värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4- realise salmiga ühepikkune 4-realine viis,millele võib liituda refrään.esitus-lauldakse koo s või üksi.laulmine eeslaulja ja kooriga väh.laulmine pilli saatel.lauludel kindel tekst.tekst is algul käsikirjalistes,hiljem trükitud laulikutes.esinejate hulgas suureneb meeste Osakaal .hernehuutlased-ehk vennastekoguduslased,tulid eestisste 1720a. lõpul Saksamaalt.lootu st sisendav usukäsitlus,lihtrahvalik käitumine,kõik võrdsed,kandsid hoolt rahva hariduse eest.laulud rahvale meelepärased ja mõistetavad.lihtsad,rahvalikud, liikuva mel. Laulud, milles valitses tundelisus.võitlesid häbiväärse rahvalaulu,tantsu ja torupillimängu vastu.
Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine)
Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma. Koguduse laulu elatamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu, milleni jõuti 18. sajandi lõpul. 18 saj. teine pool - Baltisaksa kultuuri tekkimine 1784 rajati esimene asjaarmastajate teater Tallinnas. Esitati laulumänge ja ballette. Külalisesinejad - Madam Tilly. 1804 Tallina professionaalse trupi asutamine.
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga
Küsimused lk 28 1) Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda? V: Maa ja rahva olukord oli raskem kui kunagi varem, kultuurilised pürgimused jäid soiku. Põhjasõjaga kaasnes laastav katk. Ka suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Rahva teadvuses segunesid muistne usk ning katoliiklikud ja luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust. 2) Kes olid hernhuutlased? V: Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased olid 1720. aastate lõpul Eestisse ilmunud käsitöölised-jutlustajad. 3) Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? V: Nende usukäsitlus oli lootust sisendav ja käitumine lihtrahvalik. Oma õpetust levitades kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning levitasid tarvilikku kirjandust. 4) Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang.
annaabi.ee 
