"Don Juan - naistekütt või silmakirjaliku ühiskonna kriitik?" Lugedes Molière'i ,,Don Juani", tekkis mul palju mõtteid. Ma arvan, et don Juan oli ehe näide ühest naistekütist, kes polnud kunagi tundnud tõelist armastust. Don Juani käitumine ja olek meenutasid väga mõne tänapäevase mehe käitumisstiili. Just see hoiak, et ma teen ja olen täpselt nii, nagu mulle endale kõige kasulikum ning mugavam on, kujutas endast just noorukite mõttemaailma. Juba see, et don Juan abiellus korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soost daamid või külaplikad, näitas tema suhtumist naistesse. Tema moto oli, et kui miski ära tüütab, siis peab selle välja vahetama. Selline käitumine on ilmselge märk, et truudust ja teistest lugupidamist temal ei olnud oluline oli ainult tema ise. Samuti toimis don Juan hetkeemotsiooni ajel nii, kui ta kohtas järjekordset naist, kes talle huvi pakkus, ununes eelmine ning ta tegi kõik, et uuele si...
Kolmandas vaatuses on loodud pilt politseijaoskonna majatagusest ning viimases vaatuses on lavakujunduseks kõrb, allakukkunud lennuk paremal nurgas. Esimese vaatuse muusika on õnnelik ja vallatu. Teises vaatuses muutus muusika dramaatilisemaks ja jõuliseks. Oli ka veidike mänglev. Kolmanda vaatuse muusika on kurblik ning haletsev ja olukord ei muutu ka neljandaks vaatuseks ning etendus lõppeb kurvameelselt. Sain teada, et Puccini oli kirglik mees ning üsna edukas naistekütt. Arvan, et "Manon Lescaut" avaldab ideaalselt Puccini mõttemaailma. Tema teosed sobivad imeliselt ooperimaailma, kuna see väljendab kirglikust neis kõige selgemini. Mulle meeldib tema looming, mida kuulsin "Manon Lescauti" nautides. Pillimängijate ja näitlejate musikaalsed oskused olid omaette tase, seda tänu sellele, et Rahvusooper Estonia on väljavalinud parimatest parimad. Ooper tekitas minus nukrameelse tunde ja puges hinge, sest etendus lõppes traagiliselt ja oli hästi lavastatud
1989 töötas ta Liverpooli Playhouse teatris. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline kunstnik. ,, Savoy Ball" on esitatud zanris operett, ajastus võiks olla 1930-1940 aastad. Esietendus toimus 23.detsembril 1932 Berliini teatris Metropol (praegu Koomiline Ooper). See oli Abrahami viimane suur õnnestumine. Kuigi ,,Savoy ball" on suhteliselt värske operett, järgivad selle tegelased klassikalisi skeeme: Aristide on haletsusväärne ja ennastõigustav naistekütt, kes petmiskatsega armetult vahele jääb. Tema naine Madeleine on juba rohkem kaasaegne tegelane, feminist enne selle mõiste tekkimist, kelle otsustav käitumine ka ühiskonnas tunntust leiab. Mustafa on operetis kohustuslik naljamees ehk koomiline kõrvaltegelane.
