Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum need isikud, keda küsitletakse valim Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend inimese sissetulek tunnus Tallinna elanikud osakogum Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod Eesti elanik objekt Esita 3. Milliste vaatlustega on tegemist? küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline küsitlus
interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik.
Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud. Kirjalik informeeritud nõusoleks uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama teada teda huvitava informatsiooni uuringu kohta. Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod(kaitseisikud, protseduur, mõõtmisvahend, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.Wundt rajas esimese eksperimatnaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus:
· Ida Eestis eesti ja vadja segurahvas · Lõuna Eestis eesti liivi segurahvas · Elanikkonda ~150 200 000 · Sõjaretkedelt toodud vanglad ja orjad, nende järglased · Muinas eestlased olid kehaehituselt jässakad · Eluiga väga lühike ~30 a. · Rehielamu (kodu). Elatusalad · Põllumajandus (talivili, suvivili, kesa) · Adramaa (mõõtmisvahend)(jura, millega mõõdeti maad) · Raskemad tööd tehti talgute korras · Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks · Toodi luksuskaubad Ühiskondlik kord 13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Revala 4) Virumaa 5) Saaremaa 6) Järvamaa 7) Sakala (Viljandi)
läbiviija vildakus, instruktsiooni selgus) - juhuslikkus Uurimistöö meetodid- konspekt · Mõõtmise puhul ollakse tavaliselt huvitatud indiviidi püsivatest ja üldistest omadustest. · Süstemaatilised ja juhuslikud vead. · Küsimuste arv. Kokkuvõtteks reliaabluse kohta: Selleks, et mõõtmistulemust tõlgendada, peab mõõtmisvahend olema piisava reliaablusega. Kõrge reliaablus ei garanteeri häid tulemusi, kuid reliaabluse puudumine kindlasti takistab heade tulemuste saavutamist. Kui mõõtmisvahendi reliaablus on madal, siis ei saa sellega midagi mõõta. Kõrge reliaablusega mõõtmisvahend tõenäoliselt mõõdab midagi, kuid reliaablus ei ütle meile midagi selle kohta, mida see mõõdab. Selleks, et välja selgitada, mida see mõõdab, tuleks uurida selle mõõtvahendi valiidsust.
· Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb : · Lõõmpilved · Mudavoolud · Kivimite varingud · Maavärinad Maavärinad Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul. Richter Mercalli Mõõtühik Magnituud Pallid Skaala ulatus 3-9 I-XII Mõõtmisvahend Seismograaf Vaatlus Mida mõõdetakse Võngete ulatust Purustusi Maavärina poolt tekitatud purustuste hulk sõltub : · Maavärina tugevusest · Asustus lähedusest · Info leviku kiirusest · Majade ehitusest · Toimumise ajast (päev, öö) Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida : · Kiire info levikuga · Ehitiste kindlustamisega · Värina ettenägemisega
võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus näitab, et mõõtmiseks kasutati liiga täpseid instrumente ja meetodeid, mis muudavad töö kalliks.
...................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus...............................................................................................
testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks; 2) adekvaatne enesehinnang; 3) aus vastus; 4) käitumise konsistentsus e. suhteline püsivus aja lõikes; 5) testi adekvaatsus mõõdetavale omadusele; (mõõdetud skoor on tõelise skoori ja juhusliku skoori summa - millest selgub, et test ei ole kunagi täiuslik mõõtmisvahend!) Testimise impressionistlik aspekt - kõik muu peale objektiivsete vastuse, mida testija paneb testitava puhul tähele testi tegemise ajal. Täiendavad mõõtmisvahendid on mõnes olukorras väga olulised. Testimise psühhomeetriline aspekt - seostub testi objektiivse küljega (numbrid, kategooriad, skoorimine) ning testi normidega. 2. Mida testidega uuritakse? Milliseid teste on olemas ja mille poolest nad erinevad? testidega uuritakse: -kognitiivseid võimeid
seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil moel üks tunnus tingib muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku
Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee
Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. – Stanford – Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler – leidis, et Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 – Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 – Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee
- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi
informatsiooni et lahendada püstitatud probleemülesannet. Osakogum - üldkogumi alamhulk, mis on fikseeritav tausttunnuse või uuritava tunnuse väärtuse järgi ja mida soovitakse eraldi uurida. Valim (sample) - kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta. Mõõtmismeetod - meetod, kuidas uuritavate objektide kohta informatsiooni saadakse. 3 Mõõtmisvahend - vahend, mille abil mõõdetakse tunnuse väärtusi. Mõõtmisvahendiks võib olla ankeet, küsimused, mis esitatakse suuliselt, mingi füüsiline instrument (kell). Probleemülesanne - vastava ainevaldkonna ülesanne, mille lahendamiseks saab kaasa aidata statistiline uuring. Probleemülesande analüüs peab selgitama vajaduse statistilise ülesande järele. Statistiline ülesanne - ülesanne, mida saab lahendada statististiliste meetoditega.
Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused Intervallskaalas mõõdetud tunnused – kvantitatiivsed tunnused Süstemaatiline viga – ebatäpne mõõtmisvahend (kell, kaal) või halvasti sõnastatud küsimus ankeedis Juhuslik viga – mõjutab mõõtmistulemust kord ühes, kord teises suunas Ekse – jäme viga, enamasti põhjustatud inimlikest eksimustest – näiteks jäeti sisestamata üks arvus esinev 0 (või on üks 0 ülearu) 2. KESKMISED Aritmeetiline keskmine – saab leida ainult intervallskaala korral. Aritmeetiline keskmine on tundlik ekstremaalsetele väärtustele. Valem:
4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil. Kaheks testi sobivuse ja headuse olulisemaks näitajaks on selle valiidsus(näitab, millisel määral test mõõdab just nimelt neid omadusi, milleks ta on ette nähtud, seega mõõtmisvahend peab olema hästi sobiv) ja reliaablus(garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused). Kokkuleppeliselt on testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõudeks r suurem kui 0,8. Wechsleri test – võimaldab esitada testi täitja vaimse profiili. Alla 70IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Kõige rohkem inimesi kelle IQ väärtus jääb 100 lähedale. See kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordaest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. 4
Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine; summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala). Psühhofüüsikaline skaleerimine: mõõtmine skaaladel, millel on hästi defineeritud sisendid ja
c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c. ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus d
Kui on tarvis pigem leevendada rahulolematust kui tõsta rahulolu, on efektiivsem hügieeni faktorite kasutamine. 15.Iseloomustage tulemuskriteeriumeid ja indikaatoreid, nende sisu.Juhi tegevused: arendamine, motiveerimine, kontroll, nende tulemused. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust).Tulemuskriteerium: kriteerium st tunnus, kas oleme saavutanud või ei; kui jah, siis mil määral.Indikaator st mõõtmisvahend, millele tekib näit.Indikaatori kriteeriumid = tulemusnäit.Kriteeriumiindikaatorid on kõige olulisemad asjad eesmärkide seadmisel. 16.Meeskonnatöö probleemid ja ohud.Juhi rollid meeskonna erinevatel arenguastmetel.Kuidas toimub nõupidamiste ettevalmistamine juhi ja juhiabi koostöös? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Hoolimata sellest, et meeskonnatööd rakendades võidakse
Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid
Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta
kujutlusvõimelised, loogilised ülesanded, mis anti lahendada erinevates vanustes lastele. Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud). 1916 Stanford-Binet´ skaala – Lewis M. Terman avaldas 1916. aastal testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1949 Wechsler’i skaala lastele (WISC) – Binet testi täiustus, kus eri kultuuridest pärit isikute ebavõrdseid tingimusi üritati leevendada. Kasutati mitte-kultuurispetsiifilisi tingimusi. 1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt
Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos Kokkuvõte Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 12. Suhtlemine I Suhtlemine Info liikumine inimeste vahel: allikas teade kanal vastuvõtja Mis kannab infot: märk ja tähendus Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu ja vahendatud, personaliseeritud ja anonüümne Terminoloogia: kommunikatsioon ja interaktsioon SP suhtlemisest SP "hõivanud" osa kommunikatsiooniuuringutest
Identifikatsioonipiir: keskkond, millega samastun Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos KOKKUVÕTE Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 29 7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine
• Igaüks ehitab oma Mina ümbritsevasse sotsiaalsesse ja füüsilisse maailma! • Keskkondliku Mina piiride muutumine ajaloos Kokkuvõte • Inimsuhteid saab kirjeldada ja analüüsida ka nende ruumilise korralduse vaatepunktist • Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus • Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda • E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) Robert Sommer Irwin Altman 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted Grupp/rühm • Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm … • Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus.
Lahtised ehk avatud vastustega küsimused mille vastus on sõnaline Suletud ehk etteantud vastustega/väärtustega küsimused suunavad vastajat väljendama oma seisukohta etteantud vastusevariantide valiku läbi. Kinniste küsimuste puhul kasutatakse nii mitme valikvastusega kui ka dihhotoomilisi ehk 2 valikuvastusega (JAH-EI, NÕUS-POLE NÕUS jne) variante. Kinnistes küsimustes on kasutusel ka erinevat tüüpi skaalasid. Skaalad Skaala on küsimustikus mõõtmisvahend, kuhu vastajate poolt antud vastused kindlate reeglite järgi paigutuvad ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt. 1=mees, 2=naine). Ordinaalne skaala kus numbrid esindavad mõõdetavate karakteristikute suhtelisi suurusi, nt esimene või teine tähtsuse järjekorras. Intervallskaalal on skaala võrdsed intervallid vastavad samaväärsetele muutustele mõõdetavas karakteristikus.
Laboratoorsed uuringud osutavad, et madal tajutud kontroll surub immuunfunktsiooni maha (Kamen jt, 1991). Sama on korduvalt näidatud kroonilise stressi puhul (Kieckolt- Glaser & Glaser, 1992). Oletatakse, et immuunsüsteemi ja stressi vahelist seost vanendavad kontrolli kaotuse tunded (Hassenfeld, 1993). Kontrolli vajaduse bioloogiline komponent Kas inimeste tajutud isiklikul kontrollil on geneetiline alus? Sellele vastamiseks tuleb isiklikku kontrolli mõõta. Tuntuim mõõtmisvahend selleks on Rotteri kontrollkeskme skaala, mille tulemus näitab, mil määral on inimene seesmise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumine tuleneb temast enesest, või välise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumise põhjused on tema kontrolli alt väljas. Seligmani depressioonikäsitluse kohaselt näevad seesmise kontrollkeskmega inimesed nii head kui halba tulemust enda poolt tekitatuna, kuna välise kontrollkeskmega inimesed
annaabi.ee 
