Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal
ihaldama, mõtleb plaani välja ja saab soovitu kätte, samal hetkel kaotab huvi selle asja vastu ning ei tea, mida sellega peale hakata. Ahmib kogu aeg tühjust. Sirutab käe asjade järgi, millele ei oska anda mõtet. Don Juani kujus on rikkunud fundamentaalset renessansi reeglit, mis puudutab näidendi kangelast kangelane võis olla petis, kelm, saada oma noosi pettuse teel, sealjuures pidi ta alati olema noor, sümpaatne ja veetlev, pidi publikule meeldima. Tirso Don Juan on noor, võib olla ka ilus, aga temas pole tilkagi veetlust, ta on täiesti ebasümpaatne, reptiilne on libe, külm ja ebameeldiv. Temas puudub see, mis moodustab humanismi sisu, on antihumanistlik, puubub inimlik mõõde, st temas puudub inimlik nõrkus. Nõrkus teebki tihti inimese veetlevaks. Kuna temas puudub veetlus, siis ei saa ta daame panna endasse armuma, saab seda teha vaid pettuse teel. Don Juan on nagu kehastunud mask, see mis ta teeb on maskimäng. Oma
27.sonett. ei ole armastusteema, on ühiskonnateema. Juttu on ristisõdadest, mis toimus 11.sajandil. 28.kansoon. selgelt patriootiline teema, kust ta unistab ühtsest ja tugevast itaaliast vana rooma eeskujul. 32.sonett. maise iha mahategemine. 53.kansoon. patriootiline teema. 70.kansoon. lõpp on mänguline, ta otsekui näitaks, kuidas uusaegse luule areng on toimunud. Iga salmi lõpetab reaga, mis on mõnelt teiselt luuletajalt või niisama tähtsalt isikult tsiteeritud. Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt). Rõõgib konkreetselt Laurast. 149.kansoon
Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini halastust. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi, kangelaste vigadest sünnivad konfliktid, mis on müütide aluseks. Samas ei puudu kõlbelised väärtused tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. Lisaks on seal veel kangelaslaulud inimestest, mis on müütlised(in võib muutuda loomaks jne). Inimene kuulub kokku loodusega. Aines on pärit Lõuna-Saksa aladelt, sarnane XIII saj loodud ,,Nibelungide lauluga" (Skendinaaviapärased nimed Sigvördr = Siegfried). On mõningaid erinevusi.
ning imed, nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu kandis keldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlgitud versioonis. Osaliselt tänu temale levis põhjaiiri kirjandus lõunasse sellisel kujul. Islandi eepika „Vanem Edda“ teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju
avanemine" - O. mõistab tõde. See viib katastroofi ja hirmsa kannatuseni: Iokaste poob enda üles, O. torkab endal silmad välja. 3. Mis võiks olla nüüdisaegne vaste vanade kreeklaste jumalatele ja saatusele kui inimelu määrajale? Palju erinevaid tõlgendamise võimalusi: *Inimene, kes usub siiani saatusesse/ jumalatesse läbi teatud religioonide. *Inimene, kes allub teatud määral tehnoloogiale või usub teaduse ettemääratavust läbi kalkulatsioonide *Inimene, kes allub meediale, valitsusele- järgib kultuuritööstuses kajastuvaid sotsiaalnorme ning ei usu ei jumalatesse ega mingisugusesse sotsiaalnormide välisesse määratusse. ,,Metamorfoosid ehk Kuldne eesel, Apuleius 4.* Mis eesmärgil suundus Lucius Tessaaliasse?* Milliste sündmuste ahela tõttu muundub ta eesliks? *Milliste seikadega teose süzees tema muundumist ette valmistatakse?
sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil
Kõik kommentaarid