Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees
Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese
Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene
infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu
tuberkuloosibakteritega. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti
haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on
Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil.
Bakterid Kuidas saab inimene baktereid kasutada: ● Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel. Antibiootikume kasutakse nakkushaiguse vastu. Antibiootikume kasutatakse meditsiinis. ● Vitamiinide loomisel. Propioonbakterite abil toodetakse B12-vitamiini. Kasutatakse meditsiin. ● Toidupaksendajate loomisel. Näit. kreemid, majonees, sulatatud juust. Kasutatakse toiduainetööstuses. ● Aminohapete tootmisel. Näit. lõhna-ja maitsetugevndajad, toidulisandid
3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsineeritud organism hakkab pärast vaktsineerimist valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. 8. Mis juhtub, kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt või liiga aktiivselt? Kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt, siis muutub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigustekitajatele
Igalühel on tahte vastaselt tööle ega õigus vabalt valida teenistusse, välja tegevusala arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema
aastal Nigeerias ja Senegalis. Kollapalaviku vaktsiin võeti kasutusele 1935. A gripiviirus isoleeriti 1933. aastal ning juba 1936 valmistasid Frank Horsfall ja Alice Chenoweth viirust hiire kopsukoes paljundades gripivaktsiini.Vaevalisem oli tähnilise tüüfuse vaktsiini loomine. Selle vaktsiini loomiseni jõudis Herald Cox alles 1938. aastal. Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i
sü n d iu Pärandub vanematelt A ktivn e järglastele. im u n s Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. P a sivn e Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse im u n s valmis antikehad. Vaktsineerimine Vaktsineerimine on nõrgestatud haigustekitajate või valmis antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus
hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1. Mis moodustavad vereringeelundkonna? Süda, veri, veresooned 2.Mis ülesanded on organismis verel? Kannab CO2 kudedest kopsudesse;
teised põhiseaduse IV Siseministeerium ministeeriumid paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi EV VALITSUS EV kriisikomisjon korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED * On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid * On aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad.
Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi.
verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja plasmavalgud, tekib turse ehk ödeem. Leukotsüütide emigratsioon kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse
• Avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna • Tüsistustena võib avalduda peaaju põletik Vaktsiinist • Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused • Anafülaktiline reaktsioon eelmisele doosile • Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus mõnele vaktsiini koostisosale • Raske üldreaktsioon eelmisele doosile • Keskmine või äge haigusseisund koos või ilma palavikuta • Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus Vastunäidustused
II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. 8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks? kodaniku kaitse seadus, keskkonnakaitse s
laps ei söö paksuks hambad ja igemed tulevad paremad. Pudelitoit: täiskõhutunne kestab kauem söögi hulk on hästi teada emale rohkem vabadust isa, vennad-õed saavad imikuga enam tegeleda emal vähem stressi ema ei pea oma toitu piirama miski ei häiri seksuaalelu. 9. Vaktsineerimise eesmärgid. Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu Immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esile kutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse
· Ioniseeriv kiirgus energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem · Alfakiirgus rasked laetud osakesed (sisuliselt He tuumad) · Beetakiirgus kerge laetud osake (elektron või positron) · Gammakiirgus EM kiirgus, mis järgneb alfavõi beetalagunemisele. · Röntgenkiirgus EM kiirgus, mida toodetakse tehislikult Mõisted · Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist · Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille tevik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50% intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi HIV
Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks.
teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel - Limamembraan - Eritised Immuunsüsteem - Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - Mikroobidevastased valgud - Fagotsüüdid Fagotsüteerimine Omandatud immuunsus Ei pärandu vanematelt järglastele Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsus Humoraalne reaktsioon (antikehad) - Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud)
nõrgestada. NB! Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi
II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul
IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND Rakuhingamine - Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Toimub gaaside vahetus kudede ja vere vahel.
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. Immuunsüsteemi osad: lümfisõlmed, põrn, harkelund. Immuunsüsteemi liigid: kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel, ei pärandu vanematelt järglastele. Jaguneb kaheks aktiivne: kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne: kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Aktiivne kestab kauem kui passiivne.
lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb. Kesknärvisüsteemi haigused: võivad tekkida trauma (selgroo vigastus) või raske nakkushaiguse tagajärjel, kaasasündinud väärarengud, kasvajad, põletikud. Siia alla kuuluvad ka teadvushäired, vaimuhaigused, käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus,
Vesipiibu suits sisaldab isegi pärast veefiltri läbimist suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaas, raskemetalli soolasid ja vähki tekitavaid keemilisi ühendeid. Samal ajal kestab piibutamine kauem kui sigareti suitsetamine, mistõttu inimene hingab tund aega kestva seansi jooksul sisse 100 200 korda rohkem suitsu kui ta saab sigaretti tõmmates. Eriti ohtlik on vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel, selle tulemusena võib saada mõne raske nakkushaiguse, näiteks tuberkuloosi ja maksapõletiku. Nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine, nii ohustab mittesuitsetaja tervist ka piibutajatega koos olemine, eriti kahjulik on see lastele. Seejuures lisanduvad vesipiibu tubaka põletisainena kasutatava puusöe enda põlemisproduktid vingugaas ja teiste keemiliste ühendite näol. Ettearvamatuid reaktsioone võivad põhjustada olukorrad, kus vesipiibus kasutatakse
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav
2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust. Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda.
väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral. Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg
üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Artikkel 13 - § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus. Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskavas on kirjas kui vanalt tuleks vaktsineerida, mille vastu ja millal tuleks teha revaktsineerimine.
tegurid Patogeensus- kas on võimeline põhjustama kliinilist haigust. Virulentsus- Kui haiget haigestumist suudab põhjustada. Hinnatakse letaalsusega. Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1) Nakkavuse määr sõltub perioodist. Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon” Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu. Nakkusallikas ei ole ilmtingimata reservuaar. Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega. NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID
vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod). Ehituslikud meetmed kui radoonisisaldus on 2 ja rohkem korda kõrgem- paigaldada uus ja tihe põrandakate; paigaldada uus ventilatsioonisüsteem. Ehituslikud meetmed uue hoone projekteerimisel- Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Eriti ohtlik nakkushaigus on suure nakatamisvõimegaga haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik Tervishoiualaseks hädaolukorraks saab epideemiat pidada juhul kui haigustekitaja levik riigis/regioonis on laiaulatuslik ning tervishoiuasutuste võimalused haigete vastuvõtmiseks ja arstiabi andmiseks on ammendatud või ammendumas haiglaravi vajavate haigete arvu
14) Kuidas organism võitleb haigustekitajatega? V: Aktiivse kaitse tagab õgirakud mis haaravad endasse haigustekitajad, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehasid 15) Millised on immuunsusvormid ja kuidas nad tekivad? V: a) Kaasasündinud immuunsus - on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. b) Omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. 16) Kuidas tekib aktiivne ja passiivne immuunsus? V: a) Aktiivne immuunsus - Kui vaktsineerimise tulemusel moodustud organismis antikehad b) Passiivne immuunsus - Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad.
– u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40. aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21. aastane Eesti Vabariigi kodanik 3. Kes valib… a) Riigikogu? rahvas b) Ministrid?peaminister c) Presidendi?riigikogu d) Peaministri?president 4. Kui pikk on järgnevate ametiisikute ametiaeg?
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
politseisse, kohtusse, saamaks kaitset ja tekitatud kahjude hüvitamist. Samas on aga inimesi kes ise mingil põhjusel ei sa hakkama omale eluaseme rajamisega. Nende jaoks on rajatud nt turvakodud, lastekodud, hooldusasutused jne . Igal Eesti kodanikul on õigus valida omale sobiv töökoht ja ala, mida soovib teha. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik aitab tööotsijail leida töö, töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kõigil on õigus haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur
ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA). ANTIKEHAD ON ORGANISMI POOLT TOODETUD ERILISED VALGUD, MIS VÕITLEVAD ORGANISMI SATTUNUD ANTI- GEENIDE VASTU. ANTIKEHAD SAADAKSE: EMALT (rinnapiimaga) TEKIVAD HAIGESTUMISE KORRAL VAKTSINEERIMINE ANTIKEHADE ÜLESANDED: RÜNNATA HAIGUSTEKITAJAID, ET NAKKUSEST JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST ANTIKEHASID EI HAKATA TOOTMA KOHE, KUI INIMENE NAKA- TUB, VAID SELLEKS KULUB AEGA. SENI VÕIVAD HAIGUSTEKITAJAD INIMESE KEHAS PÕLETIKKU TEKIDADES JA MÜRKAINEID TOOTES TEHA PALJU KAHJU. JÄRGMISEL KORRAL SAMADE HAIGUSTEKITAJATEGA NAKATUDES ON IMMUUNSÜSTEEM ÕPPINUD NEID ÄRA TUNDMA JA NENDEST JAGU SAAMA- HAIGUS EI TEKI VÕI TEKIB KARGEMAL KUJUL ehk INIMENE MUUTUB IMMUUNSEKS. VAKTSINEERIMINE VAKTSINEERIMINE EHK IMMUNISEERIMINE ON NAKKUS- HAIGUSTE ENNETAMINE ANTIGEENI VÕI VASTAVATE
kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni huviringi mahtus ka tollase ohtlikema nakkushaiguse rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ ning „Põhjamaa kirjutisi“. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
· Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid
patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine,
6. Kirjelda, mis on vaktsiin ja antibiootikum. · Vaktsiin - Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitav aine, mis pärsib teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. 7. Too näide biotõrje kohta. · Kahjurputukaid meelitatakse feromoonpüünistesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained feromoonid, mis on nagu lõhnaained,
hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi. Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need samad kraavid olid samuti mikroobidele suurepärasteks paljunemise allikateks. Kaasajal aitab nakkushaiguste levikule jõudsasti kaasa ka tihe reisimine maailma erinevatesse paikadesse. 3 1. EPIDEEMIA Epideemia on nakkushaiguse ulatuslik puhang, mis haarab olulise osa antud piirkonna (maakonna, linna) elanikkonnast, kus haigestumine ületab oluliselt antud nakkushaiguse tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele
haigusperioodil toetada, lootusega, et nakatunu jääb elama. Võivad tekkida krambid, kõrge palavik, kaelakangus. See ilmneb kõik järsku ning selle raskust võiks iseloomustada veel see, et enamasti ei jää inimesed seda koju põdema, vaid lähevad otsejoones erakorralise meditsiini osakonda. Levib hetkel USAs, ning nakatunud puukide levikuala on üha laienemas. STATISTIKA SÄÄSED · Sääskedega levivatest nakkushaigustest esineb praegu Eestis tulareemia. Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje
Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi lümfotsüüdid valmistavad antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemisel või vaktsineermise tagajärjel.Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu, nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivine immuunsus, mis kestab kauem kui passiivne.Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimuvaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus.
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib
annaabi.ee 