Neil tuli päris mitu korda apse sisse ning rütm läks vahepeal sassi. Mulle on alati meeldinud orkestrid, nii ka sellel korral. Operett algas teosega „Ball on Savoys“. „Savoy ball“ operetis oli palju huvitavaid karaktereid. Eriti jäi mulle meelde abielupaar Madeleine ja Aristide. Madeleine oli väga enesekindel naine, keda kehastas Janne Ševtšenko ja tema abikaasa, Markii Aristide de Faublas, keda kehastas Mart Laur, kes jäi oma naisele petmiskatsega vahele ja oli osav naistekütt. Meelde jäi ka naljamees ja naistemees Mutafa Bei, keda lavastas Märt Avandi. Veel oli palju erinevaid karaktereid, näiteks Daisy Darlington, keda kehastas Hanna-Liina Võsa, kellele meeldis väga moodne ameerikalik elustiil ja oli Madeleine’i koolikaaslane ning kuninganna Tangolita, keda kehastas Juuli Lill, kes oli parim meeste võrgutaja. Juuli Lillel oli kõigist kõige võimsam hääl. Ta laulis nii, et kananahk tuli ihule. Kõik nad valmistusid Nizza
sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna)
" Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 · " Häda on mul nende tütarlastega. Iga kord, kui nad midagi hästi teevad- isegi kui nad sulle silmarõõmu ei valmista või kui nad on rumalavõitu-, kipud sa neisse armuma, ja siis on põrgu lahti. Oh, neid tütarlapsi! Jestas küll. Hulluks võivad ajada. Ausõna. " Lk. 73
mõtleva inimese nägu. Kidakeelne, kui räägib, siis kohmakalt. Veidi kohmakas, närviline. Tõega hea inimene tegelikult ka. On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks. * Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ja armas välja. Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam
seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus=· tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 3
OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks oölemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised krijandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline
Uskumused ja hoiakud lähisuhete kohta on pärit lapsepõlvest, kui nägime oma lähedaste reaktsioone ja käitumist. Sageli püütakse hilisemas elus neid varakult väljakujunenud hoiakuid oma partnerile üle kanda. Paraku ei ole olukord aga hoopiski sama, mis lapsepõlves nähti, ja nii ei pruugi õpitud uskumused kohe kuidagi uue suhtega sobida. Tüüpiline on siinkohal näide, kus haiglaselt armukade naine arvab, et kõik mehed on liiderdajad, sest tema isa oli suur naistekütt. Siinkohal jääb truule ja lojaalsele partnerile vaid kaasa tunda, sest mõtlemisega on juba kord niimoodi, et kergem on moonutada reaalsust, kui muuta oma väljakujunenud hoiakuid. Nii otsibki selline armukade naine kõikvõimalikke (nii ilmseid kui ka olematuid) märke, mis tema uskumust kinnitaksid. Toon siinkohal ära mõned tüüpilisemad armukadeda inimese uskumused. · Mu elu on kohutav, kui mu armastus ei leia vastuarmastust.
vihastasid juhte alati ja kuigi Holden tahtis nendega klaasikese võtta ja lihtsalt juttu puhuda, ei olnud poisil peale tappa saamise midagi oodata ja ,,mine koju poisu", oli konflikti ärahoida soovivate taksojuhtide sõbralik vastus, mis Holdeni järjekordselt mõistma pani, et teda ei mõista siin ilmas mittekeegi(küsimus oli ju tegelikult kujundlik, Holden mõtles selle küsimusega ennast kui parti ja järve kui elu või midagi taolist ,,sügavat"). Hinges oli Holden suurim naistekütt maailmas(nagu kõik temavanused arvavad end olevat), reaalsuses aga süütu, ta ei suutnud isegi noore prostituudiga hotellis asja peale saada, kuna tahtis vaid rääkida, soovis et keegi teda kuulaks ja mõistaks, tema küsimused ja litsi äratõukamine tõid pahandusi liftimehest kupeldajaga, kes Holdenit makku pekstes poisi maale peale tagasi tõi ja pealekauba kaseeris lits veel topelt(no on hoor!!). Tegelikult leiab Holden ka mõttekaaslase, kes teda näiliselt mõistab ja enda
naistest, kes panid tuppe oliiviõli, ei jäänud rasedaks. Esimesed kondoomid seevastu ei osutunud eriti efektiivseks. Paljude allikate kohaselt pärinevad esimesed kondoomid juba Rooma- aegadest. Alates keskajast on ajalooliselt dokumenteeritud lambasoolte, kitsepõie ja väikeste kalanahast või linasest riidest valmistatud kotikeste kasutamist. Need kinnitati siidipaelaga mehe peenise külge ning kulude kokkuhoiu eesmärgil kasutati neid sageli mitu korda. 18. sajandil kiitis naistekütt Giacomo Casanova nende ”inglise palitute” eeliseid, mida ta ise kasutas ennekõike sooviga kaitsta end süüfilise eest. See ”palitu” muutus ohutumaks alles pärast seda, kui Charles Goodyear leiutas aastal 1839 kummi vulkaniseerimise. 1870 alustati kummist kondoomide masstootmist. Sel ajal olid need 2 mm paksused ning õmblustega. 1912. aastal töötas Julius Fromm välja õmblusteta kondoomide tootmismeetodi. Esimese maailmasõja
Oscar Wilde · Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. · Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta.
