Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui
Mustad augud Mis on mustad augud? Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast on mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad väga suurt külgetõmbejõudu. Põhimõtteliselt võiks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui õnnestuks nende külgetõmbejõudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1
Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles kokku põrkama. Põrkunud tähed sulavad kokku üheks uueks täheks. Tekkinud supermassiivne täht põleb kiiresti ära mustaks auguks. Sellesse auku hakkab kukkuma üha uusi tähti. Lõpuks moodustub galaktika keskmes must auk, mille mass on miljoneid või isegi miljardeid Päikese masse. Supermassiivne must auk on võimas kiirgusallikas,
...............................................................5 Kokkuvõte..................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................7 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud teemal mustad augud ja räägib sellest, mis mustad augud on ja kuidas nad tekivad. Kirjutatud on ka mustade aukude uurimisest ja sellest, kui suured on hetkel teada olevad suurimad mustad augud, kui kaugel nad meist asuvad ja samuti hiljuti orbiidile lennutatud röntgenteleskoobist NuSTAR. Valisin teema mustad augud seetõttu, et see on mind alati huvitanud ja tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Mind huvitas, kuidas nad tekivad ja miks neid nimetatakse just mustadeks aukudeks. 3 Mustad augud
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised.
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast.
.............................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Must auk..........................................................................................................................5 Üldrelatiivsusteooria.......................................................................................................6 Mustade aukude kvantaurumine......................................................................................7 Informatsiooni kadumine mustades aukudes..................................................................7 Must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni...................................................8 Tõestus musta augu olemasolust.....................................................................................8 Kokkuvõte..................................
kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. SCHWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Sellest, mis toimub musta augu sees, on oma esimesed arvamused kirja pannud Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga. Schwarzschildi mustast august ei pidavat mitte miski välja tulema, Einstein-Roseni must auk pidavat aga
Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas, siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saaks jälgida maalt.
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada. Muda lähemal mustale augule seda suurem on selle gravitatsioon, ja seda tugevamini tõmbab see objekti enda poole
Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama.
Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda
varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette. Otsustasin enne referaadi kirjutamist uurida rohkem Stephen Hawking’i elu ja karjääri kohta. Lugesin läbi päris mitu raamatut, kas siis tema enda poolt kirjutatud või temast kirjutatud, mis kajastasid tema elukäiku, näiteks „Juhatus Stephen Hawking’i juurde“ ja „Minu lühiajalugu“. Selles referaadis käsitlen ma Stephen Hawking’i uurimusi Üldrelatiivsusteooria, mustade aukude, Suure Paugu teooria ja ajarände kohta. Selle referaadiga tahan ma nii endale kui ka teistele inimestele tutvustada hiilgavat teadlast Stephen Hawking’it ja seda hiigelsuurt Universumi, kus me elame. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? Stephen Hawking on maailmakuulus füüsik, kuid avalikkus teab vähe sellest, mida ta on korda saatnud
11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi
supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav
Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34
laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust
Saab liikuda ette/taha, vasakule/paremale või üles/alla `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on aga ainult üks mõõde. Ja mis veelgi halvem sellel ühel olemasoleval teljel saab liikuda ainult ühes suunas `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Ajal on suund nagu ruumil, kuid aja `'suund'' on kõigi ruumi suundadega risti `' (Mary ja John Gribbin 1997:84). `' Aeg ja ruum koos moodustavad neljamõõtmelise aegruumi. `' (Mary ja John Gribbin 1997:86). `' Einstein väitis, et mitte kellelgi, mitte kuskil maailmaruumis pole alust öelda, et tema on paigal ja kõik ülejäänu liigub tema suhtes. See on erirelatiivsusteooria seisukoht `' (Mary ja John Gribbin 1997:88). `' Einsteini teooriast järeldub, et kui üks ese möödub teist, siis näib ta teile veidi kokku tõmbununa. Ja kui kell liigub teie suhtes, siis tema näidatud aeg venib veidi pikemaks `' (Mary ja John Gribbin 1997:88).
MUST AUK Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista. Tähe kokkutõmbumine jätkub ja nii tekibki must auk, kus raskusjõud on sedavõrd suur, et mitte miski (isegi valgus) ei suuda selle pinnalt väljuda. Gravitatsiooniväli aina kasvab ja muutub lõpmatuseni. Öeldakse, et musta augu ümbruses muutub aegruum kõveraks ja enam ei kehti ka geomeetria reeglid. Kui täht on langenud mustaks auguks, siis sealt enam välja ei saa. Mustad augud on x-kiirguste allikad ja selle järgi neid ka uuritakse. On kindlaks tehtud, et mustad augud paiknevad peamiselt galaktikate tuumades (ka meie Linnuteel).
Mitte mingi rõhk ei suuda raskusjõule vastu seista ja üldrelatiivsusteooria järgi vajub täht kokku peaaegu punktis, singulaarsuseks. Varisemine kestab ainult sekundi murdosa. Tihedate täherühmade või galaktikate keskkohas võivad tekkida ülimassiivsed mustad augud, kui tähtede kokkupõrked ja kogunev gaas moodustavad küllalt tiheda ja massiivse keha. Niisugune hiidauk võib jätkuvalt kasvada, neelates endasse üha uusi tähti ja tolmu. Kogu aine sööstab augu keskel paiknevasse punktikujulisse singulaarsusse. Universumi algplahvatusel võis kohalikes tihedustes tekkida musti miniauke, mis on massilt maapealsete mägede, kogult aga elementaarosakeste suurused. Miniauke võib tekkida tänapäevalgi, näiteks neutrontähtede sisemuses. Tähtedele iseloomulike massidega mustade aukude eksisteerimine on peaaegu kindel, seevastu teiste suurustega aukude olemasolu on esialgu ainult mõttelend.
