Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laule...
Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimu...
Millised muudatused ühiskonnas tõi kaasa vaikiv ajastu ? Peale Vabadussõda aatal 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste liit ehk vapsid. Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati püha...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiass...
Väärtused Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Kuigi sinu väärtused võivad vahel olla ebamäärased, sunnivad nad sind teatud asju või tegevusi teistele eelistama, võtma vastu teatud otsuseid. Ühiskonna arenguga kaasnevad alati ka muudatused inimeste väärtushinnanguis ja eelistuses. Võib eristada kolme esinevat inimtüüpi: põhivajaduste inimesed - inimesed, keda juhivad äraelamise väärtushinnangud, mis seostuvad ellujäämise põhitingimustega: toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv; välismaailma inimesed - inimesed, keda juhivad heaolu kasvuga seostuvad väärtushinnangud, nt kord, auahnus, tõhusus, tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vaja...
Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele...
Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi, kajastades ka valitsuse stabiilsust. Muudatused on sama olulised valitsuse stabiilsuse indikaatorid kui valitsuse kestvus. Verevahetuse hüpotees väidab, et valitsuses tehtavad muudatused suurendavad valitsuse kestvust, võimaldab sel tulemusrikkamalt tegutseda. Valitsus allub ühiskonnas toimuvatele muutustele ja muutub koos ühiskonnaga. Ajaliselt on püsivam see valitsus, kus on suurem ministrite voolavus. Alternatiivhüpotees, aga väidab, et ministrite voolavus väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond. Kuna ministrikohtade kaudu...
Stress Muudatused Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse t...
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus? Nõukogude Liit oli 1985. aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning välispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks päästmisvõimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta märtsiks saigi uueks nõukogude liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige vanameelsemad partei liikmed, kes olid samuti toetanud Gorbatsovi kandidatuuri peasekretäri kohale astumiseks. Temast pidi saama kommunistliku partei uus liider, kes suudaks riigi kriisist välja tuua ning samas sotsialistliku ühiskonnakorda endisena säilitada. Esialgseks uuenduskavaks oli riigi majandusliku arengu kiirendamine, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel. Ühiskonda lisandus ka veel teine märksõna glasnost, see tähendas salastatuse vähendami...
Mida ma muudaksin tänapäevases Eestis? Me elame Eestis, mida võib nimetada ka heaoluühiskonnaks,sest kõik on üldiselt nii nagu peab olema. Meil ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiad, mis võiksid rahva arvu vähendada ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit,kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Üldiselt, kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ellu viia, peakski nagu piisama. Laiemalt vaadates ei suuda inimesed siiski üksinda ühiskonda muuta, sellepärast valime me nii linnavalitsuse kui ka parlamendi, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Hetkel on ka Eestis käsil valimiseelsed kampaaniad, kus on lubadused meie ühiskonnas ette võtta palj...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Mandri-Euroopa õigussüsteem Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega. · Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaa...
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...
1. Sõjaväe juhtkonna väitel on muudatused vajalikud, sest Hiina ühiskonnas esinevat ........................................ mõjusid. 2. Aasmäe rääkis, et kui ENEKEses on umbes 6000 märksõna, siis uues ........................................ hakkab neid olema ligi neli korda rohkem. 3. Mehed on minu jaoks ennast korralikult tõestanud, meeskonnavaim ning ........................................ on olnud hästi paigas 4. Teise ........................................ keskmine õhutemperatuur oli 5,6 kraadi, norm on neli kraadi. 5. Palju pakutakse ajalehtedes ......................................... , mis esmajärjekorras sobib just katelde kütmiseks. 6. Suur osa ......................................... õigel ajal esitanud inimestest on juba kätte saanud ka oma tulumaksu tagastuse. 7. Ole esmakohtumisel meeskonnaga avatud ja vastutulelik, kuid mitte liigselt ...............
28. POLIITILISED ÕPETUSED Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prant...
Kuidas tagada Eesti riigi jätkusuutlikkus? Eestis on viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud jätkusuutlikkusest, kuid mida see tähendab ja milles Eesti jätkusuutlikkus avaldub? Eelmise sajandi keskel peeti jätkusuutlikkust ühiskonna ja looduse harmooniaks, kuid pelgalt nii see ei ole. 21. sajandil on jätkusuutlikkus selline arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja kindlustab samaväärse elu ka järeltulevatele põlvkondadele, tegemata seda kellegi või millegi arvelt. Ekspertide sõnul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu. Milliseid muudatusi peaks Eesti tegema, et ka tulevikus võiksime rääkida Eestist kui jätkusuutlikust väikeriigist? Peamisteks Eesti jätkusuutlikkuse langemise põhjusteks on noorte inimeste hulga vähenemine ja pensionäride osakaalu suurenemine, tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Üks jätkusuutli...
Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast,...
MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS............................................................................................................5 3.1.Peamised muudatused.......
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhanis...
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjusl...
Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsi...
