Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Musta Pori N�kku - ESSEE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pori, käisin, sepp, mängides, kuulsaks, koguaeg, purjus, kuulsad, muusikud, vaatasin, teadnud, rauale, rauaga, kohtumine,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et näitlejad on oma tegelaskujusse täielikult sisse elanud. Ma nägin näitlejate silmades tuld. Minu
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus
,,Musta pori näkku" Arutlus Ma käisin vaatamas lavastust ,,Musta pori näkku" 7. veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia süsteemide õppetool Siim Aarmaa IS-13 Kodune iseseisev töö Suhtelmispsüholoogiast Väimela 2013 ,,Musta pori näkku" Seda raamatut ma lugenud ei ole, aga käisin etendust vaatamas, mis jättis sügava mulje ja mõtlemisainet pikemaks ajaks. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu järgi ja need kes olid raamatud lugenud, siis etendus olevat üks ühele, ainult lühem variant. Tegevusaeg 1976 1990 Eestis. Peategelasteks on Mihkel Raud, tema vanemad, vend ja sõbrad. Lühidalt sisust- see on autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas tolle ajastu noored pop jumalad kuulsused tipus marssisid. Nagu Mihkel Raud on ise öelnud, lood selles
sündis ühine laps Kaarel Eno Raud 1997. aastal. Abielu aga kaua kestma ei jäänud, paar lahutati juba mõne aasta pärast. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uks-kireloom-kustus-ja-teine-suttis-mihkel- raua-suhte-saaga?id=64611328) 2005. aasta maikuus asus Mihkel õppima London University of Arts'i kommunikatsioonikolledzis ajakirjanduse eriala, lõpetas ta 2006. aastal. (http://www.postimees.ee/1471713/mihkel-raud-laheb-londonisse-oppima) Mihkli elu esimene raamat, autobiograafia, ,,Musta pori näkku" ilmus 2008 aastal ja tõi kaasa enneolematu edu. 2010, aastal ilmus teine raamat, põnevusromaan ,,Sinine on sinu taevas". 6 Maagilisel kuupäeval 07.07.07 abiellus Mihkel uuesti, seekord kinnisvaramaakleri Pärle Sepping'uga, lahutati viis aastat hiljem. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/mihkel-raud-lahutas-teise-abielu? id=64975570) Kolmandat korda abiellus Mihkel kõigest pool aastat hiljem pärast lahutust,
,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd Koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Kunstnik Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahe
mõttes oleks parem, kui mingit rahamaitset suhu ei tuleks (mul ei tulnud). Täna lugesin Tartu Postimehest teatriteaduse tudengi arvustust ja mõtlesin, et panen siiski oma mõtted ka kirja, kuna mulle tundus see arvustus … kuidagi vale. (Nüüd hiljem kirjutab ka Verni Leivak suures Postimehes – temaga olen nõus. Arenguruumi muidugi on, aga väga tänuväärne ja värske trupp siiski. Kõige suuremaks väärtuseks peangi seda rõõmu ja indu, mida lavalt kiirgab – käisin teist kordagi vaatamas, juhuslikult ja enne minekut olin veidi skeptiline, kas ikka viitsin – kohale jõudes oli aga sama energia tagasi, nii kui etendus põhimõtteliselt käima läks ja laulma hakati, Suveulm). Grease‘i puhul on esmaseks toredaks asjaks ju muusika – see on igati klassikaks muutunud. Eestis on lugu mõnevõrra teine – ajal, kui Grease välja tuli ja populaarseks muutus, ei saanud seda veel näidata, mistõttu laiemapõhjaline tutvumine muusikaliga toimuski
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu.
