TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu
materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.)
Tuberkuloos Tu b e r k u l o o s i h a i g e s t u t a k s e i k k a v e e l MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mille tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19.
TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini. TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA: bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud
lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
kiirus ja iseloom ning pesade värvus on väga erinev. Jaotatakse: - patogeensed mükobakterid: põhjustavad tuberkuloosi (M. tuberculosis, M. bovis, M. africanum) ja leeprat (M. leprae) - mittetuberkuloossed (potentsiaalselt patogeensed) mükobakterid: põhjustavad rakulise immuunpuudulikkusega haigetel, lastel ja eakatel mükobakterioosi. Siia kuulub mitmeid liike. M. tuberculosis – tuberkuloos - on peamine inimese tuberkuloosi tekitaja. Morfoloogiliselt on kergelt kõverdunud bakterid, iseloomulik on happekindlus, aeglane kasv, resistentsus fagotsütoosile. Pärast pooldumist jäävad rakud sageli omavahel kokku, seetõttu esinevad rögas ja mädas sageli 2-3 kaupa, kultuuri preparaatides moodustavad palmikutaolisi niite. Nakatumine piiskinfektsiooni teel; tekitaja on nii väike, et ripsepiteel ja köha ei eemalda teda.
6 Ravi: AB. Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks. Tüsistused: liigesed, neerud, süda- keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm. PÄRAST PÕDEMIST KUJUNEB ANTITOKSILINE IMMUUNSUS. TUBERKULOOS (BCG elusnõrgestatudvaktsiin)3-5 päevane laps o Haigustekitaja: bakter mycobacterium tuberculosis, vastupidav, säilib kuni aasta pimedas, kuivas, päikese valguses hävib 1-1,5t. o Nakkusallikas:lahtist tuberkuloosi põdev haige- rögapiisad köhimisel, lehma toorpiim o Nakkuselevimine:õhu kaudu, õhk-tolm nakkusena, lahtistes veekogudes. köhimisel, aevastamisel või rääkimisel, o Peiteperiood: 2-12 nädalat o Sümptomid: üle 3 näd
Kõik kommentaarid