Fifth level Kaali kraater Saaremaal Fotokas unustati aegvõttele ja nii pilt sündis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ühest laulust kuuldud tsitaat: "Võilillepõllul.. Naerame, naerame, naerame." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veere mets Saaremaal
naljatehnika võtteid tutvustav tabel (Freud 1958: 33) ning selle edasine lahtiseletus. Lisaks eelpool mainitule pööratakse tähelepanu unifitseerimisele, absurdsusele, vastandusele. Sõnade mitmetähenduslikkusel põhineb järgmine anekdoot: Kaks juuti kohtuvad supelmaja lähedal. "Kas sa võtsid vanni?" küsib üks. "Kuidas," vastab teine seepeale "kas üks puudub?" (Freud 1958: 39) Põhiülesandeks jääb aga ikka vastuste otsimine küsimustele mille üle me naerame ning miks me just selle üle naerame. Nii märgib Freud: Nali avaldab mõju sellele, kes teda kuulab, iseloomustab selle psüühilist seisundit, kes selle lõi, kes seda jutustab, kellele see meelde tuli (Freud 1958: 113). Nalja interpreteerimise kolmelülilist ahelat toonitatakse naljade kommunikatiivsusest rääkides. Kirjanduslikke nalju aluseks võttes kirjutab Freud enda loodud nalja üle naermise võimatusest, kuna seal ilmsiks tulev puudutab tegijat liiga sügavalt
Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi. Iga lennuga, mis lahkub, on läinud ka killuke kooli iseloomu. Kindlasti õpetajad tunnevad muutust. Kõik need arvukad lennud on sellegipoolest midagi endast maha jätnud. Midagi nii erandlikku, mida pealetulev enesekindel uus noorus ära kaotada ei saa. Nii on ka 71. lend suutnud jätta siia oma jälje. Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71. lend koosneb nii erinevatest
Kuid siin, nüüd ja praegu võite teie, armsad õpetajad, sisse hingata ja öelda „me saime sellega hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi. Iga lennuga, mis lahkub, on läinud ka killuke kooli iseloomu. Kindlasti õpetajad tunnevad muutust. Kõik need arvukad lennud on sellegipoolest midagi endast maha jätnud. Midagi nii erandlikku, mida pealetulev enesekindel uus noorus ära kaotada ei saa. Nii on ka 71. lend suutnud jätta siia oma jälje. Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71
tundma. Avastame iseendas omadusi, mida pole ennist kunagi märganud. Me võime olla üllatavalt hulljulged, samaaegselt tagasihoidlik olles. Võime avastada, et me polegi see, kes me arvasime end olevat, vaid meis on midagi hoopis enamat, kui vaid füüsiline isik. Kogu see eneseavastus teeb nooruse kindlasti meile väga tähtsaks ajaks. Teiseks, noorus on uute elamuste aeg. Periood, mil me saame kordumatuid kogemusi, mille tagasivaatamisel nende üle naerame. Me eksime ja püüame oma vigadest õppida. Me püüame mõista elu põhitõdesid. Nõrk on see, kes ei mõista oma viga ega oska järgmine kord õigesti teha. Tõde on aga see, et vigadest on väga raske õppida. Kuid seda me siiski püüme. Noorusest teebki just nooruse see, et me õppime tunnistama oma vigu ja neist üle olema. Uusi kogemusi tuleb nooruses kuhjaga. Meie esimene tõde ja tegu, esimene lonks siidrit, esimene pits viina ja esimene purjus olemine, meie esimene suudlus ja meie
põgeneb Rootsi. Toomas Roo armub hoopiski Adele õesse Maretisse. Saksa okupatsioon – (12.osa) Mitmed tegelased saavad surma. Tallinn saab tunnikeseks iseseisvuse. Eesti aastapäeva eri – (13.osa) kogu osa näitab Toomase õepoja Siimu ja tema sõprade tegemistest Eestis Saksa-Vene sõja ajal. Siim põgeneb Soome. Draamaseriaali põhiidee – Elu võib olla väga ebaaus ja karm, tulevad sõjad ja surevad meie lähedased, kuid meie elame edasi: naerame, nutame, armastame ja vihkame ning siis vahepeal ka meenutame. Kuidas näidet kasutada arutlevas kirjandis? Seriaalis on väga palju juttu patriootlikkusest, mis on väga lai ja hea teema kirjandiks. Seriaali suurim teema oli armastus, mis on tegelikult üleüldse kõige alus. Nii palju siis oma riigist. Klaasist oli ta - pillad korra maha ja ongi katki – Indrek Kallaste. Parim vaenlane on vaenlane, keda me tunneme – kapten Ploompuu.
ühiskonnal. Arenege ise, avage oma südamed ja olge vabad ahelatest. Meie elu on lühike. Miks elada puuris, miks rääkida läbi hammaste, kui saab ka suu lahti teha ja öelda mida tegelikult öelda tahad? Kõige vabastavam on tunne pärast seda, kui saate öelda, rääkida, nutta ja karjuda südamest- kirjeldamatult ilus. Alles siis saab minna elus uuele tasandile. Me tihti anname pealiskaudseid hinnanguid inimeste välimuse või iseloomu suhtes ja naerame nende üle. Teadlik ja arenenud inimene näeb inimest tervikuna, see tähendab, et näeb tema hinge. Elu ringleb ja nii ka halvad teod ringlevad kõigile tagasi. Saatus karistab sind läbi lähedaste. Kui sa ei õpi, liigub ta aeglasel kiirusel sinu poole, lõpuks otseselt ja valusalt rünnates sind.
Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid. Nende vastuvõtmine ja väljendamine teistele. Internetis kirjutades ei kandu teistele suhtluspooltele edasi meie näoilmed, kehahoiak, zestid, mis kannavad endas osa meie tunnetest. Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame. Seega on suhtlus poolik ning ei anna edasi kogu informatsiooni. Erandiks saab küll tuua näiteks Skypi, mille puhul saab kasutada nii veebikaamerat kui mikrofoni. Kuid vaatamata sellele ei saa seda nimetada täisväärtuslikuks suhtlusvormiks, sest puudub otsene kontakt ja silmside oma partneriga. Suhtlus läbi interneti käib ka foorumite ja kommentaaride abil. Väga populaarseks on saanud näiteks ajalehtede veebileheküljed, kus igal inimesel on võimalus anonüümselt mõnda uudist
Teen parempöörde ja jõuangi Volli juurde. Pean ta maja ees kinni ja annan mõnusalt gaasi. Volli tuleb majast välja ja kõnnib särgiväel minu auto juurde. Ma lasen akna alla. Volli ütleb: ,,Mõnus hääl." Mina muigan. Tulen autost välja ja me lähme majja. Mingi kärsahais on. Ütlen: ,,Kuule mees, kui sa süüa teha ei oska siis ära tee!" Ta vastab: ,,No, ahju kütsin, noh." Mina: ,,Veel hullem." Volli irvitab. Ma annan talle laksu vastu nägu ja ütlen: ,,Mida sa irvitad?" Me naerame. Volli toob mulle pudeli õlut ja me istume diivanile. Ma võtan puldi ja panen teleka tööle. Volli tõmbab mul puldi käest, paneb teleka kinni, läheb muusikakeskuse juurde ja paneb selle tööle. Ma ütlen: ,,Pane bassi juurde." Volli keerab bassi põhja. Mõnus. Kuulame paar lugu ära ja Volli ütleb: ,,Kuule läheks tooks poest õlut juurde?" Ma tõusen püsti ja kõnnin majast välja. Istun autosse ja panen raadio tööle. Volli istub minu kõrvale ja keerab heli valjemaks
muusikalt tema vahetu sensuaalse ilu, rikub, kriibib ja ligastab ära, suutmata ometi tema vaimu täiesti tappa, just niisamuti loobib elu, niinimetatud tegelikkus, enda ümber maailma suurepärast pildimängu, laseb Händelile järgneda ettekande juurdekirjutustehnikat, oma ettevõtlikkust, oma tahumatuid hädavajadusi ja edevust kõikjale idee ja tegelikkuse, orkestri ja kõrva vahele. Kogu elu on selline, meil tuleb ta selliseks jätta, ja kui me just eeslid pole, siis naerame selle üle. Õppige kõigepealt kuulama! Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma! Te olete oma elust teinud vastiku haigusloo, oma andekusest õnnetuse. " Tont, oli selles maailmas alles külm!!! ,,Õpeta mind naerma, päästa mu hing!"