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuvõte......................................
nina küll selline tüüpiline grusiini kongusnina, nagu kotkal. Üldse olid kõik esitused suurepärased, lihtsalt mõni jäi rohkem meelde. Selle kohta ütles küll keegi vaheajal väga õigesti, et õppimist selle aja koolis küll ei toimunud. Kõik ajasid koolis mingit oma asja, kes tegeles revolutsiooniga, kes oli lihtsalt laisk, kõrvaleviilimist oli mõlemalt poolt, nii õpetajate kui ka õpetajate poolelt. Tunnid möödusidki enamasti lolli mängides, õpetaja tegi nägu, et õpetab, õpilased takistasid teda igati ja siis kui õpetajal närvi mustaks lõi, möödus ülejäänud tund õpilasi sõimates, aga teadmisi kui selliseid ei omandatud kuidagi. Ehk ainult iseseisva õppimise tulemusel, nagu näiteks Indrek, kes jäi õpetajatele silma oma rohkem lahtise peaga kui teised õpilased, kui ka selle poolest, et ta oli üks väheseid selles koolis, kes tõesti õppida tahtis, mitte ei viilinud igast õppimisega seotud kohustusest kõrvale
Kui tal lõpuks ringis hambad välja löödi , sõitis ta Kuldsesse Läände õnne otsima . Seal märgistas ta tapaloomi, oli ratsakirjakandja ja lõpuks Montanas kullakaevur. "Saavutasin edu alles pärast kahekümneaastast nälgimis," ütles ta hiljem Tagasaitee muusika juurde leidis Loewe pianistiametis aurikul, mis pidas ühendust Maiami a Havanna vahel. "Kahjuks olin liiga tihti merehaige ning publik muutus närviliseks, kui ma iga refrääni järel oksendams käisin. See asi ei saanud nõndamoodi kaua kesta!" 1930ndatel aastate algul sõitis ta New Yorki tagasi ja hakkas Yorkville'is, saksakeelses linnaosas, lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimen kokkupuude muusikateatriga oli Loewe'l 1935. aastal, kui ta ühes show tarbeks kirjutas laulu " See valss sündis Viinis". 1937 aastal valmis ta muusikal "Tervitus kevadele" (Salute to Spring), mis tuli lavale St. Louis's. Tema 1938. aastal
Sellisele vahepealsele olekule viitab Mähari paaripäevase habeme, veidi väljakasvanud soengu ja mõmmikampsuni üheaegne eksisteerimine. Jemi liikumine on väikesele poisile väga kohane - väle ja pisut rohmakas. Tema miimika on võrdlemisi realistlik ja tagasihoidlik. Nagu lastel ikka, muutub tema kehakeel mänguhoos veel väledamaks ja miimika innukamaks. Suures plaanis on tema liikumine ja kostüüm kogu etenduse vältel muutumatud, välja arvatud kord, kui Jem mängides koletise maski ette paneb. Ma arvan, et teatud muutumatus ja miimika tagasihoidlikkus ongi need vahendid, millega Mähar enda tegelaskuju loob. Samuti see eelpool mainitud kampsun ja paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida. Mähari puhul näeme strateegiat, kus näitleja kehastub etenduse jooksul korduvalt ümber ja sunnib vaatajate fantaasia tööle. Kogu oma tinglikkuses on ta see, kes
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad............................................................................................................... 6 Peaosatäitjai
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annab
oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ – Jaapani pärased nimed ja ütlsued ning eriti veel nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole. Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll ja küll. 6) „Lumi, mida järgnevatel nädalatel üha lisandus, tõi kaasa ka pisut rõõmsamaid meeleolusid. Iseäranis vahva oli jälgida oma kursusekaaslasi, kes esimest korda lumesõda mängides muutusid lapsikult pööraseks“ – Oh jah. Lumi. Kellele see küll ei meeldiks. Usun, et need, kes seda esimest korda üldse näevad muutuvadki lapsikult pööraseks. Kuna igas inimeses peitub omamoodi mingis koguses lapsikust, mis kunagi ikka välja tuleb. Usun, et selles situatsioonis oleksin samamoodi käitunud. 7) „Tema jaapani-hawaii päritolu vanemad olid otsustanud poistele panna iidsed Jaapani nimed“ –
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus,
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjand
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjan
Nii läheme me jälle. Ta vaatas mu elu stiili. Siis arvas, et me ei sobi kokku. Mis on viga naistel. Kes tahavad saada truud armastust, aga siis kui see neil silme ees on, lasevad sel lihtsalt minna. Ära kungai usalda naist. Kes käitub nagu väike laps. Lihtsalt oota kuni tuleb see õige, ja looda, et see mööda ei vaatam. 2.8. Sõbra tsoon Käisin kord ühe tsikiga. Olime iga päev koos. Me rääkisimie iga päev, ja vahel ka iga öö. Kui ma kunagi ta välja kutsusin. Ütles ta mulle seda, et ma meeldin talle aind sõbrana. Meil on nii palju ühist. Me tahame sama moodi endale elu kaaslast. Kuigi ta vaata mind kui aind sõpra. Kas on siis nii raske jah öelda. Naised aind vaatavad pahasi poisse.
