Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast
reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu korda ja lõpuks poiss tuleb puu otsast alla. Ekke näeb, et poiss on selline nagu tema oli noormana. Keegi hõikab EkketPoiss ütleb, et ta peab minema, sest teda kutsuti. Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatu
Kuid Mari vastas talle alles paari kuu pärast jaatavalt. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja juurde, teine ei tahtnud neid paari panna, kuna neil oli liiga palju patte hinges. Nõusse jäi ainult tulevase lapse pärast. Pattude kohta kuulis õpetaja Sauna- tädi käest. Teisel korral käisid nad oma pattude eest südant puhtaks rääkimas. Maril jäi ikkagi üht- teist hingele. Peeti tavalised pulmad kodus, külla oli tulnud palju võhivõõraid nende hulgas ka Laulu- Lullu, kes laulis pererahvast halvustavat laulu. (Pearu tellitud.) Andres viskas laulja välja. Mari päris laulu järgi, kuid Andres ei rääkinud sellest. hoopis hiljem leidis laulusõnad kirstust lauliku vahelt. Mari jättis sõnad alles ning sellest ajast hoidis aida ust lukkus. XXIII Andresele tundusid kõik Vargamäe naised kurvad. Kõrtsi juhtudes rääkis Pearu naabrile laulust, mis too oli juba unustanud. Aadu rääkis veel, et ka Marile see laul saadeti Saunatädiga. Koju jõudes nõudis laulu näha
ja teadis raamatu sisu väga selgelt. Poiss imestas. Ta peagi mõistis, et see mees justkui loeks ta mõtteid. Mees teadis, et talle meeldib rändamine. Kui poiss mehe kohta lähemalt tahtis teada, tuli välja, et mees elab Saalemis ja on seal kuningas. Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Päästmise käigus saab Bela surmava noahaava ning sureb kohe. Jutustaja saab enda kätte Petsorini päeviku ning teos jätkub päevikuvormis. Petsorin kolib Tamanisse, kus ta kohtub pimeda ja kurdi neiuga, kes tema tähelepanu oma lauluga köidab. Lisaks kohtub ta ka pimeda poisiga, kes polegi pime ja käib öösiti vargil ning tegeleb salakaubandusega. Petsorin läheb ühel ööl laulva neiuga kaasa ja nad lähevad paadiga merele. Äkki tahab neiu meest uputada, sest Petsorin jõudis pimeda poisi saladusele jälile. Petsorin pääseb, aga peagi kolib Pjatigorskisse, kus ta kohtub Veeraga, kellega tal kunagi kuum armusuhe oli. Uues linnas kohtub Petsorin vürstitariga, kes talle varsti armastust avaldab, kuigi samal ajal annab lootust ka Grusnitskile, kes armukolmnurgast suure skandaali korraldab. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja hukkub. Veera lahkub oma mehega Pjatigorskist, sest tema abikaasa saab teada, et Veera pole truu. Petsorin elab seda kaua üle
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva ta
eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks
Rahab rääkis seda sama juttu Nanule, mida ta alguses ka Mendele oli rääkinud. Nanu ning Mende said rääkida nuubia keeles, Nanu rääkis kus ta pärit on ning kuidas ta siia sattus. Nanu oli suurtes valudes, kuna ka teda oli vägistatud, Mende hoolitses tema eest, pesi sooja veega ja määris õliga sisse. Mende rääkis ka, et ta läheb kohe minema ning et ta peab Rahabi käske täitma, et mitte peksa saada. Rahab ei lubanud Mendel Nanu juures ööbida. Järgmine hommik viis Rahab Mende lennujaama, et Londonisse sõita. Kahekümne kaheksandas peatükis räägib Mende, kuidas ta lennukiga Londonisse sõitis. See kõik oli uus ning ta kartis väga, õnneks kohtas ta ühte naist, Fatimat, kes juhendas teda ning rahustas teda. Kui ta Londonisse saabus, siis tuli talle vastu Peter. Kahekümne üheksandas peatükis jõuab Mende Rahabi õe majja. Kui Mende majja jõudis, embas Hanan teda ning see tuli Mendele suure üllatusena. Hanan kõnetas Mendet nimepidi,
Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul. Hommikul kohtab ta oma maja juures ühte väikest poissi, kes kukub puuotsas. Ta kutsub teda mitu korda ja lõpuks poiss tuleb puu otsast alla. Ekke näeb, et poiss on selline nagu tema oli noormana. Keegi hõikab EkketPoiss ütleb, et ta peab minema, sest teda kutsuti. Ekke küsib kas poisi nimi on ka Ekke. Nii see on. Poiss räägib endast, et tal olevat raisast isa , kes olevat maailama rändama läinud. Ekke sai aru, et see on arvatavasti tema ja Eneken Üüve poeg. Ta läheb koju. Ema õiendab ja nunnutab teda vaheldumisi. Sõimab, et miks ta jättis teda ja oma naist aastateks koju ootama. Siis jälle pakub süüa ja juua. Ema Neenu käseb Eneken Üüve juurde minna. Väike Ekke on juba jõudnud kõik ära rääkida emale. Eneken hakkas nutma. Neenu pikutab voodis, huulil
“Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia tahtis väga temaga tuttavaks saada, et oma elu natukenegi huvitavamaks mängida. Poisil olid seljad halli värvi nike dressid ning tavaline valge T-särk. Poisi juuksed olid üpriski heledad, silmad särasid nagu helesinine taevas. Poiss märkab teda ja lehvitab talle ning kaob siis silmapiirilt. Õhtul, kui Sofia mängib oma emaga sõnamängu, heliseb järsku uksekell ning ema läheb vaatab uksele. Seal on naabrid, kes hõikavad: “ Tere, meie oleme just hiljuti end uuesti siin Californias sisse seadnud, Teie kõrvalmajja. Kas mäletate meid? Teie lapsed olid siis üpriski noored,
Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib- olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka arutelu on Neenu seisukohal, et ega Ekke kaugele ei jõua, et ta on rohkem kodu inimene ja ei suuda kauemat aega kuskil olla. Ekke astub uksest välja ja seab sammud Enekeni akna alla kus ta lausub vaikselt, et nüüd ta läheb maailma. Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
peatunud, kuid teda ei olnud enam seal. Minategelane võeti seal viisakalt vastu ja pakkuti hommikusööki. Ta sai sealt teada, et Cathrine sõitis Stressasse. Kuid minategelane läks ka sealt edasi. Ta läks ühe tuttava muusiku juurde, kes samas linnas elas. Ta palus temalt erariideid, kuna tema omad paistsid liiga palju silma. Ta sõi seal koos oma sõbraga hommikust ja sõitis kohe järgmise rongiga Stressasse. XXXIV Kohale jõudes läks ta ühte hotelli ja võttis seal toa. Hotell oli suhteliselt tühi. Sealne Baarman ja omanik olid talle vanad sõbrad. Tolle Baarmani käest kuulis ta et nii Cathrine kui Fergusson olid teises linna hotellis. Kui minategelane sinna kohale jõudis, siis oli Cathrine õnnelik, aga õde Fergusson hakkas nutma, kuna ta teadis, et varsti nad mõlemad lahkuvad. Minategelane läks koos Cathrinega tagasi hotelli, kuhu minategelane oli toa võtnud. Nad sõid seal õhtust ja värki. Nad rääkisid natuke aega ja siis jäid magama. XXXV
Ta vanemad surid 1466. aastal katku. Ja Claude adopteeris oma noorema venna Jehani. Kuni selle hetkeni oma elu, ei armastanud Claude midagi peale raamatute. Aga armastus venna vastu avas ta südame uuele elule. Ta pühendus täielikult oma vennale ja sai tänu sellele veelgi pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks
hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta vihkas neid. Järsku tundis ta jubetat peapööritust ja küsis kas ta võib minna ja oma emale helistada. Minut hiljem nuttis ta telefoni otsas emale asja selgitades. Bee tahtis Ericut, ta ei saanud enam mõtteid mujale. Emily mainis Beele , et Eric juhib jooksu. Jooks oli kuus miili, isegi Bee teadis, et see on liiga palju. Aga ta pidi poisi pärast minema. Üle jäänud rühm oli juba alustanud ja Beel läks neile järgi jõudmiseks natuke aega. Ta alustas kohe vestlust Eriuga. Pärast pika aja möödudes hakkas ta juba väsima, aga ta suutis oma hingamise endiselt korras hoida. Kui poiss lisas sammu lisas Bee ka. Ta tahtis Ericu kohta võimalikult palju teada saada. Jooksu rannal lõpetades oli ülejäänud grupp juba kaugele maha jäänud. Nad jooksid lõpusprindi võidu. Lõpuks vajusid nad mõlemad rannal kokku. Bee
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helg
juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja lapse pesemisega pidi ta seekord üksi hakkama saama, sest kodus oli vaid tema esimene tütar.
Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 12). Häid sõbrannasid oli Katil kaks- Liis ja Anni, kellega ta arutas oma probleeme ning käis pidudel. Ometi ei tundnud ta ennast nendega sarnasena. "Liis ja Anni- nad olid kasvanud aja jooksul Kati parimateks sõpradeks, kuigi olid temast nii erinevad, nii välimuse kui ka iseloomu poolest. Juuksevärv oli neil pruun, Katil blond. Nemad olid pikad, tema lühike. Liis ja Anni olid seltsivad ja ilusad, Kati kinnine ja enda arust kole. Nemad olid eestlased, tema mitte. Nemad olid targad, tema enda arust rumal" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 157). Kui ta sai teada, et oli saanud HIV'i Markuselt, kes teda peol vägistanud oli, muutusid ka tema suhted sõbrannadega. Kuna keegi teine ei mõistnud teda ja tema haigust, sai ta Markusega väga lähedasteks sõpradeks. Nad toetasid teineteist ning kuigi Kati oli Markuse peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja
kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
11 õunapuu juurde. Kõik lapsed sööstavad õunte juurde, kuid meie tegelased seisavad. Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui nemad hukkuksid, siis tuleb Ferimont maale ja varsti on seegi rikutud. Simmu annab juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid
Mõne päeva pärast hakati Jutat koju ootama ja Viia ei saanud märkimata jätta, et küllap Juta läks uut kohta üle vaatama, vihjates selgesti sellele, et koolmeister Tammise ja Juta vahel midagi toimumas on. Juta tuli alles pühadelaupäeval ja hakkas kohe majas talitama. Kustas tõi sisse masinapahna ja laotas selle esiseina äärde. Õhtul pärast sauna toodi söögid ja õlu lauale. See oli lihtne, pidulik tund jõuluõhtu vanas põlises talus. Varsti süütas isa küünlad, Heino laulis heleda häälega ja kõikide südamed olid härdad. Peale seda viis veel ema loomadele leiba, et nemad ka jõule tunneksid. Kui kõik olid oma kambritesse läinud, jäi Kustas üksi jõulupuu juurde ja mõtles, et ta jääb nüüd koju. Järgmisel hommikul läks osa rahvast kirikusse, nooremad mehed/poisid aga käisid salkadena küla peal ringi teistel külas. Tuisul käis Kalamaja Priidu, Hüdjape Juhan, Võrke Villem. Nad kutsusid Kustast kaasa küla peale ja nii nad neljakesti läksidki
Ta vanemad surid 1466. aastal katku. Ja Claude adopteeris oma noorema venna Jehani. Kuni selle hetkeni oma elu, ei armastanud Claude midagi peale raamatute. Aga armastus venna vastu avas ta südame uuele elule. Ta pühendus täielikult oma vennale ja sai tänu sellele veelgi pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks
Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja kukkus minu kõrvale maha. Ma jooksin tagaukse juurde, tahtsin sealt välja minna, aga ei saanud. Ma nägin üht bensiinikanistrit ja teisel riiulil tikke. "Anna andeks, Grete, anna andeks, Kristiina!" ütlesin mõttes. Kõigepealt võtsin Kristiina taskust uksevõtmed ja tegin ukse lahti, et pärast sealt välja pääseda. Ma võtsin kanistri lahti ja puistasin bensiini ruumis laiali. Kindluse mõttes keerasin baari ja tagaruumi vahelise ukse lukku. Läksin poolenisti uksest välja ja tõmbasin tikku. Viskasin tiku maha ja tuli levis kiiresti. Ma põgenesin ja keerasin ukse enda järelt lukku, viskasin võtmed prügikasti ja läksin ära. Ma ei teadnud, mida teha, kuna ma olin meeleheitel! Ma olin ju
ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