1840a.), kuidas ta hukkamisele määrati. Mees tundis isegi oma pea lahutamist kehast. Pärast ärkamist ta märkas, kuklal voodi-eesriide keppi ning arvatavasti oli selle võtnud lähtepunktiks oma unenäole, millest arenes hulk sündmusi (Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm ). Tihti on unenägu oma sisult täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Sageli teatavad asjad, mis on väga kahtlased, tunduvad unes äärmiselt vaimukad, vahel isegi tunneme uhkust ja naerame nende üle. Mõnikord saame aru, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks kui autojuht sõidab autoga ja märkab, et tal puudub rool, siis kohe järsku on see olemas. Tundub nagu see oleks justkui oma maailma loomine, endi reeglite järgi. Kui aga hommikul hakata meenutama, mida unes nägin , siis meenuvad vaid katkendlikud lõigud- loogilised sidemed puuduvad. Freud
peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti unikaalset. Inimeste mõttemaailm, mis on minu meelest kõik hinge üks osa ja igal ühel meist on see täiesti omapärane. Ei piisa ainult sellest, et me eksisteerime. Inimlaps mõtleb alati oma olemuse ja tegude üle järele. Paljud meist on esitanud endale küsimusi, millist mõju
Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel.
kaupa pakun. See kõik oli kuidagi võõras, kuigi ma olen väga suhtlemisaldis inimene. Praeguseks olen seal firmas olnud tööl juba peaaegu aasta ja saanud sellega ka kõvasti kogemusi juurde, eriti just suhtlemis alaseid. See töö aiatab väga palju arendada oma suhtlemisoskusi, eriti veenmist ja muidugi ka kuulamist, kuna inimesed on väga erinevad. Mõned on väga lahked hoolimata vastusest kuulavad nad siiski su lõpuni, mõne kleindiga saab nalja, et naerame mõlemad südamest. Ei saa muidugi ka mainimata jätta inimesi, kes lausa vihastavad su peale ja panevad toru lihtsalt ära või lausa karjuvad telefoni. Kui satud sellise kliendi otsa, kes sõimab või ütleb inetult, siis lõõb see natukeseks rivist välja küll. Kui siis ennast jällegi koguda on kõik jälle korras. Selle telefoni müügi üks kuldreegelid minu jaoks on see, et kõik mis õelad inimesed ütlevad tuleb lasta ühest kõrvast sisse ja tesest välja. Iga tehtud kõne on
Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestp ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. ARMASTUS Kui vahel on raske, kutsu mind. Kui lained üle pea kokku löövad, olen mina su päästerõngas Kui tahad nutta, nutame koos. Kui tahad naerda, naerame koos. Kui elu teeb haiget, toetan sind. Kui oled kaugel, siis ootan sind, sest tean, sa armastad mind. ,,Armastus see on kõige õilsa, puhta ja omakasupüüdmatu allikas maa peal" de Stal ESIMENE ARMASTUS Esimene armastus on nagu kevade kuldne liblikas päikesekiirtes. Ta vilksatab korraks ja kaob. Mälestus millestki nii toredast võib talutavaks muuta ka elu kõige mustema päeva. Esimene armastus on nagu virmaliste veiklemine selgel talvisel ööl sama seletamatu, sama karge
Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele.
põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame)
Minu arvates küll. Kui näeme ajakirjast, et mõni niinimetatud moeasjatundja nimetab mõnda riideeset või aksessuaari käesoleva hooaja kohustuslikuks elemendiks, võib kindel olla, et varsti ilmub see asi kuulsuste külge, sealt edasi tänavapilti ja varsti ongi see nii pisike ja tegelikult kallis ese meil kodus kuskil kapis oma korda ootamas. Mida tõenäoliselt ei tule niipea. Samas vaatame me riideid ja esemeid, mis olid meie vanematel ning naerame, et küll siis oli ikka kiviaeg. Aga oli ikka? Nemad olid harjunud , et neil on parajasti kõige uuemad tehnikaimed ja moesaavutused ning edasi ei anna enam areneda. Henry Thoreau tegi päris tabava tähelepaneku inimese võimete kohta õppida ja kasvada: ,,Iga põlvkond naerab vana moe üle, kuid kultustab uut." Ja meedia soodustab seda arengut, et mis täna on uus, on homme iganenud ja ülehomme unustatud. Kuna tänapäeval loetakse meedia alla internetti, raadiot, televisiooni ja
T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika
Telefonile ei vasta ja msnis ka mitte!" rääkis Rando. ,,Aa, jahm. Ta on minu kõrval. Oota, annan telefoni talle," vastas Kerda ja ulatas telefoni mulle. ,,Jah?" vastasin telefonile. ,,Miks sa mulle ei vastanud midagi? Kas vastus on ei? Kadusid nii ruttu ära, mõtlesin, et sa ei tahagi minuga rääkida?" küsis Rando. ,,Ei, anna andeks. Unustasin täitsa ära, läksin koju, ja noh, meelest läks! Aga maitea, ma tunnen sind lasteaiast saati, võimidagi sellist, meil on koos alati tore, me naerame kogu aeg koos, me viskame üksteist lumehunnikusse ja siis solvume üksteise peale, meil olid superajad aga see eilne mul võttis jah pisara silma. Aga kuna sa palusid nii ilusasi vabandust siis ma ütlen sulle ,,jah"!" Ja siis rääkisime veel pikemalt telefonitsi, kuid varsti lõpetasin kõne. Me tegime voodid valmis, käisime pesemas ja läksime magama, kuna kell oli palju ja koolipäev oli meil veel ees.
öeldes, et siin on nüüd 13nes ja 14nes tuhat. Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele. Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on
ligastab ära, suutmata ometi tema vaimu täiesti tappa, just niisamuti loobib elu, niinimetatud tegelikkus, enda ümber maailma suurepärast pildimängu, laseb Händelile järgneda ettekande juurdekirjutustehnikat, oma ettevõtlikkust, oma tahumatuid hädavajadusi ja edevust kõikjale idee ja tegelikkuse, orkestri ja kõrva vahele. Kogu elu on selline, meil tuleb ta selliseks jätta, ja kui me just eeslid pole, siis naerame selle üle. Õppige kõigepealt kuulama! Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma! Te olete oma elust teinud vastiku haigusloo, oma andekusest õnnetuse. ” Tont, oli selles maailmas alles külm!!! „Õpeta mind naerma, päästa mu hing!”
· Mõne päevaga: Nina lüheneb poole võrra Huuled muutuvad õhukeseks triibuks Igemed muutuvad mustaks Nahk tõmbub kokku ja silmalaud ei sulgu · Surmavalt mürgine merevesi: 1 liiter merevett sisaldab umbes 2.5 teelusikat söögisoola (+ hulganisti muid aineid, s.h. soolasid) Soolasid ~7X rohkem kui suudame ohutult ainevahetusse kaasata Veri on koostiselt mereveega üllatavalt sarnane (higistame, nutame ja naerame "merevett") Joogivee liigne soolakogus rikub vee liikumise tasakaalu keha teineteisest eraldatud "veeruumidest" (veri, koevedelik ja rakk) ning "kuivatab keha ära" - keha dehüdreerub (vt. täpsemalt osmoos) · Krambid, teadvusetus, ajukahjustused ... surm! Vesi teeb meid vedelaks! · Lehm 74% · Kartul 80% · Bakter 85% · Tomat 95% · Inimene ~65% 2:1 vedela kasuks Vesi meie kehas
. või kedagi enda kõrvale. On vaja väärtustada seda mis on hetkel meil, mitte loota ja unistada milleski, mida me kunagi ei saa. (K. Võsujalg) Naerata mulle, ma naeratan sulle ! Armastus on see kui vaatad oma armastatule silmadesse ja näed seal enese tulevikku. Särav naeratus ongi selline- ta täidab toa valgusesäraga nagu majakas. Võõrale naeratamine ei maksa midagi. Õnnelik olemine ei maksa midagi. Nii et mine ja jaga seda teistele ka. Naerame, sõber, naerame nii, et kogu maailm naerma võiks hakata. Nutame, sõber, nutame nii, et mure saaks sedamaid lakata. Naera, naera, naera ikka, siis saab sinust vahva plika. Naerata, sest elu ei vääri pisaraid. Naeratus lööb elus läbi, tige nägu teeb vaid häbi. Naer ei ole muusika, kus nõutakse nooditundmist. Naerda võib kõvasti, valesti, õelalt, halvustavalt, südamest. Peaasi, et naer pakuks rahuldust. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks.
Eriti tõsiselt võidakse võtta unenäo "käsku", kui selle nägijaks on olnud haige isik. 12.Kuidas unenäod meid aidata võivad? Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne, mis on iseenesest kahtlase väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke
(T. Dreiser) * Mida rohkem me armastame, seda avaramaks, täielikumaks ja rõõmsamaks muutub meie elu. (L. Tolstoi) * Armastatakse tugevamini või nõrgemini, sõltuvalt suuremast või väiksemast keelte arvust, mida on puudutatud meie südames. (H. de Balzac) * Kõige targem, mida inimene on saavutanud, on oskus armastada naist, kummardada tema ilu, sest armastusest naise vastu on sündinud kõik kaunis maa peal. (M. Gorki) * Kui armujoovastus on möödas, siis sageli naerame nende võrdluste üle, mida ta on sundinud meid tegema. (N. de Lenclos) * Armastus hävitab surma ja muudab selle tühiseks tondiks, ta annab mõttetule elule mõtte ning loob õnnetusest õnne. (L. Tolstoi) * Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus. (Stendhal) Elu armastuseta pole elu, vaid olemine. Ilma armastuseta pole võimalik elada; inimesele on hing antud selleks, et armastada. (M. Gorki) *
Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele. Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult
Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. 13 Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter)
• Lähitulevik • Afekt, mille saime ühe inimesega suheldes, võib mõju avaldada ka suhtlemisele teise inimesega. Hommikul vihastan võin olla kuri õhtuni välja Huumor (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) • Nali kui kompleksne nähtus – kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline, sotsiaalne. • Huumor on kommunikatiivne, sotsiaalne õpitav ja arendatav oskus. • Uuritud vähe – eesmärk lahti seletada, miks on naljad naljakad, miks me naerame. Vähem keskendutakse naljaloome uurimisele. Huumor 2 (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) Miks me naerame? • Toimetulek stressolukorraga- raskes olukorras.. üleväsimusest tekkiv naer. • Kaitsekilp kriitikale • Naerust saadav psühholoogiline ja füsioloogiline heaolu. Naeruteraapia? Pole päris kindlaid tõendeid selle efektiivsuse kohta • Võimaldab säilitada meie enesekontseptsiooni ja eneseväärikust. • Naljasoon kui psühholoogiline näpujälg
(tú) quieres tahad recuerdas mäletad ríes naerad (él) tahab mäletab naerab (ella) quiere recuerda ríe (usted) tahate mäletate naerate (nosotros) queremos tahame recordamos mäletame reímos naerame (nosotras) (vosotros) queréis tahate recordáis mäletate reís naerate (vosotras) (ellos) tahavad mäletavad naeravad (ellas) quieren recuerdan ríen (ustedes) tahate mäletate naerate saber salir seguir
oma leludega mängiva väikelapse vahel? Laps naeratab kõige sagedamini just siis, kui näeb, et ema teda jälgib (Jones, Collins ja Raag, 1991). Võimalik vastuväide sellele on, et me mõnikord teeme nägusid ka üksi olles. Kuid me ka räägime vahel üksinda olles iseendaga, mida võib esile kutsuda üks ja seesama sisemine seisund, mille mõjul me muutume nii teate edastajaks kui ka selle vastuvõtjaks (nt iseenesega tõreledes). Mõnikord me naerame nende isikute üle, kes tegelikult on vaid meie kujutlustes (Fridlund, 1990, 1991b, Chovil, 1991). Muidugi, näoilmest emotsioone väljalugeva ja suhtlusvahendi teooriate seisukohad pole omavahel teineteist välistavateks, kuna mõlema protasessid on toimivad. Osaliselt võib näoilmes väljenduvast välja lugeda, mis toimub indiviidi sisemuses, osaliselt võib seda ka tõlgendada kui teistele isikutele saadetavat teadet.
Naer toimib ühiskonnas korrektiivina. Rod Martin – vahel naerdakse ka üksinda olles, televiisorit vaadates, raamatut lugedes või mõnd naljakat seika meenutades. Sellisel juhul on naer “pseudu-sotsiaalne”, sest reageeritakse karakterile – inimesed on siiski kaasatud. Kuidas kujuneb nali? Kas huumor = nali? – mitte alati Huumori taju sõltub soost ja isksuseomadustest. Naised on huumorile rohkem avatud, kuid nalja teevad rohkem mehed. Huumor on tervislik! – kui me naerame, siis see reaktsioon tekitab head kehakeemiat! Inkongurentsuse teooria (ebaühtivus) 1. Võimalik inkongruentsus: viitab sündmustele, mis võivad tõenäoliselt eksisteerida (kurel on sadul) 2. Võimatu inkongruentsus: viitab sündmustele või nähtustele, mis ei saa eksisteerida (maantee sööb autosid) Virgutus-turvalisus/vabastus teooria Vaadatakse, mis huumori tulemusel aset leiab. Naljakas on midagi siis kui kogetakse ärevust või ebakindlust iseenda või
1.3.1. Sõnad loovad teksti Inimese jäljed on maapinnal, sõnade jäljed on inimese hinges. Kui suures lumes sumpajal on hea käia kellegi jälgedes, siis head sõnad hinges on ka nagu jäljed, millesse on turvalisem astuda. Sõnu saab öelda mõttes. Ka need sõnad, mis kõla pole leidnud, on tegelikult olemas. Sõnu loeme raamatust; kui läheme teatrisse, kuulame sõnu, elame kaasa maagilisele sõnamängule, nutame, naerame, kannatame. Meie sees liigutab vaim.9 Sõnad, mida iga päev kasutame, on meile enamikus arusaadavad, sest nad on tuttavad Headel inimestel tulevad head sõnad justkui paremini suust välja. Positiivsed sõnad on neil hinges. Negatiivse mõttemaailmaga inimestel on ka tegelikult head sõnad hinges. Nad ei taha neid kasutada, sest see on neile harjumatu, võõras. Sõna on mõnikord väike ja armas, mõnikord raske ja haavav, mõnikord pehme ja soe. Maailm on sõnu täis
Dreiser) · Mida rohkem me armastame, seda avaramaks, täielikumaks ja rõõmsamaks muutub meie elu. (L. Tolstoi) · Armastatakse tugevamini või nõrgemini, sõltuvalt suuremast või väiksemast keelte arvust, mida on puudutatud meie südames. (H. de Balzac) · Kõige targem, mida inimene on saavutanud, on oskus armastada naist, kummardada tema ilu, sest armastusest naise vastu on sündinud kõik kaunis maa peal. (M. Gorki) · Kui armujoovastus on möödas, siis sageli naerame nende võrdluste üle, mida ta on sundinud meid tegema. (N. de Lenclos) · Armastus hävitab surma ja muudab selle tühiseks tondiks, ta annab mõttetule elule mõtte ning loob õnnetusest õnne. (L. Tolstoi) · Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus. (Stendhal) · Elu armastuseta pole elu, vaid olemine. Ilma armastuseta pole võimalik elada; inimesele on hing antud selleks, et armastada. (M. Gorki)
Ära naera teiste unistuste üle. Kas päike tuli välja, või sa naeratasid ? u smile when everything is alright , u smile , when u're happy , u smile when people do everything to make you happy , but sometimes there are no reasons to smile , then you think about people who do you have , and you feel , that life isn't bad at all , so u smile again(: Naeran , sest tean , et see teeb Sulle just kõige rohkem haiget . Naerame, sõber, naerame nii, et kogu maailm naerma võiks hakata. Nutame, sõber, nutame nii, et mure saaks sedamaid lakata. Naera, naera, naera ikka, siis saab sinust vahva plika. Naerata alati päikesele vastu, siis jäävad varjud seljataha. Naerata ja sinuga naerab kogu maailm. Nuta ja sa nutad üksi. Naerata, sest elu ei vääri pisaraid. Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naerata, sest naerdes on kergem taluda muresid. Naera, naera alati
Ma helistan ROLAND: Kas sa tahad seda raha väga? sulle tänase päeva jooksul ja ütlen, mis me LAURA: Väga. Ja sina tahad ka. Me ei välja haudusime, eks. mõtle ju teineteisest halvasti, ega? ROLAND: Väga hea. ROLAND: Ma kardan. OSVALD: Mis asju te ajate? Kuulan ja LAURA: Mina kardan ka, aga ükskord me kuulan, aga aru ei saa. (Paus.) Keegi teist naerame kõige üle. tahab siia jääda või? Kes seda enne kuulnud ROLAND: Kui ma oleks kindel, et ma sind on? Tullakse öömaja paluma ega taheta ei kaota, siis ma tahaks seda raha. enam ära minna. Oskate seda millegagi LAURA: Ma luban sulle. põhjendada? Nagu ma aru saan, soovib ROLAND: Ma armastan sind. tütarlaps jääda. Kas armastus esimesest
hindavad. Jääb mulje, et rahakoti järgi. LAURA: Sa ajad kaks asja segi. Aga siin ei saa kaht moodi mõelda. See tuba seal on raha täis ja siit algab meie elu. (Kallistab Rolandit.) Luba mulle aasta. (Osvald siseneb salamahti.) 4. stseen ROLAND: Kas sa tahad väga seda raha? LAURA: Väga. Ja sina tahad ka. Me ei mõtle ju teineteisest halvasti, ega? ROLAND: Ma kardan. LAURA: Mina kardan ka, aga ükskord me naerame kõige üle. ROLAND: Kui ma oleks kindel, et ma sind ei kaota, siis ma tahaks seda raha. LAURA: Ma luban sulle. ROLAND: Ma armastan sind. OSVALD: (teeb uksega paugu, istub laua taha) Mulle meeldib sügis. Sügisel on puud kollased. Linnud lendavad lõunasse. Põldudel töötavad kombainid. Sajab tihti vihma. Lapsed lähevad kooli. Metsades valmivad seened. Koduaias porgandid, peedid ja kapsad. (Paus.) Ärge laske end segada. Kallistage ja suudelge, tehke kõike muud ka, mina olen ju loll
