Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lennutransport KT 2 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tähendab lühend MTOW?
  • Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad?
  • Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad?
  • Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria?
  • Mis tähendab lühend MTOW?
    Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass.
  • Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad?
    • Marsruudi navigatsioonitasu

    N = p x d x w, kus
    N – Marsruudi navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR);
    p – marsruudi navigeerimisteenuse tasumäär ühiku kohta (p=xx,xx EUR);
    d – teekonnategur, mis on 1/100 ortodroomsest teekonnast kilomeetrites (ortodroomne teekond on kõige lühem teekond kahe punkti vahel mõõda WGS-84 suurringjoont);
    w – õhusõiduki massi arvestav tegur:

    T = p x w, kus
    T – terminali navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR);
    p – terminali navigatsiooniteenuse tasumäär ühiku kohta alljärgnevalt;
    w – õhusõiduki massi arvestav tegur, kus MTOW on suurim stardikaal tonnides;
    n – astmenäitaja, Eestis: 0,5 ja 0,7.
  • Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad?
    • Maandumistasu

    Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi (MTOW) iga 1000kg või selle osa eest (EUR). Võimalikus ka vahemikud, et nt MTOW allahindlus maandumistasust ning terminali navigatsioonitasust mis kehtib õppelendudele, kui lennuplaanis on märge „RMK/SCHOOLFLIGHTS“ ja treeninglendudele, kui lennuplaanis on märge „RMK/TRAINING FLIGHT“.
    • Parkimistasu

    Õhusõiduki parkimisel lennuvälja territooriumil võetakse parkimistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi iga 1000kg või selle osa eest ja iga 24 tunnise perioodi või selle osa eest (EUR).
    • Reisijatasu

    Eestis reisijatasu võetakse iga lahkuva reisija eest. Teistes lennujaamades võivad olla ka teised lahendused. Reisijatasu osas võivad olla allahindlused või kehtivad vabastused, nt:
    • Lastele alla 2a.
    • Isiku eest, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma.
    • Õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale .
    • Otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest.
    • Kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass ei ületa 2700kg.

  • Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks?
    MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu.
  • Seletage lühendid ja tähised ( Yield , CASK, RASK , Belf), olge valmis arvutada
    • Yield (Y) – summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt;

    Y = ((pax* fare )/RPK)*100 (sentides!)
    • RASK – Revenue per available seat kilometers; RASK = ((pax*fare)/ASK)*100
    • CASK – Cost per available seat kilometer; CASK = ((cost*block time)/ASK)*100
    • OPM – Operational Margin; OPM = (RASK-CASK)/RASK
    • Belf – Break even load factor; Belf = CASK/Yield