hinnaline kui kulda ei arvesta. Poolsurnud, läks apelsinipuu alla oja juurde lamama, valge mees. 15A tüdruk oli, 3 kuud ori olnud, igapäev vägistatud, põgenedes bojaari juurest oli ta mitmes kõrtsis töötaja, talumaja – hoolitses pesu eest. • Bulgaaride kapten – lasi haaval paraneda, võttis sõjavangina Cu kaasa – pesi pesu + tegi süüa, müüs Is edasi • Issachari nimeline juut – kaubitseja, naistekütt, tõi Cu Portugali majja, taltsutada,E,keskp,sabatip (L), keevaline, pistoda vs mõõk, suri läbi C mõõga. • Suurinkviistor – heitis missal silma, juudil kästi naine ära anda talle, kõik ülejäänud päevad, 6k juba leping, suri läbi C mõõga teisena. • 3 andaluusia hobust – sadulad+valjad, müüvad 1 maha, naised ühe peal. • Püha Hermandad – Hispaania inkvisitsiooni politsei, inkviistor maetakse ilusasse kohta, juut prügimäele.
Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi. 6. Isa pakub pojale raha aga poeg saab hakkama. Sõnnik neil veatud aga isal pole. Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis pojaga ning hakkas irvitama, et too tahab Leenat endale naiseks. Isa ja Miili lahkuvad valutavate noorukite seast. Teine vaatus 1.
palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit,
Tahab minekut teha. Horacio küsib veel nõu ,et kuidas majja läheneda, kuna teenijaid ta enam kasutada ei saa. Enne oli üks vanamutt teda aidanud, ent too olla neli päeva tagasi hinge heitnud. VIIES STSEEN Arnolphe omaette. Neab tüdruku taibukust. Kardab jälle sarvi pähe saada. Vaevleb tohututes valudes südamevaludes. NELJAS VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe omaette. On vihane, et ta on 13 aastat tüdrukut naiseks kasvatanud ning nüüd mingi naistekütt röövib Agnese ta nina alt. TEINE STSEEN Notar on viimaks kohale saabunud ning kõnetab Arnolphet. Arnolphe räägib omaette ning tal pole õrna aimugi, et notar seal on. Enam jaolt kõik sama, et armastab naist ja tahab ajada asjad niimoodi joonde, et ta petta ei saaks ega ka sarvi pähe saaks. Notar lausub iga Arnolphe õeldud värsi peale oma soovituse. Viimaks mees märkab notarit. Notar jätkab. Arnolphe läheb närvi ja saadab ta minema. KOLMAS STSEEN
(lk. 56) " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk.59- 60 " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 Q " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 " Häda on mul nende tütarlastega. Iga kord, kui nad midagi hästi teevad- isegi kui nad sulle silmarõõmu ei valmista või kui nad on rumalavõitu-, kipud sa neisse armuma, ja siis on põrgu lahti. Oh, neid tütarlapsi! Jestas küll. Hulluks võivad ajada. Ausõna. " Lk. 73
Laps! Tüdruk kägistab lapse ja suikub seejärel sügavasse unne. Daam koerakesega. Tegelased: DaamAnna Sergejevna, Dmitri Dmitrits Gurov Linna saabub keegi umbes 40aastane daam. Ta on ilusti riietatud ja käib regulaarselt oma väikese koeraga jalutamas. Linn on teda tähele pannud ja tunneb tema vastu huvi, kuid keegi ei tea temast vähematki. Anna on abielus ja elab mujal. Jaltasse tuli ta selleks, et oma mehest veidikeseks rahu saada. Gurov on tuntud naistekütt, kuid tal on ka seaduslik abikaasa ja 3 last. Kuid tema abikaasa on kõike muud kui mehele meeltmööda. Gurovit hakkab salapärane daam huvitama ja ta sobitab tutvust. Daami ja mehe vahel tekib suhe. Anna peab mehest väga lugu, kuid arvab, et too peab teda kergemeelseks ja labaseks naiseks. Lõpuks saab Anna oma abikaasalt kirja, et ta tagasi pöörduks. Paarike läheb lahku lubades enam mitte kohtuda. Gurov ei pea vastu ja sõidab naisele kuu aja pärast järele
aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast – elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides – sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse „kurtisaanid“, berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad). Elust Perekonnal koloniaalsed sidemed juba 18.sajandist, mil suur varandus lubas vana-vana- vanaisal end siduda aristokraadiga. Vanaisa oli anglikaani preester, kes Austraalias ja Indias paganaid ümber kasvatas. Isa oli oopiumiagendi alasaadiku abi – pidi jälgima, et oopiumimoonikasvatajad tegutseks viljakalt ja tõhusalt.
aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel. Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada. Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse. Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse ,,kurtisaanid", berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad). Elust Perekonnal koloniaalsed sidemed juba 18.sajandist, mil suur varandus lubas vana-vana- vanaisal end siduda aristokraadiga. Vanaisa oli anglikaani preester, kes Austraalias ja Indias paganaid ümber kasvatas. Isa oli oopiumiagendi alasaadiku abi pidi jälgima, et oopiumimoonikasvatajad tegutseks viljakalt ja tõhusalt.
surutud kokku maks 24 tunnile · kohaühtsus - välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus (keskendub ühele tegevusliinile) 45.Mis on commedia dell´arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16.sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübid on näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 46.Milline on dramaatika zanriline liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. 47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi, kom
Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter. Pealiskaudne, häbitu naistekütt, kuid mitte jõhkard. Calderon: Euroopa baroki suurim dramaturg. Esindab küpset barokki. Ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. Peateoseks peetakse filosoofilist draamat „Elu on unenägu“, tulvil sümboleid. Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid
Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks olemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised kirjandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi.
Poeg oli koolis raskustes. Raha oli tal vähe, Jeanne isa suri. Poeg sai lõbutüdrukuga lapse. Prosta suri. Laps anti Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 9. OSCAR WILDE (1854-1900) Sündis Dublinis. Isa oli maa-aadlik. Erialalt aga arst, silma- ja kõrvahaiguste arst. Isa asutas ka kliiniku vaeste tarvis, keda seal tasuta raviti. Lisaks arstiametile huvitus antiigist, ajaloost, poliitikast, arheoloogiast. Samal ajal oli inimesena kõige räpasem kogu Iirimaal. Isa oli kuulus naistekütt, oli prassija, pidutseja, joodik, jõhkard, hoolimatu, aga ikka leidis naisi. Ema oli pastori tütar. Vagast perest seega, kus jumalasõna oli olulisel kohal. Lisaks perenaiseks olemisele armastas luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, poliitilistel teemadel ajalehtedesse artikleid. Kogus iiri folkloori. Oli iirlaste eest seisja. Tal olid laialdased teadmised kirjandusest, keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline
suur rõhk on tegelaste psühologiseerimisel. · Maailmakuulsus näidendiga ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles pani aluse don Juani kujule uusaja kultuuris. · Tõukeid sellele elupõletaja rolli loolisele sai hispaania folkloorist; seiklus on algusest peale pealiskaudne, ta on kehastunud materialist keda ajendab ainult maine iha. · Don Juan kubiseb vastuoludest: häbitu naistekütt kuid mitte jõhkard; trots ühiskonna normide vastu, temas on midagi kogu renessansile omasest pealiskaudsest ja individualistlikust maailmavallutusest; samas midagi meessoole ürgomast egoismist. 17. Klassitsistlik draama (Molière'i Näidendid) · Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal kokku ajaga mil kardinal Richelieu oli oma võimu tipul, tegutsema hakkas Pariisi Akadeemia. Akadeemikud ja kardinal ise
jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma. 2. Sund- valitseja sund. Valitseja või rahva vanem võttis vastu eelnevalt ristiusu ja seejärel ristis ta oma rahva. Nt Venamaal vürst Vladimir, kes oli naistekütt. Venamaa ristiusustati 988. Venemaa muutus õigeusklikuks. Eestlastest Lembitu; Liivlaste vanem Kaupo; Juhan Luiga 20ndatel aastatel. 3. ,,tuli ja mõõk" või lepingu teooria. Põhiliseks lepinguks oli alistumise leping- algul võrdõiguslik, siis vasall-leping ning lõpuks alistumisleping. Eesti. Roomas kestis kristlaste tagakiusamine 2,5 sajandit. I etapp- keiser Constantinus (313) kuulutas kristluse lubatuks religiooniks, legaliseeris kristluse. Ta
Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid. Satura tuleb ühest templi roast suur puuviljavaagen erinevatest puuviljadest, st oli erinev, mitmesuguste asjade kompott. 3. sajandil tekivad atellaanid (Atella linna järgi). Need olid samuti sellised primitiivsed rahvalikud etendused jandid. Olid kindlad tegelaskujud, neid oli neli sellist maski: maccus tegelane, kes oli tobe, õgard, naistekütt, kiilaka pea ja kongusninaga ning eesli kõrvadega; paccus rikas vanamees, kelle kulul nalja tehti; docendus küürakas sarlatan, see kes pettis; bucco õgard noormees, punnis põsed ja lobisemisest väljaveninud huuled. Hakati ühteteist ka kirja panema. Comedia del arte't meenutab olemuselt. Atellaanid olid jämedad fivoolse sisuga jandid,esitati tihti tragöödia järel. 3. sajandil hakkas levima kreeka miim. Kreekas esines see ammu enne 5.sajandit. Miimid olid väikese
kirjanduse alusmüüri. 21. PILET O. WILDE'I ELU JA LOOMING , ,,DORIAN GRAY PORTREE" KIRJANDUSELU EESTIS 1940-1970 ( SOTSIALISTLIK REALISM, VÕITLUS VABAVÄRSI EEST , KASSETIPÕLVKOND ) Wilde (1854-1900) sündis Dublinis. Tema isa oli maa-aadli seisusest tubli arst, kes rajas kliiniku, kus raviti raviti tasuta vaeseidki. Oscari isal ka väga lai silmaring. Tema intelligentsust varjutas aga asjaolu, et mees ei elanud kuigi kõlbelist elu: ta oli naistekütt, pidutseja, joodik jms. Wilde'i ema oli kasvanud pastori peres. Tundis huvi kunsti vastu, luuletas ja kogus iiri rahvaluulelt ning kirjutas ajaviiteromaanegi. Wilde'i emagi oli aga kergelt vastuoluline: ta oli edev, auahne ning väga suure tähelepanuvajadusega. Ema ootas tütart ning lapsepõlve varajases alguses pidi tulevane kirjanik kandma tüdrukute riideid. Oscaril oli ka vend ja õde, kes aga suri noorelt. Ema pereelu eriti ei huvitanud, ta kutsus koju
Indulgentside müük polnud varem olnud nii laiaulatuslik, kuid renessanssi ajal see muutus, eesmärgiga Peetrust kirik üles ehitada. Borgiate perekond, Alexander VI - Alexander VI ehk Rodrigo Borgia oli kardinali väljaspool abielu sündinud mees, kes oli paavst aastatel 1492-1503. Enne paavstiks saamist oli tal vähemalt 4 erinevate armukestega saadud last. 70-aastasena sai ta veel 3 last juurde kuna kuulduste kohaselt olevat ta veel kõrges eas olnud vitaalne naistekütt. Paavstiks sai ta kardinalide häälte ostmise abil. Oma lastele jagas ta kõrgeid kiriklike ameteid. Oma tütart, Lucrezia Borgiat kasutas ta oma poliitilistel eesmärkidel, kihlates teda vähemalt kolme vürstiga. Selle eest aga lubas ta oma tütrel sellel ajal, kui ta Roomast ära oli, olla paavsti asemik. Alexander VI suri omaenda poolt mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud kardinal Adrianus de Cornetole mürgitamiseks, kuid sattus selle asemel hoopis tema peekrisse.
Petersoni kirjanikusuurus sai auks tänu Gustav Suitsule. 1922. Aastal, sada aastat pärast Petersoni surma. Pilet 21 1. O.Wilde'i elu ja looming OSCAR WILDE (1854-1900) Ristinimi hoopis teine. Ta on iiri päritolu. Isa maa-adlik, erialalt aga arst, kes asutas ka kliiniku vaeste tarvis. Huvitus veel ka ntiigist, ajaloost, poliitikast ja arheoloogiast. Inimesena olud aga kõige räpasem kogu Iirimaal. Suur naistekütt. Ema oli pastori tütar ehk vagast perest, kus jumalasõna olulisel kohal. Talle meeldis luuletada, kirjutada ajaviiteromaane, kir poliitilistel teemadel artikleid. Kogus iiri folkloori, seisis iiri õiguste/ iirlaste eest. Kuid olevat olnud edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline. Riietus väljakutsuvalt, et olla tähelepanu keskpunktis. Pidas kodus salongi seepärast. Wilde on arvanud, et mõned omadused päris isalt, mõned emalt. Põhjalikud teadmised antiigist ja renessansist isalt
annaabi.ee 