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on te...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
Kooli nimi Sinu nimi IX c klass BENITO MUSSOLINI Referaat Juhendaja: õp nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus: Viimastel aastatel on nähtud ja kuuldud, kuidas eestlastele ekslikult fasismi pähe määritakse, mis seostub paljuski Benito Mussoliniga. Paljud inimesed ei mõista fasismi tegelikku tähendust. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et Mussolini oli suurepärane, kuna ta hävitas kommunismi ja ametiühingud ja lõi Itaaliasse kor...
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, sõnavabadus, üksikindiviidi võimalus osaleda ühiskonnaelu kujundamises ja tähtsate otsuste elluviimises. Samuti on demokraatiale iseloomulik isiku õigus osaleda ühiskonnaelus sõltumata usulisest ja parteilisest kuuluvusest ning seksuaalsest orientatsioonist. Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need as...
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle t...
Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. See...
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale...
Kooseluseadus tänapäeva ühiskonnas Kooseluseaduse vastuvõtmine tekitas eestlaste seas tõsist poleemikat. Hämmastama pani see, et mitte kunagi varem ei ole juhtunud ühegi seadust vastu võttes nii, et poolt olijad võidavad vaid paari protsendiga. Kui varem oli tehtud (mitteametlik) hääletus eestlaste seas kas kooseluseadus tuleks vastu võtta, siis enamus oli sellele vastu. Üheks põhjuseks võib olla vale arusaam. Kooseluseadust on käsitletud kui homoliikumise püüdlust saada homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus ja seeläbi ühiskondlik heakskiit, kuid see ei ole ainukene eesmärk. Tänu sellele seadusele saavad end registreerima hakata paarid, kes elavad vaba abielus, kuid soovivad sarnaseid õigusi, mis tulenevad abieluga. Nad saavad õiguse jagada oma vara, hoolitseda oma partneri laste eest ning olla täieõiguslik perekond. See seadus on ideaalne neile perekondadele, kes ei soovi abielluda, kuid registreeri...
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Nüüdisaegse riigi osaks on kindlasti hästi toimiv õigussüsteem. Kuid igal süsteemil on oma nõrkused ja tugevused. Siinkohal tooksin välja mõned õiguse kitsaskohad, mida minu arvates tuleks parandada. Kõigepealt viiksin sisse muudatused karistusseadustikus, mis seisneb karistuste karmistamises. Kindlasti rakendaksin seda palju kõneainet pakkuvate joobes juhtide vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet. Lahendaksin selle probleemi nii, et seaduse rikkujal võetakse load ära mitmeks aastaks ning tagasi saa...
Oliver, Janar ja Kristjan R W A N D A G EN O TS IID Kuna,kus,keda? Aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. 100 päeva jooksul tapeti 1 miljon Rwanda elanikku. Põhiliselt tapeti tutsisi. Rw anda Elanikud jagunevad hutudeks ja tutsideks Tutsid olid ühiskonnas kõrgemal positsioonil Hutudel oli võimalik saada tutsideks Kohvitööstus Saksamaa ja Belgia Alates 1905 aastast toimus kohvitööstuse areng Kohvitööstusest sai rikkuse ja võimu allikas. Nõudlus kasvas töötingimused ja tulu halvenes Haritud hutud hakkasid tutsidest tööandjatele vastu H utude revolutsioon 1961. aastal hääletas 80% Rwanda elanikest Parmehutu partei poolt Juvenal Habyarimana Suurendas kohvitootmist jõuliselt ning ühendas antud majandusharu riigi eesmärkidega Ühiskonna klassid pöördusid Tutsisid hakati taga kiusama Kohvi Jõukad maaomanikud koo...
Muudatused pärast 1. maailmasõda Maailmajaotus ● Maailm oli ära jaotatud Euroopa riikide vahel. Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika olid ära koloniseeritud. ● Suurbrittania oli kõige rohkem kolooniaid, sest seal toimus industrialiseerimine 17. sajandil ● Maailm oli jaotatud ebavõrdselt Industrialiseerimine ● Industrialiseerimine ehk tööstuslik pööre, kus asendatakse käsitsi tootmine masin tootmisele, kasutusele võeti konveiermeetod. ● Sai võimalikuks ainult tänu ikaldusele, hakati tegelema lambakasvatusega, toimus tarastamine ja seejärel tekkis palju vaba tööjõudu. Tehnika areng ● Tänu konveiermeetodi kasutus võtule suutis toota Henry Fordi firma autot Ford T aastal 1927, 24 sekundiga. ● Leitutati Zeppelin, mida kasutati linnade pommitamisel 1. ja 2. maailmasõjas. ● Leiutati lennuk, mille tõttu hakkas arenema lennundus. Zeppel...
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
Referaat ,,Taasiseseisvumine ja tänapäeva Eesti" ÜHISKONNA ÄRKAMINE Eesti NSV-s hakkas seisuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti, mis 1987. aasta kevadel vallanduse ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobing...
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega...
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Hellenistliku kultuuri ehedamad näited Philippos 2. langes vandenõulaste käe läbi ja kreeka riigi uueks valitsejaks sai Aleksander Suur.Ta tegi suuri vallutusi.Aleksander Suure vallutusretk pani alguse ajajärgule ,mida nimetatakse hellenismiperioodiks.Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda.Epikuro...
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
Anton Hansen Tammsaare Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarh...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
Miks sai alguse perestroika ja glasnost? Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