Siin ma nüüd olen- peaaegu aasta hiljem õppides Tallinna Tehnikakõrgkoolis 12 Tööstustehnoloogia ja turunduse eriala kus on suur rõhk geomeetrial, matemaatikal ja füüsikal. - Pent Uustalu Mina läksin Läänemaa Ühisgümnaasiumisse õppima ainult 12. klassiks. Kuna 12. klassid hakkavad aprillis eksameid tegema, käisin ma ca pool aastat ainult seal koolis. Ma mäletan esimest päeva seal majas väga hästi. Olin esimesed nädal aega välismaal, seega kui mina lõpuks kooli läksin, oli kõigil (ka Haapsalu Gümnaasiumi) õpilastel juba peas, kus mis klass on ja kust abi saada. Mina olin nagu tola seal sel hommikul, sest ma ei osanud garderoobist kuskile edasi minna. Mäletan seda, et nii kooli juhtkond kui õpetajad võtsid hästi soojalt vastu ja alati aitasid, kui mure oli. Haapsalu
Suur telk, mille peale olid trükitud igasugused firmanimed, mis toetavad kampaaniaid, millel käiakse esinemas. Minu ülesandeks oli õpetada tantsima 26 rüblikut ja ise mõelda tantse välja. Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini
ja sul pole aimugi kuidas ta hambaid peseb sest majas pole vett ega elektrit kui tema koer on närinud puruks sinu sokid oled kohale jõudnud kui sinu sõbrad kardavad sinu pärast rohkem kui sa ise sest sina kardad inimeste pärast ja kardad inimesi ja ei julge üksinda tänaval kõndida oled kohale jõudnud sa oled kohale jõudnud kui sul polnud hommikul lipsu sest see läks katki püüdes end üles puua ja olla mitte leitud ja sa olid nii purjus et kusagil ripub su lips kus ei mäleta ja lipsud hakkavad otsa saama siis oled sa kohale jõudnud kui sa võtad hotellitubasid selleks et kirjutada ööd ja päevad läbi juua juua juua ja pärast tuba kinni maksta sest sinu üksindus oli kirjutatud kõigele voodile põrandale aknale tapeedile piiblile sahtlis riidepuudele kapis õllele minibaaris tervituskirjale soovime teile mõnusat äraolemist
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) 2.2 Osades Filmis mängivad EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX ja XXI lennu tudengid. Filmi peaosas mängivad inimesed on Nüganeni kursuse tudengid. (Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Priit Võigemast Henn Ahas Indrek Sammul Ants Ahas Hele Kõre Marta Alo Kõrve Käsper Ott Aardam Kohlapuu Karol Kuntsel Martinson Anti Reinthal Tääker Ott Sepp Mugur Mart Toome Miljan Argo Aadli Konsap Bert Raudsep Käämer Jaan Tätte kapten (Oskar Eller) Hannes Kaljujärv salgajuht Peter Franzén Sulo A. Kallio Guido Kangur Karakull Martin Veinmann pataljoniülem (Karl Einbund) Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat. Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud. 2.3 Filmivõtted Haapsalus
Ta tundis, kuidas ta pea ootamatult ringi hakkas käima ning järsult ta silmeesine kustus. Ta kukkus. Ta kukkus rõdult alla. Steve jookseb ruttu teda päästma, helistab kiirabisse ning üritab teda teadvusele tuua, kuid asjatult. Ta hõikab Sofia nime korduvalt, kuid vastust ei tule. Steve on endast väljas, ta kardab, et kaotab ta. Haiglasse jõudes oli juba hiline. Raske oli leida arsti, kes saaks Sofia üle vaadata. Peaarsti polnud majas, sest Hawaii oli väike ning seal ei juhtunud koguaeg suuri õnnetusi, kuid nad suutsid kiirelt ta üles leida ja kohale toimetada. Sofia seisund on pakiline. Ta on suremas. Järsku. Kõik oli ju hästi. Ta oli alles hetk tagasi nii õnnelik ja elurõõmus ja nüüd ta piinleb valude käes. Steve : “ Mida ma oleksin pidanud paremini tegema?” Arst: “ Tema seisund on hetkel stabiilne, ta saadetakse eralennukiga California haiglasse, et talle seal operatsioon teha. Tundub, et tal on soolestikus suur põletik, mis tekkis toidu
saada. Peol tekib J tõmme Riinga, keda teab juba varasemast ajast. Kuna joogid saavad otsa pakub Riina ennast poodi minema, J läheb temaga kaasa. Tee peal nad suudlevad. Tagasi Jansa juurde jõudes puhkeb tüli Zaiibiga, kes väidab, et J on tema tüdruku üle löönud. Kisades ja ropendades virutab ta J- le rusikaga näkku ja mitmed korrad kõhtu, kuni J põgeneb verisena ja paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust
Linnateatri muusikaala juhataja. Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
,,Kuristik rukkis" (Väga kokkuvõtlikult, osad vähemtähtsad kohad on puudu) Teos algab sellega, et peategelane Holden Gaulfield hakkab sissejuhatama oma eluloost rääkivat teksti, ta ei peatu oma vanemate ja vendade/õdede pika elulooga, vaid asub kohe asja kallale. Esimene tegevusega koht teoses on see, kui Holden saab teada järjekordsest koolist väljakukkumisest, peale selle leiab aset jutlus vana Spenceriga(ajaloo õpetaja). ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss"). Üleüldse tüütas Holdenit see, kui teda aina õpetatakse käituma vastavalt eale. Spencer on õpetaja
Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”............................................................................... 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugeja silmade....................................
mõtted kirja pannud ja pärandanud meile selle võimaluse neid ka isegi praegusel ajal lugeda. Nagu demonstreerib "Tartuffe" ja ka enamik maailmas avaldatud teoseid, siis ideaalühiskonda, kus kõik oleks rahul valitseva korra ja seadustega, pole olemas ega saa ka kunagi olema. Ikka ja alati jäävad eksisteerima erinevad ideed, erinevad unistused ja erinevad arusaamad. See kõik on elu loomulik kulg ja maailm areneb sedasi koguaeg. Muutmaks elu elamist väärt, huvitavamaks ja värvikamaks leidub alati keegi, kes tuleb välja uute ettepanekutega ja tekitab ühiskonnas võimaluse uuteks aruteludeks. Igaüks teeb seda omal viisil. Kirjanik oma teose kaudu, kunstnik oma sedöövri kaudu, helilooja oma muusika kaudu, poliitik oma sõnade kaudu. Maa on enneolematu paik, kus alati juhtub midagi. Õnneks muudavad loomeinimesed selle üha imelisemaks kohaks, kus oma päevi elada.
Numbritega mulle meeldib jannata küll, mul on ka küllalt suur FIE raamatupidamine. Kas te ketramise olete selgeks saanud? Ei! Kas elu maal on läinud paremaks? Mitmeti võetav asi. Mõnes mõttes on küll. Töötuid on reaalselt vähe. Palk samas - nö on iseküsimus. Aga muidugi on maalelamine eelkõige tugevate inimeste hobi. Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg, et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht
annaabi.ee 