meie naerud ei ole veel naerdud, meie lollused ei ole veel tehtud, meie peod ei ole veel peetud, meie joomised ei ole veel jootud, kõik see tuleb alles. Sa oled ideaalne inimene, ja kui kunagi keegi ütleb Sulle, et Sa ei ole perfektne, siis ütle neile, et 'bitch, first look @ urself, then go and judge someone else! u're not perfect eather, and @least i'm pretty!' ELENA KIRJUTAS MINULE ! (L) Me jookseme ümber maja kui peseme hambaid.Kui oleme pesemas loeme koos shampooni pudelilt. Me naerame enne oma nalja üle kui jõuame seda kellegile rääkida. Me ei vaja kella sest meil on telefon , Me ütleme " mida?" , mis sest, et kuulsime mida sa ütlesid. Me vihkame seda kui tuul meie juuksed sassi ajab . Me vaatame külmkappi 10 korda päevas , mis sest et me sealt midagi ei võta. Me helistame oma ...telefonile,et seda leida.Me vaatame kella aga natukese ajapärast peame uuuesti vaatama sest unustasime mis kell on . Me pöörame padja magades teistpidi,et magada padja külmal poolel
politsei ka edukalt järginud 1889. Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? 1890. Miks me kardame inimestele oma pisaraid näidata? 1891. Miks tundub armastus meile kui vangistus? 1892. Miks me kardame oma tunnetest rääkida? 1893. Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? 1894. Miks me ei julge paluda ühte kallistust? 1895. Miks me tunneme suudeldes nagu liblikad lendaksid kõhus? 1896. Miks me teeme näo, et naerame, kuid sisimas nutame? 1897. Miks me ei saa ealeski kellegagi tõeliselt lähedaseks? 1898. Miks haiget saada on nii valus? 1899. Miks on tunne, et me justkui sõltuksime kellestki? 1900. Miks me kardame riskida, ilma et kardaks põruda 1901. Miks me kardame avaldada armastust, lausuda "ma armastan sind!" ? 1902. Miks me ehitame oma sügavaimate tunnete ja uskumuste ümber kaitsemüüri? 1903. Miks me oskame võtta, kuid mitte anda? 1904. Miks me ei suuda rääkida asjadest nii nagu nad on? 1905
reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult: «Ma ei kõnele teiega, härra.» «Aga mina, mina kõnelen teiega!» karjus noormees, keda see^segu jultumusest ja
Aga mis on teie isa nimi?" pöördus direktor Indreku poole. ,,Andres," vastas Indrek, ilma et oleks taibanud, milleks see. ,,Ja teie isa talu nimi?" päris direktor edasi. ,,Vargamäe." ,,Soo, või Vargamäe," kordas direktor, ja muigega teiste poole pöördudes lisas ta juurde: ,,Kena nimi see Vargamäe, mis?" Aga kui poisid selle peale naerma hakkasid, ütles ta: ,,Mitte naerda! Mitte naerda, kui härra Maurus räägib selle pikaga jumalast, sest muidu võib jumal arvata, et meie naerame teda." Ja uuesti Indreku poole pöördudes küsis ta: ,,Ütelge mulle siis nüüd, kas teie isa Andres oma Vargamäel ka vist usub jumalat või usub ta kindlasti." ,,Usub kindlasti," vastas Indrek ja äkki tundis ta, et ka tema ise usub alles kindlasti. ,,Ja teie ema seal Vargamäel, kuis usub tema?" ,,Ka kindlasti," ütles Indrek. ,,Ja teie õed-vennad -- on teil ju õdesid-vendi -- kuidas nemad usuvad?" ,,Niisamuti." ,,Aga teie sugulased, naabrid ja tuttavad, usuvad nemad ehk vist?"
annaabi.ee 
