Tuberkuloos (tiisikus) (0)

Haigust põhjustab tuberkuloosibakter Mycbacterium tuberculosis.
Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse.
Kopsutberkuloosi põdemisel kahjustab bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid . Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks.
Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid.
Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi. Suurim nakatumise tõenäosus on haige lähikontaktsetel: perekonnaliikmetel, sõpradel ja töö- kaaslastel, kes on haigega koos iga päev.
Tuberkuloosi ei nakatuta haigega käteldes, samu sööginõusid või tualetti kasutades. Kopsuvälist tuberkuloosi põdevad haiged on harva nakkusohtlikud.
SÜMPTOMID
Tuberkuloosi sümptomid ehk haigustunnused sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha.