbrite kordus annab tähenduse “eriti”); alumine number on konkreetse aine number ÜRO ohtlike ainete kataloogis. 14.Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt? (või 16
temaga koos elav isik, kes võib olla vaimse puudega. Seda riskitegurit ei ole võimalik maandada ega vältida ilma, et suitsetav isik loobub suitsetamisest siseruumides. Võimalusel tuleks kliendiga koos elav suitsetav isik ümber paigutada uude elukohta. 3 2.1. Bioloogilised ohutegurid Ohuteguri kirjeldus Ohu iseloom, mõju Abinõud riski vähendamiseks tervisele Nakkusohtlikud Oht nakatuda hepatiiti, Kanda ühekordseid kindaid ja inimesed, loomad ja tuberkuloosi kaitsemaski, desinfitseerivate putukad vahendite kasutamine, vajadusel vaktsineerimine Kergemad nakkused Gripp, külmetus, kerge Pesta hoolikalt käsi, kasutada kõhulahtisus desinfitseerivaid vahendeid, vajadusel
Umbes 9.-l nädalal algab teisene staadium. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt.Veenuse kroon otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti)
Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B- hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. Teistel haigestunutel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil haigusnähte ei ilmne, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus
füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12. ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi.Ohutunnusnumbri teine ja kolmas number tähistavad lisa 33 ohte. Nt bensiin 1203 lugeja tähendab kergesti süttiv vedelik ja alumine tähendab
nakkusallikaga. Kui töötatakse bioloogilises ohuteguri juures peab tööandja: 1. märgistada bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond ja paigaldada hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": 2. viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks; 3. korraldada tööprotsess ja nakkusohtlike materjalide käitlemine nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel; 4. koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes märgistatud konteinerites töökeskkonnast kõrvaldamiseni; 5. muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavimise, desinfitseerimise või muu meetodi abil; 6 järgida tööhügieeni nõudeid; 7. vaktsineerida töötajad, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin tagab, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogiliste
Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Need sümptomid võivad kesta paarist nädalast kuni mitme kuuni. Isegi pärast sümptomite kadumist võib väsimus kesta veel mitu kuud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest viirus aga ei kao ning kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Seejärel on need inimesed nakkusohtlikud. Krooniline B- hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise maks ei tööta enam korralikult, samuti võib lõpuks areneda maksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismi jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht on suurem kui HI-viiruse levimise oht B-hepatiit on nakkusohtlikum. B-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. C-hepatiit on
Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5-10% Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusugu, millest pooled on nakkusohtlikud Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas Tuberkuloosi levik Tuberkuloosi nakkusallikas kopsutuberkuloosihaige Õhkinfektsioon Tuberkuloos levib: Pisikud erituvad rääkimisel, laulmisel, aevastamisel, köhimisel... · 1 köhahoog = 5 minutit jutuajamist rääkimisel · Üks ravimata TB haige võib nakatada aastas keskmiselt 15-20 inimest oma lähikonnast Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena Piiskadena õhus 5 tundi ja hõljuvad 5 m kaugusele
Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja
gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3) Süttivad vedelikud tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained; nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8) Söövitatad väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9) Muud ohtlikud ained asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest
5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg 12)Üro ohtlike ainete klassifikatsioon põhiklassid 1-9 1. lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2. gaasid 3. Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
maksapõletiku tõsidusest. Sümptomiteks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse kliiniline pilt on vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik Leetrid- Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on kõrge palavik, roosakas lööve näopiirkonnas, võib levida ka üle kogu keha (ka peopesades ja jalataldadel). Tekitajaks on paramüksoviirus. Mumps- Haiguse tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib
2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime: Plahvatusohtlikud, tuleohtlikud, oksüdeerivad, ärritavad või sööbivad, mürgised, hingamisteid kahjustavad, kantserogeensed, mustageensed, teratogeensed, nakkusohtlikud, võivad eraldada mürgiseid aure ja gaase, ökotoksilised ja keskkonnaohtlikud. Kasutatud kirjandus www.nip.ee www.kik.ee www.google.ee
Teisese süüfilise haiguspilt on väga varieeruv. Püsib lümfisõlmede suurenemine, võib esineda löövet nii nahal kui limaskestadel. Lööve on tavaliselt laiaulatuslik ja sisaldab rohkelt haigustekitajaid. Kehale, otsmikule ja jäsemetele võivad tekkida väikesed laigud, mida nimetatakse roseoolideks, aga vahel kujuneb hoopis sõlmeline lööve (nt."Veenuse kroon" otsmikul). Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja
kui naistel. Süüfilis Süüfilise tekitajaks on spiraalikujuline bakter nimega Treponema pallidum. Süüfilis on üks tuntumaid ja samas ka kardetumaid sugulisel teel levivaid haigusi, millel on kolm erinevat haigusstaadiumi. Haiguse esimeses staadiumis tekib nakatumiskohale (tavaliselt suguelunditele, anaal- ja oraalseksi puhul ka huultele, kurgukaartele, päraku ümber) valutu kõva koega haavand (-id), mis on väga nakkusohtlikud. Mõne nädala möödudes kaob haavand iseenesest, haigus jääb aga organismi püsima. Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Edasi võib elada süüfilise tekitaja haige organismis aastaid nn. varjatud süüfilisena, sellisel juhul puuduvad igasugused välised haigustunnused. Vaatamata sümptomite puudumisele on haigestunud inimene väga nakkusohtlik
plahvatavas olekus lõhkeained • Klass 4.2 Isesüttivad ained • Klass 4.3 Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase (näiteks liitium ja soodium) • Klass 5.1 Oksüdeerivad ained • Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid • Klass 6.1 Mürgised ained • Klass 6.2 Nakkusohtlikud ained • Klass 7 Radioaktiivne materjal • Klass 8 Sööbivad ained • Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed Järgnevalt klassifitseeritakse ained ka pakendigruppidesse, mis on määratud nende ohtlikkuse järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained.
· OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon ERIJÄÄTMED Suurjäätmed- kodumasinad Ehitus- ja lammutuspraht Vanautod Rehvid ELEKTROONIKAROMU- külmik, pesumasin, arvutid, puurid, saed, suitsuandur, föön, pardel jne RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust Tule- ja plahvatusohtlikud Oksüdeerivad ja söövitavad Mürgised Ökotoksilised Nakkusohtlikud JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU Jäätmevoog- jäätmete liikumine tekkepaigast lõppkäitluspaika. Jäätmetekitaja koristusfirma(majahoidja) prügivedaja jäätmekäitleja prügila Jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, nende kokkupressimine jms, ilma et jäätmete koostis ja olemus muutuks. Jäätmete vedamine on jäätmete toimetamine veovahendiga ühest kohast teise. (jäätmesaadetis on valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks
kiiresti vere- ja lümfiringesse, mistõttu tekivad šokk, limaskestade haavandid ja veritsus. ● Lahkamata korjuses hävivad siberi katku tekitajad kiiresti, ent väliskeskkonda sattudes moodustavad nad seal õhutemperatuuril 12–43°C hapniku ja niiskuse manulusel eoseid, mis püsivad keskkonnas aastakümneid (isegi 70 aastat). ● Kuigi tavaliselt nakatutakse siberi katku tekitaja eoseliste vormidega, mis levivad väliskeskkonnas, on nakkusohtlikud ka Bac. anthracis`e vegetatiivsed vormid, mida leidub rohkesti haige looma või inimese veristes eritistes. Seepärast tuleb suhtuda ettevaatusega meedikute väitesse, et siberi katku põdev inimene ei ole ohtlik nakkusallikana. ● Haiguse kopsuvormi korral võivad siberi katku tekitajad sattuda õhku köhimisel. Ravi ● Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumiprofülaktikat. ● Haigusnähtude ilmnemisel ning
Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus,
jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale · nakkusohtlikud jäätmed sisaldavad elujõulisi mikroorganisme või nende toksiine, mida teatakse või oletatakse esile kutsuvat haigusi inimestel ja teistel elavatel organismidel (Ebola viirus, rõugeviirus). Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb
-Tööandja peab töötajatele tagama väljaõppe ohutust tagavate töövõtete rakendamise kohta -õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama! 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust *Tööandja peaks! -märgistama nakkusohtlikud kohad -viia mäörgistatud kphas töötajate arvu miinimumini -vaksineerida tööandja kulul (konsulteerima töötervishoiuarstiga) -õhuseire ohupiirkonnas Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks ülalloetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele jagada isikukaitsevahendid ja määrata nende kasutamise kord. 4. Füsioloogilised ohutegurid -füüsilise töö raskus -sama tüüpi liigutuste kordumine -üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused
Müra keskmine tase, millega inimene puutub kokku ühe tööpäeva jooksul, ei tohi olla suurem kui 85 dB(A). Kokkupuutumine lubatud 85 dB(A) 8h jooksul 88 dB(A) 4h jooksul 100 dB(A) 15 minuti jooksul Tööõnnetused juhtuvad suure tõenäosusega neil, kellel on väike tööstaaz. Ohtlike ainete klassifikatsioon (ÜRO) 85. lõhkeained 86. gaasid 87. põlevvedelikud 88. põlevad tahked kehad 89. oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 90. mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 91. radioaktiivsed ained 92. sööbivad ained 93. muud ohtlikud ained või materjalid RT nr.35m 2002, s.484 Riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 94. TTMA keemilised ja füüsikalised omadused 95. avarii (lekke) ulatus (kogus, hoiutingimused jne) 96. ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets, avamaastik) 97. ilmastik (tuule kiirus, t0, õhu vertikaalne püsivus jne) 98. aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes 99
Kaebuste teke on seotud mingi teise teguriga krooniline haigus, ravimi või alkoholi kasutamine. (E-Õpe) (E-Õpe) 4. Välised muutused 7 Üks universaalsemaid tunnuseid on naha muutumine kortsuliseks, õhukeseks ning laiguliseks. Naha pigmendisisalduse muutused ei ole eakamatel inimestel haigusega seotud. Nahale võivad tekkida ka kõrgemad näsalised moodustised nn. vanuritüükad. Needki pole tavaliselt haiguslikud ega nakkusohtlikud. Arstiga tuleks konsulteerida siis, kui need tüükad suurenevad kiiresti, hakkavad servadest punetama või sinna tekivad haavandid. Vanainimese nahk kipub sügelema. Sügelus võib olla mõne haiguse (suhkrutõbi, maksahaigused, sügelised) tunnuseks, kuid enamasti on põhjuseks naha ealised muutused. Vanem inimene ei tohiks ennast pesta ärritava seebiga ning samuti mitte liiga tihti, see ärritab ja kuivatab nahka. Kasulik on sügelevat nahka määrida niisutavate kreemide ja emulsioonidega
annaabi.ee 
