Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikaajaloo eksami mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vokaal, vokaalmuusika, zanr, lavateos, sümfoonia, fuuga, mitmehäälne, hääled, avamäng, muusikalist, sissejuhatav, helitöö, prelüüd, eelmäng, teosele, nokturn, ööpala, aaria, libreto, lavateose, kirjanduslik, polonees, ooper, ekspositsioon, oratoorium, heliteos, grosso, polüfoonia, mitmehäälsus, homofoonia, meloodia, keelpillikvartettroomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul habaneera on Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants helilooja on muusikateoste looja, komponist Hiina kammertoon on bambustoru, mis sisaldab 100 hirsitera ja andis fa noodi hironoomia on dirigeerimise algteadus, kus käega näidatakse meloodia liikumist homofoonia on mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled huglaarid olid Hispaania rändlaulikud humoresk on väike humoristlik rõõmsaloomuline instrumentaalpala humanistlik iluideaal iseloomustab renessanssaega, mis ülistab inimest ja elu ennast hümn on ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus instrumentaalmuusika on pillidele kirjutatud, pillidel esitatav muusika intermezzo (intermetso) on vahepala; vabavormiline instrumentaallühipala või sonaadi osa
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm.
MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia mitmehäälsus, kus üks hääl on juhtiv, teised moodustavad harmoonilise saate.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim,
Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust:
· Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants
muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas
Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr- liturgiline draama. Esimesed näites mitmehäälsest kirikulaulust on pärist 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolevmitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled: · Ülemine hääl- prantsuskeele ilmalik tekst · Keskmine hääl- ladinakeelne vaimulik tekst · Alumine hääl- vähe teksti, vahel mängiti pillil 13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga keeruliseks. Keskaja ilmalik muusika.
saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks. Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad:
korra, seal kasutatavad tekstid ja laulukava, ning tema auks antigi Rooma katoliku kiriku laulule nimeks Gregoriuse koraal. Koraal on ladina keelne ühe häälne taktmõõduta, proosa tekstiga saateta, palve või kiidulaul. Esimesed näited mitmehäälsest kirikuhäälest on pärit 9.-nda saj lõpust. Selleks oli organum saate häälte kaasalulmine Gregoriuse koraalile. 1. Paraleelorganum( mõlemad hääled korraga ) 2. Vaba organum ( üks hääl korraga ) Motett tekkis 13.saj ja ta oli mtmehäälne laul, kus erinevad hääled laulsid erinevaid tekste eri keeltes. Sellist mitmehäälsust, kus kõik hääled on erinevad ja sama tähtsusega, nimetatakse polüfooniaks. Missa on katoliku kirikus jumalateenistuse põhivorm mille toiminguid hakati 4-ndal 5-ndal sajandil saatma lauludega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks. Ilmalik muusika Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol
need on barokkmuusikale väga iseloomulikud. Kasutati suuri tempokontraste, samuti järske piano (vaikselt) ja forte (valjult) vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase kõlatugevusega, siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminuendo). Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Varem, renessansi muusikas, oli peamiselt levinud polüfooniline stiil, kus kõik hääled olid võrdsed, nende meloodiad põimusid keerukalt ja ühte domineerivat meloodiahäält esile ei tõusnud. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Loomulikult kuuluvad meloodia juurde ka saatehääled (harmoonia). (Tegemist ei ole ühehäälse muusikaga!) Tähtsal kohal oli ka bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis.
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik.
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või muuIII tantsuline- ABA vorm või muuIV- kiire- rondovorm, sonaadivorm või muu Sümfoonia Sümfoonia on ülesehituselt sarnane sonaadiga, koosnedes sonaaditsüklist ja selle kindla karakteriga osadest(4). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile.17 sajandil mahtus sümfoonia alla erinevat instrumentaalmuusikat, kuid kindlate tunnustega muusikazanriks kujunes sümfoonia nagu sonaatki 18 sajandil Viini klassikute loomingus. Jäi püsima kindel orkestrikoosseis, mis on aluseks ka tänapäeva sümfooniaorkestrile.Orkestris on palju pille ja erinevaid kõlavärve, võimaldab see luua suurejoonelisemaid teoseid kui sonaat.Klassikalise sümfoonia rajaja oli F.J. Haydn, tema tööd
kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele
Liturgia jumalateenistuse läbiviimise vorm Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul. Mitmehäälse laulu liigid 24.01.07 1. Orgaaaniu saate häälte kaasa laulmine Gregooriuse koraal Parallelorgaanium Vaba orgaanium 2. Motett tekkis 13 saj. erinav hääled laulavad eri keeltes ja ei tekste Sellist mitme häälsust kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse hähtsusega nimetatakse polüfooniaks. Missa 31.01.07 Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm mille toimingid hakkati saatma 4-5 saj laulutega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ( muutumatud osad, mis on kohustuslikud) prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi )
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada,
levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid kontrapunkt - Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6. Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi: polüfoonia ja homofoonia - Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. madrigal - Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Ars Nova - Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. reekviem - mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa
21.saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks. Mõisted. a capella saateta. avamäng sissejuhatav helitöö orkestrile. ballett lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades. dissonants ebakõla. dodekafoonia intellektuaalne 12 tooni tehnika. dünaamika helitugevuse muutumine, vaheldumine. harmoonia kooskõla. homofoonia mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate. interpreet esitaja juhtmotiiv muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed. kammermuusika ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö.
Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Motett Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev
solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika
Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Valitsevaks sai duur- ja moll-helilaad, varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias.Täpsemalt on see saatega monoodia: meloodiaga käib alati kaasas harmooniasaade, millel on samuti väga oluline väljenduslik roll. Vokaalne meloodia on väga tihedalt seotud tekstiga.Ka instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks e tonaalseks. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass
Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sellel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos – fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 – häälne polüfoonia. Fuugavorm koosneb: ekspositsioon – teema läbib järjest kõik hääled, fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa - toimub teema ja helistike muutmine, repriis (kordus) – teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja
ISELOOMUSTUS taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne muusika ülekaal; vaimulik muusika võtab konservatiivse, looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides; muutumine; selge, puhas, dissonantsideta, hea kõlaga; kasutatakse (10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse mitmehäälne muusika burdoon (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik instrumentaalmuusikat
korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat häält. 6. Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi: a) polüfoonia ja homofoonia - Homofoonilises faktuuris on võimalik eraldada juhtivat häält (sageli on selleks meloodia) saatehäältest ehk saatest. Juhtiva hääle kõrval moodustavad homofoonilise faktuuri funktsionaalne bass ja vähem iseseisvad saatehääled. Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad ühesuguses rütmis akordidena. b) Madrigal - on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard
Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal (1420 1460). Tähtseim muusikakeskus - Hertsog Philippe Hea õukond Dijonis, kuid olulised olid ka kaubandusega kiiresti rikastunud linnad (Cambria), lubades endale 20 lauljaga kapelle. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel, mille eelkäiaks oli : 1) prantsuse art nova ratsionaalne kompositsioonitehnika 2)inglise muusika uudsed tertsilised kooskõlad 3) itaalialikult laulev meloodia Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid peab silmas meloodiaelementide korrapära. Imitatsioonilise polüfoonia ratsionaalseim vorm on kaanon. 15.saj
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise
annaabi.ee 
