Edgar Allan Poe "Must kass" Homme ma suren ning täna tahan ma vabastada oma hinge sellest koormast. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka sõbraliku loomu poolest. Eriti meeldisid mulle loomad. Ma abiellusin vara. Meil naisega oli linde, kuldkalu, kena koer, küüülikuid, pisike ahv ja kass. Too viimane, Pluto, oli must ja üllatavalt tark. Ta oli mu lemmik. Kuid mu iseloom muutus pahuramaks, sest hakkasin liiga palju alkoholi tarbima. Lõpuks kasutasin naise kallal vägivalda. Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin
hel peval soovis kunstnik maalida portreed oma abikaasast ning alandlik mtsja oli nus istuma poolpimedas tornikambris ndalaid ja manama nole naeratust. Kunstist lummatud mees ei osanud nhagi tdruku nolt kustuvaid vrve. Iga peavaga mrsja tervis halvenes ja elurm nrtsis. hel peval kui ji veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tmbaski need viimased triibud jdes vlutunult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis ja pras pilgu mrsjale: -See oli surnud! Must kass Ma panen kirja selle loo , mis mind pevad ja d veavnud on. Lapsest peale olen ma silmapaistnud rahuliku ja sbraliku iseloomu prast. Eriti meeldisid mulle loomad ning vanemad on mind nendega ra hellitanud. Ma tegelesingi philise aja loomadega. Ma abiellusin vara ja nnelikult. Meil oli palju loomi ja nendest lemmik oli mulle must ja suur kass. Ainult mina toidsin teda ja ta oli minusse kiindunud. Ajapikku muutusin pev-pevalt tujukamaks ja ma ei
"Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat.
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
Tahtsime kindlasti tol ööl pidutseda ning ühtäkki avastasin tagataskust kolm varem saadud flaierit. Keegi polnud meist pealinnapoiss ning vindise peaga puudus meil orienteerumisvõime. Pärast pikki otsinguid suutsime me siiski otsitud tänava üles leida. Uus kogemus erutas meid ning ühtäkki oligi järjekord niivõrd palju edasi liikunud, et seisime klubi turvameestega vastakuti. Seisime kindlalt ja julgelt nagu kolm musketäri, upitasime end koguni kikivarvukile, et veidigi pikemad tunduda. Paraku ei veennud mu sõbrad turvamehi ning neil paluti dokumendid esitada. Üllatus, et me kõik sisse ei saanud valdas meid kõiki kolme. Sobrades oma taskutes, mis meenutasid Tootsi omi, suutsin ma õnneks kiirelt telefoni leida. Helistasin oma täisealisele sõbrannale, Keevitaja-Tiinale, kes on kümnepunkti skaalal väärt üheksat punkti, kes oli meeleldi nõus minuga õhtut veetma. Sõbrad läksid oma teed. Ma ei
setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
uudised. Ema aimas midagi halba. Ja siis see tuligi: „Teie tütar ei saa enam kunagi kõndida, vigastused on liiga tõsised, neid ei anna ravida.“. Sellest hetkest mu elu muutuski. Ma olin valel ajal, vales kohas. Samahästi oleks see võinud olla keegi teine, aga just mina sattusin selle piinamise ohvriks. Ma sain sellest vaimse ja füüsilise trauma ja ei saanud mitu päeva ühtegi sõna suust. Alustasin psühhiaatri juures käimist. See aeg oli minu jaoks täielik piin. Nüüdseks olen juba toibunud. Nii toibunud, et olen võimeline juhtunust rääkima. Mu mälu soppidesse jääb aga alati selle mehe näoilme ning jube naer. Näen sellest õudusunenägusid ja kardan siiani üksi olemist. Just juhused on need, mis muudavad elusid ja isegi, kui sa arvad, et see sinuga ei juhtu, ei saa sa kunagi selles täiesti kindel olla.