    NB! Ancilliaries!
    Näide 1:
    A 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), with 49passengers, average fare 50 €:
    RPK = 49 passengers *100 km = 4900
    ASK = 70 seats *100 km = 7000
    LF = RPK/ASK=4900/7000 = 0,7 (*100% =70%)
    Y = 50 * 49/4900 = 0,5 € (* 100=50 cents)
    Näide 2:
    ATR 70-seat aircraft flies 100 km (TLL-HEL), block time 0,5h, with 49 passengers, cost per FH 2800 €,
    average fare 50 €:
    RASK = (49 pax * 50 €)/7000 = 0,35 € (* 100 = 35 cents)
    CASK = ((2800*0,5)/7000)*100 = 20 cents
    OPM = (35-20)/35 = 0,43 (43%)
    Belf = 20/50 = 0,4 (40 %)
  • Lendude planeerimine : tulusaim aeg. Miks?
    Tulusaim aeg lendudeks on hommikul ja õhtul. N-ö ametisõite tehakse tihtipeale esmaspäeva hommikul ja pühapäeva õhtul. Ka reisimiseks on hommikused ja õhtused ajad parimad. Hommik- sinna, terve päev on veel vaba. Õhtu-tagasi, kuni lõunani saad veel oma reisi nautida. Kõrgem Yield.
  • Lendude planeerimine: nice to have.
    Lõuna aeg on lennud nö „nice to have“- hea, et need olemas on, kuid lennud on tihtipeale tühjemad, madalam Yield. Hea, kui on kaetud opereerimiskulud. Tihti müüakse sinna ka odavamaid pileteid.
  • Gruppipilet – eelised ja puudused
    Soodne variant reisi planeerimiseks, kui samal marsruudil ja samal ajal lendavaid reisijaid on kokku 10 või rohkem. Vältimaks reisijate plaanide muutustega kaasnevaid muudatusi, näiteks nimemuutusi, pakuvad lennukompaniid sageli teatud paindlikkust: Võimaldatakse tellijale kinnitada reisijae arvu ja edastada lennukompaniile täpsed reisijate nimed broneerimishetkest oluliselt hiljem. Grupi tariif üldjuhul kõrgem kui kõige odavam reklaamitud tariif ja ka kampaania pakkumised , samas grupitariifid on tihti keskmisest tariifist soodsamad.
  • Paindlik turismiklass – kellele? Eelised ja puudused.
    Paindlik turismiklass on mõeldud eelkõige neile, kes vajavad tavaturismiklassist kõrgemat teenindust, kuid ei tohi kasutada äriklassi oma ametisõitudeks(nt ametnikud). Andes reisijale sarnaseid privileege nagu on äriklassis(tavaturimiklassist pandlikumad kuupäevade muutmises ning nime vahetamise tingimused, registreerimine esmajärjekorras, tasuta toitlustus pardal jm), on piletihinnad üldjuhul äriklassi omadest soodsamad.
  • Tulude juhtimine – sündmuste ja ürituste kalender. Milleks?
    Tuleb arvestada erinevate pühade, suurüritustega jne, mis võivad hüppeliselt nõudlust lennuliikluse ja lennupiletite vastu suurendada- jõulud, spordiüritused jne.
  • Miks tšarterlendude turul Ida-Euroopas tihti opereerivad suhtelised vanad õhusõidukid?
    Lennuettevõtete ja reisikorraldajate vahel pole tavaliselt sellisel juhul omandisuhet. Põhiliselt on püsikulude minimiseerimine, uute lennukite kasutamine tõstaks kohe ka püsikulusid.
  • A-CDM väljakutsed
    Kulutõhusus- Tõhusam läbirääkimise lennulliini operaatori ja maateeninduse isiku vahel, mis hõlbustaks paremat kasutamist ressursside puhul.
    Turvalisus- liikluse prognoos on üha enam täpsem ja kontrollitavam, et reguleerida liiluse voolu maapeal ja õhus.
    Viivituste/lendude edasilükkamise vähendamine- see aitab vähendada kulusid nind suurendada klientide rahulolu, kui lennud on täpsed. Ilmne ja kvalitatiivne andmestik (Data) optimiseerib ATFM-i ehk Air traffic flow management .
    Keskkond- kütuse vähendamine lennurajal.
  • Miks kitsa-kereliste lennukite tiivaulatus on üldjuhul vähem kui 36m?
    Lennujaama referentskoodiga seotud + vastavad tähised. C-code alla kuulub, st, et lennuraja pikkus võib jääda 1200-1800 m vahele, kui tiivaulatus oleks suurem, siis peaks ka rada pikem olema ja manööverdamisala suurem
  • Millest oleneb lennuvälja tuletõrje ja pääste kategooria?
    Oleneb EASA eeskirjadest, mis paljuski kattuvad ICAO anneksitega, kus on toodud nõutavad tuletõrje ja päästeameti kategooriad vastavalt lennujaama kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile.
  • Ohtlikud kaubad – 9 klassi
  • Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud.
  • Gaasid – süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente.
  • Süttivad vedelikud – tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid , lakid
  • Kergesti süttivad ained – Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega.
  • Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid
  • Mürkained; nakkusohtlikud ained
  • Radiaktiivsed ained – Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase.
  • Söövitatad – väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik
  • Muud ohtlikud ainedasbest , kuiv jää, päästevahendid
  • Saaja kohustused – ohtlikud kaubad
    Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest.
  • Saatja kohustused – ohtlikud kaubad
    Nõuetele vastavus. Eeskirjadest kinnipidamine . Kõik nõuded täidetud – saadetakse esemeid,aineid, mis pole keelatud; Personali nõutekohane koolitus; Esemed,ained on nõutekohaselt identifitseeritud, klassifitseeritud,pakuid,markeeritud,dokumenteeritud; Ohtlikud veosed õigesti pakitud.
  • Lennutransport KT 2 #1 Lennutransport KT 2 #2 Lennutransport KT 2 #3 Lennutransport KT 2 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor reiww Õppematerjali autor
    4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks?
    MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu.
    5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf), olge valmis arvutada
    • Yield (Y) – summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt;
    Y = ((pax*fare)/RPK)*100 (sentides!)
    • RASK – Revenue per available seat kilometers; RASK = ((pax*fare)/ASK)*100
    • CASK – Cost per available seat kilometer; CASK = ((cost*block time)/ASK)*100
    • OPM – Operational Margin; OPM = (RASK-CASK)/RASK
    • Belf – Break even load factor; Belf = CASK/Yield

    Sarnased õppematerjalid

    Lennutranspordi II KT kordamisküsimused
    8
    docx

    Lennutranspordi II KT kordamisküsimused

    1. Mis tähendab lühend MTOW? Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass. 2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf) Yield- summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt. ((Rahu*pileti hind)/RPK)*100 (sentides) RASK- Tulu vabade istekohtade kilomeetri pealt ((Rahu*pileti hind)/ASK)*100 CASK- kulu vabade istekohatade kilomeetri kohta ((liikumise aeg*maksumus)/ASK)*100 (sentides) Belf- Kui palju teenitakse kasumit täituvuse pealt Cask/yield 6. Lendude planeerimine: tulusaim aeg. Miks? Tulusaim aeg lendudeks on hommikul ja õhtul. N-ö ametisõite tehakse tihtipeale esmaspäeva hommikul ja pühapäeva õhtul. Ka reisimise

    Lennutransport
    Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel
    168
    pdf

    Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika.......................................................................................... 8 1.3. Probleem .........

    Ärilogistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun