Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NaClO (pesuvalgendi)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naclo, sodium, hypochlorite, modifitseeritud, solution, rohekas, keeb, lahustuvus, 100ml, tüüpiliselt, sattudes, oksüdeerijaanorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances) NN 1575000 Strktuurivalem I-I Füüsikalised omadused Tihedus: 4.933 g/cm3 (vesi=1) Lahustuvus 25°C juures: vees: 330 mg/L Organismis: 141 g/kg Kriitiline punkt: 11.7 Mpa Sulamissoojus: (I2) 15.52 kJ·mol-1 Aurustumissoojus: (I2) 41.57 kJ·mol-1 Auru rõhk: kPa 25°C: 0.04 Auru suhteline tihedus: (õhk = 1): 8.8 Sulamistemperatuur: 114°C Keemistemperatuur: 184°C Vees lahustuvus: väga vähe, üldiselt vees mittelahustuv (moodustab
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape............................................................................
mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid asuvad tuumast järjest kaugemal ja on seetõttu tuumaga nõrgemalt seotud. Vasakult paremale liikudes suureneb elektronegatiivsus, mistõttu on elektronid tuumaga tugevamini seotud ja nende eemaldamiseks kulub rohkem energiat. Teine ionisatsioonienergia on alati kõrgem kui esimene, eriti veel, kui elektron tuleb ära võtta sisemisest elektronkihist. Positiivse laenguga aatomilt negatiivselt laenguga
pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Näiteks kui vee kapillaari raadius on 1mm, siis ta tõuseb 1,5cm 48. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega.
3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne
See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis
energia. Osakesed, mille energia ületab piirväärtuse (omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim. küllastunud aururõhuks (pküll). Nt: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1°C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine ja külmumine, aururõhud). Vees on Ca 2+ + Mg2+ sisaldus 2,8 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol dm3, kui palju tekib katlakivi 12 m 3- st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? a. Gaas vedelikus e. vaht Rõhu tõstmisel gaasi lahustuvus vedelikus suureneb. Lahustuvuse määrab vahetult antud gaasi osarõhk, mitte ülerõhk lahuse kohal. Temperatuuri tõustes gaasi lahustuvus väheneb. Lahustuvus väheneb ka kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. b. Vedelik vedelikus e. emulsioon Sarnased vedelikud lahustuvad üksteises igas vahekorras. Enamasti lahustuvad erinevad vedelikud teineteises aga piiratult
lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon.3)üleküllastunud – lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahustatavat ainet on rohkem, kui on selle lahusti lahustatavus. Saadud lahus on ebastabiilne. Gaaside lahustuvus vedelikes suureneb rõhu tõstmisel, väheneb temp.i tõstmisel ja ka siis, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Vedelike vastastikune lahustuvus suureneb temp.i tõusuga. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal
Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade. bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama seguga, mis koosneb 95% iso-oktaanist ja 5% n-heptaanist. diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200–350 °C), sisaldab ~86 massi% C ja ~14 massi% H, lisaained 0,1%. - vedelgaas, petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3,5; tolueen 6,1; atsetoon 2,1. Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. N: Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temperatuur samaks. Kondenseerumine: Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse). Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk on suurem küllastunud aururõhuga. Kondensaat on kondenseerumisprotsessi produkt. Tahkumine vedeliku üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks näiteks temperatuuri langemine)
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
Na-kationiitfiltris on kationiidi pind küllastatud Na+ ioonidega. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Ioonidikihti läbinud vesi sisaldab seega Ca2+ ja Mg2+ ioonidele ekvivalentses koguses Na+ ioone. Anioonide sisaldus seejuures ei vähene (HCO−3 , SO2−4 , Cl− läbivad filtri muutusteta), Na+ moolide arv aga suureneb Ca2+ ja Mg2+ moolide arvuga võrreldes kaks korda. Kuna Na-soolade lahustuvus on suur, ei teki sellise vee kuumutamisel katlakivi ega rasklahustuvaid ühendeid pesemisvahendite aktiivkomponentide – pindaktiivsete ainetega. Protsess on tsükliline – kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest)
• Pöördosmoosi meetod 12 • Deionisatsioon. Praegusel ajal vee ettevalmistusel, kõige sagedamini kasutatakse kombineeritud süsteeme. 56. Vedelkütused. – biokütused (bioetanool, biodiisel), mootorikütused (autod, masinad): bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200°C; diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200– 350°C); vedelgaas; petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. 57
seega kõigil osakestel teatud kin energia. Osakesed, mille energia ületab piirväärtuse (omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentrats gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf.rõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõlt nende vedelike keemistemp ja aurude
sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised). Lahuste külmumistmp on madalam ja keemistemp kõrgem kui puhastel ainetel. 11. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel.
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C 6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur
vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (pküll). Küllastunud auru rõhk vedelikel sõltub ainult temperatuurist temp tõustes aurude osarõhk tõuseb. Keemiseks nim protsessi, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest! Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine. Vedelad lahused tavatemperatuuridel: Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on endotermiline, ja väheneb temperatuuri tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temperatuursõltuvus Lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. Käitumine: SULETUD SÜSTEEM Tahke aine vedelas lahustis tasakaalu rõhk väiksem kui puhtas lahuses (P küllastunud). P küll on temperatuuriga võrdelises seoses. Pküll saavutamisel tahke aine osakesed ei ole enam tahketena nähtavad.
Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida madalam temp, seda suurem lenduvus. Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel. (joonised) 10) Vedelikud ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määtatakse vedeliku välja voolamise
omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus. Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses. Lahusesse jääb niipalju ainet kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temperatuuril, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel
Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti). Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni
Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad. eraldub. 45. Viskoossus. 58. Lahustuvus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis suhtes. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida
Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm NO2 imiinid (püridiin jne). Väävliühendid -Õhus on gaasilistena: *COS+ > *SO2+ > *H2S+ > *CS2+ [SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid) -COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 39,37; H2S 2,91; COS 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka
naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus, soojusmahtuvus, Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri temperatuuriskaalad, gramm,liiter,kolor jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C on vee tihedus suurim (1cm3 vee mass temperatuuril 4*C on 1gramm) 1000kg/m3. Enamik vee füüsikalis-keemilisi omadusi on teiste ainetega võrreldes erandlikud. Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus
Vähesel Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk suhtes. eraldub. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida 58. Lahustuvus. väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis aeglasemalt vedelik voolab. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 46. Pindpinevus. 59. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent,
59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 60. Lahustuvus. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 61. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus. Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada:
ja kondenseeruvate molekulide ) vahel tasakaal. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Aurufaas lahuse kohal võib koosneda nii lahusti kui lahustunud aine molekulidest. Lahuse üldine aururõhk on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga (Daltoni seadus): p = p1 + p2 Lahuste omadused erinevad puhaste ainete omadustest. Võrreldes lahustiga on lahuste »keemistemperatuur kõrgem. Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Mittelenduva aine lahustamine vähendab vedeliku aururõhku ja seetõttu on tarvis kõrgemat temperatuuri kui puhta lahusti puhul; » külmumistemperatuur madalam. Vedelik külmub temperatuuril, mille juures lahuse aururõhk saab võrdseks vastava tahke faasi (jää) aururõhuga. Lahusti aururõhu alanemine, külmumistemperatuuri langus ja keemistemperatuuri tõus on tingitud lahustunud aine kontsentratsioonist lahuses
interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused, metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja sellega kaasnev ühendi teke. Näiteks Ni ja Al kokkusulatamisel saadakse keraamiliste omadustega Ni3Al ning metallide valentsus peab olema sarnane. Suurema valentsusega sisendmetall lahustub põhimetallis paremini kui vastupidi. Näiteks kui tsink lahustub vases 38,4 %, siis vask tsingis ainult 2,3 %. Lahustuvus väheneb, kui elemendid asuvad perioodilises tabelis üksteise suhtes kaugemal. Näiteks vases lahustub 38,4 % Zn, 19,9 % Ga, 11,8 % Ge ja 6,9 % As. Sõlmpunktidevahelise lisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui lisandi ja põhimetalli aatomid erinevad suuruselt küllaldaselt. Niisuguseid lahuseid moodustavad tavaliselt vesinik, hapnik, lämmastik ja süsinik. Väikesed aatomid difundeeruvad oluliselt kiiremini kui suured. Näiteks terases süsiniku aatomid difundeeruvad
väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1] Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid. Sisemine faas koosneb tillukestest laialipihustatud (dispersse) aine piiskadest ning väline faas kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v (õli vees) ja v/õ (vesi õlis) emulsioonid. [1]
kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Keemispunkt on kõrge ja aururõhk väike, seega tekib keskkonnaprobleem (erinevalt elavhõbedast) alles ioniseerunud aine puhul. Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest satub vette rohkem pliid ning seega võib graniitaluspinnaga aladel tekkiv happelisuse suurenemine esile kutsuda plii lahustumist
CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 7 on olemas
CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 on olemas CH3CHO Pole OH (või NH) Etanaal M= 210 Piiramatult , kuid raskemad aldehüüdid
annaabi.ee 