Ta reetis sõpruse Sõprus on lai mõiste ja sõpru on erinevaid. Minu jaoks on sõprus on üks paremaid asju inimese elus kõige parem asi selle juures, aga on teadmine, et sul on keegi, kellele usaldada oma saladusi. Tänu sellele loole sain ma aga aru, et tõelisi sõpru on mul palju vähem, kui ma algul arvasin. Meie klassi tuli paar nädalat tagasi uus tüdruk. Tal olid kastanpruunid juuksed ja hallid silmad. Algul paistis ta mulle liiga eemalolev ja ma hoidsin temast pisut kaugemale, kuid lõpuks jäime me ühel vahetunnil vestlema. Ta tundus tõeliselt sõbralik ja tore isiksus olevat. Ta teadis palju rääkida teatrist ja muusikast. Muusika on talle eriti hingelähedane, sest ta õpib muusikakoolis viiulit. Peale meie ühiseid vestlusi koolis hakkasime aega ka väljaspool klassiseinu veetma. Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka. Me võisime rääkida nii vabalt, nagu me oleksime lapsepõlve
" Võpatasin ning küsisin siis härra nime. Selgus, et tegemist on 25-aastase noormehega, kelle nimi on John Dog. i olnud enam aega pikalt mõelda. Tuli hakata tegutsema. Ma haarasin oma mantli ning asusimegi Johniga teele. Väljas oli jube ilm: vihma kallas ning tuul oli päris tugev. Õnneks ei pidanud me vihma käes kaua vettima, sest juba paistis villa, kus olevat mõrv toimunud. Maja uks oli lahti murtud. Ma võtsin mõned proovid, et hiljem uurida, kes võinuks olla sissemurdja. Majas oli treppidel meeletult verd ning vereproove võttes selgus, et see kuulus kahele erinevale isikule. "Huvitav, kas tegemist võis olla kaklusega?" küsisin Johnilt, kes oli päris paanikas. John vastas: "Ma ei oska öelda, kas tegemist oli mõrvaga, aga naaber ütles, et nägi ühte mustas riietuses meest, kes majast välja jooksis. Võimalik, et tema oligi mõrvar." Ma mõtlesin hetkeks ning küsisin: "Ahah, et siis naaber teab nii mõndagi? Läki tema juurde!"
Ta ütles,et nad tahtsid mind lasta ära tappa, et koletu ennustus täide ei läheks. Karjus ütles, et tal hakkas must kahju ning otsustas mu anda rauga kätte, kes mind edasi Polybosele andsid. Kuid, kuidas said nad mind armastada, kui mina ei olnud nende lihane laps? Väga lihtsalt, vastas karjane, kuna neil endil ei olnud lapsi. Pean minema oma naise/ema juurde ja temalt selle kohta tõtt kuulma. Oh õudust, Iokaste on end üles poonud, ei mina suuda samuti seda häbi taluda, pean jääma pimedaks. Olen lausa koletis, kuidas võis küll midagi sellist juhtuda? Miks jumalad mind küll nii hullusti vihkavad? Ei ole minul asu siin maal, pean lahkuma siit igaveseks. Minu palve täitjaks kutsuti minu juurde Kreon. Ei tea, kas Kreon suudab mulle kunagi andestada, et ma temaga nii koletult käitusin. Õnneks Kreon ei naernud mu üle, ta on hea mees, lubas ka minu juurde tuua mu maimukesed, et saaksin hüvasti jätta nendega.
