Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliseeeee
Õppematerjali autor
tuleb juurde. Suurel kohtupäeval visatakse surm ja põrgu* tulejärve. See on teine surm.” *Eestikeelses piiblitõlkes “surmavald”. (Tõlkija märkus) 3 PÕRGU PAREM JALG Kui olin eelmisel ööl olnud põrgus, ei suutnud ma süüa ega magada. Elasin seda iga päev läbi. Kui silmad kinni panin, oli põrgu kõik, mida suutsin näha. Võimatu oli sulgeda kõrvu hukkamõistetute kisendamisele. Kõik, mille tunnistajaks põrgus olin olnud, kordus mu silme ees nagu TV programm. Iga öö olin põrgus ja iga päev nägin vaeva, et leida õigeid sõnu nende hirmsate asjade edastamiseks maailmale. Jeesus tuli mu juurde jälle ja ütles: “Täna õhtul läheme põrgu paremasse jalga, Mu laps. Ära tunne hirmu, Ma armastan sind ja olen sinuga!” Issanda nägu oli murelik ning Ta silmist helkis suur õrnus ja sügav armastus. Kuigi need seal põrgus olid jäädavalt kadunud, tunnetasin ma, et Jeesus neid ikka armastab ja armastab läbi kogu igaviku.
Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Mina, Hamlet, direktori poeg Tere, minu nimi on Hamlet! Ma võin tunduda nagu iga tavaline seitsmeteistaastane keskkoolipoiss, aga sa eksid. Minus pole midagi tavalist, ma olen direktori poeg. Lisaks sellele, millisel normaalsel tänapäeva lapsel on nimeks Hamlet? Ma räägin Sulle sellest päevast, kui ma surin. Nõnda see toimus! "Ema, sa ei kujuta ette, mis täna koolis juhtus?" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu jutt
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ
sest ma olin lõpuks kindlalt nõuks võtnud ta tappa. Oleks mul õnnestunud ta sel hetkel kätte saada, oleks ta saatus olnud otsustatud; aga paistis, et mu ennistise viha ägedus oli kavalat looma kohutanud ja ta hoidus mu praeguse meeleolu juures mulle silma alla sattumast. On võimatu kirjeldada või kujutleda seda sügavat õnnist kergendustunnet, mida põlatud looma äraolek mu rinnas esile kutsus. Kass ei ilmunud öö jooksul nähtavale; ja nii magasin ma sügavalt ja rahulikult vähemalt ühe öö, sestpeale kui ta majja oli toodud; jah, magasin, hoolimata mõrvakoormast hingel. Teine ja kolmas päev möödusid, aga mu piinaja ei tulnud ikka veel. Hingasin taas nagu vaba mees. Koletis oli kabuhirmus majast igaveseks põgenenud. Ma ei näe teda enam iial! Tundsin ülimat õnne! Mu sünge teo süü ei häirinud mind peaaegu üldse. Oli olnud mõningaid järelepärimisi, aga nendele oli kerge vastata
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid