Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III
Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org
Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa o...
riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr hellenistlik periood – Aleksander Suur – Ptolemaiosed – Kleopatra VII 30 eKr-641 pKr Rooma-Bütsantsi periood – Ristiusk – 7. saj islam Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimupüramiid Maat Millised olid naise õigused? Kes on kes?
Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse, väljamõeldud naisvaarao Aida. Pealiini ajavad sõjapealik Radames ja algul veel mitte vaarao Aida. Võtmesõnad on mehisus, armastus kphusetunne, veendumus et igal rahval on õigus vabadusele, tumedate kurjusjõudude ja mittemaiste tegelaste võimuiha.
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing. Tähtsamad koopamaalingute leiukohad on Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux. Egiptuse ja Mesopotaam...
o Dzoseri astmikpüramiid o Cheopsi Hufu püramiid o Chephren Hafira püramiid ja sfinks KESKMINE RIIK (u 19501650 eKr) · Nuubia vallutamine · Normarkide suur võim · ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood · Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel · EHNATON o Usureform o Nofretele · RAMSES II o Abu Simbel tempel Tsivilisatsiooni langus · 1075525 a eKr Hiline periood · 525332 a eKr Pärsia · 33230 a eKr hellenistlik periood o Aleksander Suur o Ptolemaiosed
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
Octavianus oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Museion kreeka keeles muusade tempel. 12 tahvli seadused 450. aastal avaldatud esimene Rooma seadusekogu, sellel põhineb kogu hilisem rooma õigus. Türann on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Charon on vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viib surnuid Hadeses üle jõe. Foorum - turuplats Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Abu Simbel asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost Nero oli Gnaeus Domitius Ahenobarbuse ja Agrippina ainus laps. Agrippina oli Caesari õde. Proletaar - vaene Rooma kodanik,kes oli vabastatud sõjaväekohustustest. Magistraat oli kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Leegion oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus.Suurus ligikaudu 50006000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast
9. Millistest osadest koosnes tüüpiline Egiptuse templikompleks? Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Koosnes püloonidest, sammastest ja müüridest. 10. Nimeta kuulsamaid Egiptuse templeid. Vast tead mõne kohta ka midagi lähemalt? a) Karnak - asus Teeba lähedal. Templi pindala 370x100m. b) Ramses II matusetempel - "Ramasseum" c) Hatsepsuti matusetempel - Hatsepsut oli esimene naisvaarao. d) Abu Simbeli kaljutempel. 11. Kuidas kujutati egiptuse kunstis tavaliselt vaaraod?. Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna-ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Hoopis teistsugused on lihtrahva ja loomade skulptuurid. 12. Mis on hieroglüüf? Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. 13. Millised muudatused tegi Egiptuses vaarao Ehnaton?
Nofretete - oli vaarao Ehnatoni abikaasa.Temastloodi skulptuur Nofretete pea, see kujutas intelligentset ja võluvat naist. Tutanhamon 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber. Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt. Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik ( u.2650-2100 eKr
Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Uue- Riigi ajal ehitati hiigeltempel Karnakis ja Luksori pühamute kompleks ning Ramses II matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.). Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse
külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 9. Millistest osadest koosnes tüüpiline Egiptuse templikompleks? Tavaline egiptuse temple oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Koosnes: püloonid, sambad ja müürid. 10. Nimeta kuulsamaid Egiptuse templeid. Vast tead mõne kohta ka midagi lähemalt? a)Karnak-asus Teeba lähedal.Templi pindala 370x100m. b)Ramses 2. matusetempel c)Hatsepsuti matusetempel-Hatsepsut oli esimene naisvaarao. d)Abu Simbeli kaljutempel. 11. Kuidas kujutati egiptuse kunstis tavaliselt vaaraod?. Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna-ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Hoopis teistsugused on lihtrahva ja loomade skulptuurid. Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast ranglusest.Tihti on nad puidust ja värvilised. 12. Mis on hieroglüüf?
avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.)
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Hatsepsuti tempel Hatsepsuti hauatempel Deir el- Bahri lagedate mägede taustal on hingemattev vaatepilt. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastial. Tegemist on erakordse monumendiga, mille muljetavaldavad terrassid kõrguvad tasase kõrbe kohal. tempel Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level
Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia, Süüria Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni tempel massiivse kivimüüriga Thutmosis II lasi ehitada templi sissepääsu ette peoõue ning teise paari obeliske Hatsepsut Egiptuse naisvaarao Tema nimi tähendab `esimene suursugustest naistest' Üks tähelepanuväärsemaid valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje Võttis endale kuninga tiitli ning ilmus avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet Lasi rajada suurejoonelise Deir el Bahari templi Teebas Seejärel kuulutati ta Amoni tütreks Oli praktiline valitseja Taastas purustatud linna ja templeid, mis olid varemeis hüksoslaste sissetungi ajast saadik
Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk . Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül. Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele. Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II). Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel. Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale. Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
Uue riigi kuulsamad templikavatised, Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki tempel, moodustasid tegelikult keerulise õuede ja ruumide kompleksi. Eriti laiaulatuslik oli Amoni tempel Karnakis. Tähelepanu väärib siin eelkõige tohutu sammassaal, mille lage kannavad 134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii
Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templil olid ka iseäralikud väravaehitised, mida nimetati püloonideks. Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid, mis jäljendasid taimi. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid. Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad. Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid. Maalikunst Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite
protodooria sammast. Sammaste ja müüride monotoonsust vähendasid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid, templite eest lehvisid värvilised lipud kurjade vaimude eemalepeletamiseks. Omaette tüübi moodustasid nn. päikesetemplid, mille tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt ka hieroglüüfidega kaetud. Templeid rauti ka kaljusse, imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. Kuulsaimad ja kunsti -päraseimad on esimese naisvaarao Hatseputi hauatempel (u.1480 e.m.a) ja Abu Simbeli tempel(u.250 e.m.a). Egiptuse kujutavast kunstist rääkides tuleb eelkõige peatuda skulptuuril. Laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus
Cheops- Hufu on läinud ajalukku kui Giza platoole maailma suurima ja tuntuima, Cheopsi püramiidiehitaja. Thutmosis III- Thutmosis laiendas oma riiki sõdade abil. Ta korraldas 20 aasta jooksul 15 sõjakäiku ja vallutas suurema osa Lähis-Idast. Ta oli ühtlasi esimene vaarao pärast Thutmosis I-t, kes ületas Eufrati. Tema riik ulatus Lõuna-Süüriast üle Kaanani Nuubiasse kuhu ta tegi oma viimase, ajaliselt eraldiseisva vallutusretke. Hatsepsut- Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Valitses Thutmosis III asemel kui see veel liiga noor oli. Vana-Egiptuse kuulsaim nais vaarao. Ehnaton- tõstis Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketta Atoni. Atonit hakata austama ainu jumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni. (Viis läbi usu reformi) Tutanhamon- Ta tühistas oma isa usu reformi. Ta muutis peajumalaks uuesti Amon-Ra. Viis pealinna tagasi Teebasse
Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse
Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III). Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik (2650-2100 eKr) Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks. Keskmine riik (1950-1650 eKr) Teeba sai uueks pealinnaks. Allutati Nuubia. Uus riik (1550-1075 eKr) Naisvaarao Hatsepsut. Thutmosis III laiendas Egiptuse impeeriumi põhjas Süüriasse ja Palestiinasse. Hilisdünastiline periood e. Hilis-Egiptuse periood (1075 525 eKr) Egiptus oli jagatud kaheks: 1) Alam-Egiptus, pealinn Avaris, valitses vaarao; 2) Ülem-Egiptus, pealinn Teeba, valitsesid Amoni ülempreestrid.
Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. (Kangilaski 2003) Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair alBahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair alBahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse
· Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada suurima püramiidi Giza väljale. · Hafra - kreeka päraselt Chephrin on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada keskmise püramiidi Giza väljale. · Menkaura - kreeka päraselt Mykerinos on Egiptuse vaarao 26. saj eKr, kes lasi enda matmispaigaks ehitada väikseima püramiidi Giza väljale. · Hatsepsut - naisvaarao, kes valitsed 15. saj eKr ning kelle tegemistest on peamiselt teada kaubandusretked Puntimaale. · Thutmosis III - valitses 15. saj eKr. Rajas tänu sõjaretkedele Ees-Aasiasse ja Nuubiasse Egiptuse impeeriumi. Oli suur ehitaja. · Ehnaton - valitses 14. saj eKr. Tegi usureformi. Tõi kaasa muutuse kunstis ning Egiptuse hiilgus seisnes ideaalses kaubavahetuses. · Nofretete - Amenhotep III ja Ehnatoni abikaasa 14. saj eKr
Egiptuse templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peamiseks ehitustehniliseks võtteks. Peale taimevormiliste kasutati ka 16-tahulist sammast. Uue Riigi ajal sai peajumalaks Amon. Amon-Ra preestrite arv ja võim oli väga suur ning Amoni templi ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 km kaugusel Luksoris. Samas piirkonnas on ka suure sõjaka vaarao Ramses II matusetempel ja 1 naisvaarao Hatšepsuti matusetempel, mis on osaliselt raiutud kaljuseina, mille metsikud vormid moodustavad kontrastse tausta geomeetriliselt täpsete ja selgete vormidega templile. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assurani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saetu kalju templi ja Ramsese kujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja Ehnaton 14. saj eKr, usureformaator -> monoteism; sõjategevust peaaegu ei olnud -> tulu saadi kaubandusest Nofretete 14. saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur(realism), suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel Tutanhamon 14. saj eKr, 1922 avastati tema puutumata hauakamber, muidu suht vähetähtis vaarao, suri noorelt(18a) Ramses II 13
· Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale
Egipt. sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel. Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur. On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid. Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le. Samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Abu-Simbeli kaljutempel, mis raiuti välja veeuputuse tõttu ja pandi kõrgemal uuesti kokku. 6. Vana Mesopotaamia neli ajastut. (õp. Lk. 19-25) Mesopotaamia on Kreeka keeles kahe jõe vaheline ala. Mesopotaamia on tänapäeva Iraagi ala. Tsivilisatsiooni kolm tunnust: · Riigi olemas olu · suured linnad · sotsiaalne kihistumine · Kirjaoskus Mesopotaamia ajastud
valati.Horemheb ööbib ja elab Sinuhe juures. Tegelased tahavad Amonit võimult ära saada siis ei ole vaarao ohus. Neegrid - ehk mustanahalised on Musta Aafrika tumeda nahavärviga põliselanikud ning nende järglased mujal maailmas. USA-s arvatakse nende hulka enamasti ka mulatid. USA neegreid nimetatakse ka afroameeriklasteks. (lk.20) Hatsepsut - (või Hapsepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr.Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatsepsutist noorem
a) riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg: b) kujunesid välja kõik olulisemad Egiptuse tsiviil tunnused; c) ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks; d) Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis. Keskmine riik (1950 1650 eKr). a) riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b) kasvas nomarhide tähtsus. Uus riik (1550 1075 eKr) a) välise võimsuse hiilgeaeg; b) riigi ühtsuse taastas Ahmos; c) naisvaarao Hatsepsut (1500 eKr); d) Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt näit hõivati Süüria ja Palestiina; e) Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f) Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g) sõjad hetiitidega; h) Ramses II (Abu Simbel). Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 525 eKr) Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
* Narmeri palett (reljeeftahvel) üks kõige vanem egiptuse skulptuurteos, seal on kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas. Narmeri nimi võis olla ka Mensese vanem nimi. Fun fact: esimese hauaröövli nimi oli Al-Ma'mun Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud.
Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks. Hatsepsut 15.saj naisvaarao, kelle võimulepääsemist peetakse esimeseks dünastiasiseseks kriisiks. Rajas hauatempli Deir el Bahris. Thutmosis III 15.saj eelmise kasulaps ja tahtis H täielikult maha vaikida, st hävitas tõendeid ta eksistentsist. T on Egiptuse sõjakaim valitseja, püstitas Eufratil teise võidusteeli. Amenhotep III 14.saj tema valitsusperioodi märgib pikk rahuperiood, sest sõlmiti rahu Mitanni riigiga. Toimus mastaapne ehitus: Karnakis, Amoni tempel, kuningapalee. Echnaton ja Atoni kultus: 14
Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis, olid sambad kõige jämedamad ja kõrgemad ja katus kõrgemal kui teiste sammaste kohal. Kapiteelid meenutasid taimi nt. Papüürust. Templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peaiseks ehitustehniliseks võtteks. Suurimad templid asuvad Teeba linna lähedal Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
· Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale surnu hinge asupaik
Niiluse oru kaljuseid pervi võisid kehastada püloonid. Nii või teisiti - arhitekt Amenhotepi rajatud Luksori templist sai selge eeskuju kõigile Uue riigi ajal ehitatud templitele. Suurt tähelepanu pöörati Uue riigi I poolel ka haudehitistele, siingi kujunesid üheks tähtsamaks komponendiks sambad. Hauakamber paiknes tavaliselt kaljumassiivi sügavuses, selleni pääses aga läbi suurejoonelise templikompleksi. Silmapaistvamaks näiteks on Hatsepsuti ( oli naisvaarao 18. dün. ajal ) haudehitised Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel ( ar. Senmut ). Kompleks kujutas endast grandioosset kolmest sammastega terrassist koosnevat ehitist, milleni viis Hatseosuti näoliste sfinksidega äärestatud tee. Terrassid olid omavahel ühendatud liugjate pandustega. Ka siin toimus ehituse tajumine aegamööda, kuni kaljudeni välja, nii et jäi mulje, nagu oleks kogu kompleks kaljust väljaspoole kasvanud. Egiptuse uue riigi rengu jagas kahte ossa 14. saj. I poolel eKr
Iga puu seisis oma väikeses nelinurkses süvendis, mis oli täidetud veega. Taimede jaoks oli üldse eraldatud palju maad. Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise hobiga. Tulles koju sõjaliselt ekspeditsioonilt, tõid nad alati kaasa uusi taimeliike, asetasid need püttidesse ning püüdsid neid aklimatiseerida. Aadlite haudasid on seinamaalingutel sageli kujutatud aedadena, mida omanik nautis elu jooksul ja mis pidi talle rõõmu pakkuma ka surmajärgses elus. Nt Egiptuse esimese naisvaarao Hatsepsuti haud. See illustreerib veemahutite kasutamist kalade jaoks, vee niisutavat ja jahutavat mõju. Viinapuude võrestikud, granaatõunad ja datlipalmid on dekoratiivsed motiivid, mis annavad edasi elu naudinguid ja elatusvahendeid suletud ruumi piires. Lillede, lootosetiikide ja metspartide kujutised annavad edasi huvi kodumaise ja imporditud floora ning fauna vastu. TAIMMATERJALIST. Kohalike taimede kõrval kasvatati aedades ka introdutseeritud taimi nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