Puhtal pehmel lumel tundub, nagu jalutaks üksik lumelaik keset musta karvatuusti. Ning veel ette kujutades, kuidas ma oma väikese ninakesega teiste põski paitan, peaksite mind kindlasti armsuse etaloniks. Oh mind küll! Jällegi sattusin endast vasikavaimustusse, kuigi soovisin teile hoopiski millestki muust jutustada. Tahtsin teile rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi
.. kõik oli mulle tuttav. Sain aru, et oraakel võis siiski tõtt rääkida. Tunnistasin ka Iokastele seda. Rääkisin naine ka veel loo sellest, kuidas üks võõras mind kunagi võõraslapseks pidas. Kuidas mu vanemad - isa Polybos Korintosest ja ema Merópe Dorisest - ta hukka saatsid. Kuidas ma sain Delfi oraaklilt ennustuse, et ma kunagi oma emaga ühte heidan ning isa tapan. Kuidas ma Laiose tapsin. Ma olin siis parasjagu Korintosest põgenemas - ma ei suutnud seda häbi taluda, mis oraakel mulle teatas - kui ma nägin vastu tulevat vankrit. Ees paistis käskjalg ja istmel kirjeldatud mees. Kokku saades püüti mind teelt tõrjuda - nii kutsar, kui mees. Sain selle peale vihaseks ning lõin kutsarit, kuid sellel hetkel ,kui ma mööduda tahtsin, lõi rauk mind astlaga vastu pead.Tõsisesse raevuhoogu sattudes tapsin ma kõik teises vankris viibijad. Ma kartsin tõsiselt, et minu juhtum ja Laiose surmapäev võisid kokku langeda. Nüüd jäi
ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju (Charles Mortonist sai hiljem Põhja-Ameerikas 1636 asutatud Harvardi Ülikooli asepresident). Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi. 1715. aastal ta laimamise eest korra koguni vangistati. Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande ,,A Review of the Affairs of France and of All Europe" (,,Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest"), mis ilmus algul kord, siis kolm korda nädalas vahetpidamata 1704...1713, sarnanedes tänapäevaste ajalehtedega. 1716...1721 andis ta välja veel mitut ajalehte. Loomingu paremiku moodustavad aga romaanid, mille kirjutamist D.alustas hilises elueas, 59-aastasena
MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma. Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22),
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
vaprat nägu tehes jätkasin. "See on üsna põnev, järsku keset tundi tundsin ma imeliku kihku ja tahtmist tahvli ette minna. Mu peas keerlesid ainult Shakespheare Hamleti kuulsad read, olla või mitte olla. Järsku endale aru andmata olin ma jalul ja kõndisin enesekindlalt klassi ette. Tõsisel ja selgel häälel ma alustasin: olla või mitte olla- see on küsimus, mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või- tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada. Lõpetades esimese lause heitsin pilgu klassi. Ma ehmusin, sest kõik mu ümber oli muutunud, tundsin, et olin justkui sattunud Hamleti sündmuste keerisesse. Ma vaatasin ringi, klassiruum oli kui uhke lossisaal ja klassikaaslased kui keskaegsed daamid ja härrad. Mind üllatas ka õpetaja laua kõrval seisev Ophelia. Kuid kõige hirmsam asi meenus kõige viimasena, kui tõstsin oma käe ja nägin, et mu sõrmed olid kardus ümber inimese kolba
Uus algus Minu elus on juhtunud nii mõndagi, mis on mind muutnud nii paremuse kui ka halvema poole. Kõik algas mai alguses, kui otsustasin natuke kaalust alla võtta. Ma polnud kunagi ülekaaluline, kuid vaadates internetis modellide pilte, tahtsin hirmsasti nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk ha
turule kogunud: sest oli lubatud näidata köietantsijat. Ja Zarathustra kõneles nõnda rahva vastu: Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? Kõik olendid seni on loonud midagi kõrgemat endast: ja teie tahate siis olla mõõnaks sellele suurele tõusule ning pigemini tagasi minna looma juurde kui ületada inimest/ Mis on ahv inimesele? Pilkenaer või piinlik häbi. Ja sedasama peab olema inimene üliinimesele: pilkenaer või piinlik häbi. Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. Kord olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvim kui ükski ahv. Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värdjas taimest ja tondist. Aga kas käsin ma teid saada tontideks või taimedeks? Vaadake, ma õpetan teile üliinimest! Üliinimene on maa mõte. Teie tahe ütelgu: üliinimene olgu maa mõte!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnes
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Minu areng viljastumise hetkest kooli minekuni Mina arenesin ema kõhus asuvas emakas, enne seda olin ma kõige kiirem seemnerakk , kes jõudis munarakuni. Selle tulemusena olin ma sügoot ehk tulevase beebi rakk. Kulgedes munajuhast emakasse hakkasin ma lagunema. Kolm päeva pärast viljastumist koosnesin mina kui loode 32'st rakust. Nädala lõpuks oli rakke juba 250 ja ma olin 0,10,2 mm diameetriga pallike. Ma lõhkusin veidi emaka limaskesta ja kudesid, et endale pesa ehitada ehk sinna jääda. juba 4ndal nädalal ma arenesin embrüoks. Platsenta ja nabanöör olid mulle arenemas. Viiendal nädalal inimestel minu emme ümber polnud aimugi, et emme on rase ja ka mu emme ise ei teadnud veel ühtegi muutust kehas tunda. Minu väike süda hakkas lähiajal tuksuma, kuigi embrüo ei meenutanud veel kuidagi inimest. Põhiorganid, nagu neerud ja süda, olid juba moodustunud. Ja minu neutraaltoru, mis ühendab peaaju ja seljaaju sulgus.Nädal aega hiljem
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib mu
Müstiline kirik Mul on kombeks saanud käia pühapäeviti kirikus, kus kohtan endale juba tuttavaid inimesi, kellega saab arutada maailmaasjadest ja tunda rõõmu lihtsast ja tugevast koosolemisest. Tunnen iga nädala lõpul vajadust sinna minna. Kuid viimati toimus midagi enneolematut, kogesin seda, mida ma pole ammu tunda saanud. Oli kena talviselt pakane ilm, lumi langes laias kaares maapinnale ja tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapäevase jutluse kuulamisega
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi
Pilk tõsta põrmust, kus sa kogu aeg näed mõttes ainult oma üllast isa. Sest elav, tead ju küll, on surelik ja maise pärib ikka igavik. HAMLET: Jah, nii see käib. KUNINGANNA: Kui nii see käib, miks iseäralik see sulle näib? HAMLET: N ä i b , proua? O n . Piin minu sees ei lase osa võtta välispidisest - neist hästilavastatud leinaohetest. KUNINGAS: On sinust, Hamlet, kiiduväärt ja kena, et oma isa nõnda mälestad. Kuid tea, ka sinu isa kaotas isa, see oma isa. Mahajääjalt nõuab ta lapsekohus mõne aja jooksul
Andunud armastatule Kõik algas sellega, et me selle elaja enda majja lasime. See elajas oli keskmisest mehest üle, ta oli väga musklis ning suurt mõõtu. Temale otsa vaadates pidid nagu kõrgele puu otsa jõllitama. Välimus ja olemus on tegelikult vägagi petlikud, sest peale selle, et ta oli suurt mõõtu musklis mees tundus ta ka väga usaldusväärne oma taevasiniste silmadega, kuid sellest see kõik lihtsalt algaski, et me teda usaldasime . Arvasin kohe alguses, et võõramaist meest pole vaja siia majja, aga ma ei tea mis mulle pähe lõi, et ma ta siia lasin. Ja mis sain ma vastutasuks. Ta tappis mu kallima.Kallim, kes oli ilusaimast ilusam, kes teadis, mis on armastus ja keda sain alati usaldada.Igaveseks jääb meelde mulle tema võrratu naiselik figuur ja tema pikad blondid kiharad alaseljani välja. Samuti tema kui maainimese mõttemaailm ja tõekspidamised.. ja mis toimus ? See elajas võttis lihtsalt temalt elu, et saada tema au ja kulda
hands are empty · Sa pole nagu teised .. Sa oled eriline ! · Mis juhtub, kui muinasjutt ja tõeline maailm põrkuvad · Ma suudan elada mõttega, et ma olen vaba, aga ma ei suuuda elada mõttega, et mul pole sind. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Sa olid mulle tohutult kallis , meil oli paljupalju häid mälestusi , ja mul on vastik , et sa neid mälestusi kellegi teisega taaselustad , aga elu läheb edasi ja mul on teised sõbrad , kelle nimel edasi elada ja samamoodi , nagu sina mulle tegid , just nendega MEIE ühiseid mälestusi taaselustada . · Oled sa kunagi tundnud, et sa tahaksid Ta läheduses viibida, kuid sa ei suuda seda? Oled sa tahtnud Talle öelda, kui oluline ta on? Oled sa kunagi mõelnud sellele, et kui sa Teda poleks kohanud, kas siis oleks kõik teistsugune?
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas paremat aega teaduste kallale asumis
pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