Tuleb nõustuda, et niisugune kiirgus et saa lähtuda tavalistest tähtedest. Kuidas kvasar tekib? Kvasar tekib piisavalt suure gaasisisaldusega suures galaktikas. Kas massiivne must auk tekib enne galaktikat, galaktikaga koos või galaktika varajase arengu käigus, ei ole praegu veel selge. Selge on vaid, et juba üsna noores Universumis leidus massiivse musta auguga hiigelgalaktikaid. Selleks, et galaktikatuum lööks kvasarina helendama, on vaja tagada musta augu varustamine piisava koguse kütusega. Kütuseks võib olla galaktika enese gaas, kuid gaasi võib rebida ka mõnelt teiselt galaktikalt, mis on ,,musta südametunnistusega" naabrile liiga lähedale sattunud. Kui kütust enam küllaldaselt juurde voolamas ei ole, kvasar hääbub. Enne lõplikku kustumist, kui gaasivool pole veel täielikult ammendunud, võib galaktika must süda endast märku anda veel raadiogalaktikana.
Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks võimalikku lõppu meie planeedile ja isegi päikesele, kuna ühinemised on vägivaldsed. Varajased galaktikad olid lihtsad korrapäratud tähtede, gaasi ja tolmu kogumid, kuid tänapäeval näivad galaktikad korrapärased. Kuidas siis varajased galaktikad moodustusid ilusateks korrapärasteks spiraalideks ja elliptilisteks? Vastuseks on gravitatsioon. Gravitatsioon kujundab galaktikaid ja kontrollib nende tulevikku. On kirjeldamatult võimas ja hävitav tugeva gravitatsiooni allikas enamuste galaktikate keskmes. Ja ka üks on meie oma linnutee keskmes. Selleks on must auk, ja mitte tavaline, vaid supermassiivne must auk. Must auk tõmbab endasse kõike, sel on väga tugev gravitatsioon ja mõjutab kõiki galaktikas olevaid tähti. Musta augu läheduses hukkuvad tähed pidevalt, must auk sööb nad lihtsalt ära
Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le. Valguskiir levib kosmoses kiirusega 300 000 km/s. Kui kiir möödub tähest, siis ta muudab oma suunda, tingituna tähe suurest gravitatsioonist. Must auk tekib tähe plahvatamisel. Selle poole otse liikudes imeb ta meid sirgjooneliselt valguskiirusel endasse, nurga all liikudes imeb ta meid spiraalselt valguskiirusel endasse. Musta augu poole suure kiirusega ning nurga all liikudes võib ta muuta meie trajektoori, kuid ei ime meid endasse. Musta augu gravitatsioon on tänu keerisele meeletult suur. Väidetavalt on musta augu taga valge auk, kust kogu aine väljub. Linnutee galaktika keskel on hiiglaslik must auk. E kin = m kin c 1 = 2 v 1- c t = t o v1 + v 2 u= vv 1 + 1 22 c c valguskiirus E energia kinemaatiline tegur
Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt
massist neutrontäheks või mustaks auguks.(1) 10 1.7. Must auk Must auk on ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.(5) Enamik musti auke moodustub siis, kui massiivsel tähel lõppeb tuumakütus ja ta plahvatab supernoovana.(1) Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Pole mingit võimalust musta augu sisemusest midagi teada saada. Väljaspool on vaid tunda musta augu tohutu raskusjõud ja pöörlemine.(6) Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste ,,kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbustena, neutrontähtede või mustade aukudena. Viimastesse kätketud osa täheainest jääbki sinna igavesti vangi. Enne seda paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali (raskemad plahvatavad supernoovadena) ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Seegi
koostisest (mida suurem mass, seda kiiremini areneb). Kui vesiniku varud lõppevad, siis tähe ehitus muutub. Välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku, temperatuur tõuseb ja toimuvad II etapi termotuumareaktsioonid. Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini
et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt kiirgunud valgus tugevalt punanenud. Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda.
lihtsalt ei kanna rõngast, mõtle parem ümber. Esimese kuue paranemiskuu jooksul ei soovita me isegi rõnga vahetamist. Isegi kui tundub, et auk on piisavalt paranenud, võib teise rõnga paigaldamine põhjustada asjatut valu ja jama. Rõnga valikul pead kindlasti arvestama ka sellega, et algul on nina pisut paistes. Seega vali ehe, mis augule piisavalt paranemisruumi annab. Olenemata ehte valikust võib nina-augu paranemine olla pikk ja keerukas protsess. Paranemise ajal peab auku puhastama vähemalt kaks korda päevas ning hoidma mustad käed ja make-up'i eemal. Kui oled suitsetaja, siis oleks mõistlik ka seda harjumust paranemise ajal piirata. Kõige paremini eemaldab mustuse nina-august antibakteriaalne seep. Kui juhtub, et siiski tekib infektsioon, on sooja soolavee kompressid asendamatud. Tee neid mõned korrad päevas kuni infektsioon taandub. Lihtsalt rõnga ära võtmine ei lahenda probleemi - nahk kasvab pealt kinni ja põletik jääb augu sisse
varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h. Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. · Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. · Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja sündmuste horisont. · Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
