Võimalusel aseta haava piirkonda külma. See vähendab verejooksu ja valu. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta patsient lamama nii, et ta jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud (sokiasend). Lastel võib kõrgemale tõsta ka käed. Saada kedagi kutsuma 112. Haava kinni suruda saab igas piirkonnas. Rõhksidet ei saa teha kael, kõht ja tuharad. Nendes piirkondades piirdume kinni surumisega kiirabi tulekuni. Ära puutu paljaste kätega kannatanu verd see võib olla nakkusohtlik! Ära eemalda sidet, mille sa juba haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral.
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3
kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3. Kannatanu tohib toimetada omal käel haiglasse ainult erandjuhtudel ja seisundis, kus transportimine pole kannatanule ohtlik. Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja räägida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele. Kuigi see võib tunduda sinule kui abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav informatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks. Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele:
2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staadiumi
· Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras · Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga · Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma rusikas käsi rinnaku ja naba vahele, aseteda teine käsi rusika peale ning mõne kiire, ülespoole suunatud liigutusega võib võõrkeha hingamisteedest välja saada. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb.
1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota,
Silmast saab võõrkeha eemaldada niiske salvrätiku või puhta veega. Kui teil ei õnnestu endal võõrkeha eemaldada, tuleb pöörduda arsti poole. Uppumine Last uppumas nähes tuleb helistada kohe 112. Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt tema käte haardeulatusest, võta uppujal juustest või kaenla alt ja hoia tema pea veest väljas ning too ta kaldale. Aseta ta kõvale pinnasele, kontrolli teadvust, hingamist, pulssi, seejärel keera kannatanu korraks külili, et suu ja ninaõõnest saaks vesi välja voolata. Lapsel võib tõsta ka jalad ülesse, Põlve peal rindkere vajutamine ei aita sest kopsudest vett väljutada ei saa. Kui teadvus ei taastu aga pulss ja hingamine on olemas, taga kannatanu jälgimine. Kui pulss ja hingamine puuduvad alusta kunstliku hingamise tegemise ja kaudse südamemassaaziga. Jätka tegevust kuni pulss ja hingamine taastub või saabub kvalifitseeritud abi. Elektrilöök
Taimede valik referaati on tehtud selle põhjal, mis taimed kõige suurema tõenäosusega linnalaste kodude läheduses ja kodus kasvavad. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik. Taimedest on kirjutatud lühidalt, keskendudes ainult taime mürgisuse kirjeldamisele. Mürktaimed Mürktaimede iseloomustus Mürktaimi iseloomustab see, et nendes sisaldub aineid, mis juba väga väikestes kogustes inimorganismis mürgistusi võivad põhjustada. Mürgistus võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev; samuti erineb taime erinevates organites mürgiste ainete osakaal: mürgised võivad olla ainult lehed, seemned või viljad, aga mürgine võib olla ka terve taim. Taimede mürgisus võib sõltuda ka taime arengujärgust ja kasvukohast (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008).
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ? Vastus: B klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C klassile - gaasid. 6
Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda
töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail.................................................................................
3. Külm higi. 4. Janu,. 5. Nõrkus ja rahutus. Sina toimid nii! Hoolitse, et kannatanu hingamisteed oleksid vabad, et ta hingaks kogu aeg. Peata suuremad verejooksud. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks. Kuid ka sina saad kannatanut palju aidata, shoki ennetamiseks lase tal puhata, kata soojalt ja ole ettevaatlik tema eest hoolitsedes. Puhkus. Aseta alati teadvuseta kannatanu, kellel on pulss ja kes hingab, külili, ettepoole kaldu, jalad kõrgemal ja pea allpool. Nii on aju verevarustus parem. See on sobiv asend juhul, kui kannatanu on teadvusel. Soojus. Hoolitse, et kannatanu ei külmetaks, kaitse niiskuse eest. Ettevaatlik hoolitsus. Hoolitse kannatanu eest ettevaatlikult, nii et shokiseisund ei suureneks.Kui ei ole hädavajalik, ära tõsta kannatanut kunagi. PEAHAAVAD 1. Hinda tedvust 2. Kannatanu asend: istuv või tervel (vigastamata) poolel pikali 3
elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal.
Kui VK on sulgenud HT ja kannatanu ei saa rääkida, küsi kas ta on lämbumas andku kuidagi märku, julgusta köhima. Kui erinevad võtted ei aita, tuleb teda elustada/meelemärkusel hoida kuni kiirabi tulekuni. 2. Päästev küliliasend teadvuseta kannatanud, kes hingab, tuleb asetada külili, näoga ettepoole kaldu. Sel moel hoitakse hingamisteed lahti ja võimalik okse/veri/löga voolab välja. 7. Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine; ·Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda;
........................................................................................13 5.4Toit.......................................................................................................................14 5.5Vaktsiinid.............................................................................................................14 5.6Mürgistused.........................................................................................................14 5.6.1Äge mürgistus...............................................................................................15 5.6.2Krooniline mürgistus....................................................................................15 5.6.3Elavhõbeda mõju lootele..............................................................................16 5.6.4Annused........................................................................................................16 5.6
Kuuma keskkonna toimel kaotab organism palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha ja nahaalused veresooned laienevad. Suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuumarabandus esineb juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40°Cni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine ja ka teadvuse kaotus. Võib lõppeda surmaga südame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste on kuumarabanduse erijuhtum (peaaju kuumeneb 40...42°Cni) Hüpertermia keha ülekuumenemine, 6°C võrra on see juba eluohtlik. 21. Madala õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka külmakahjustuse sümptomeid) Külmas keskkonnas (talvel õues, külmakambris) töötamisel toimub nahaveresoonte ahenemine, et säilitada
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud
Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused. Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult Elektrolüüdid – kõik ained mida organism vajab ja kasutab nt. naatrium, kaalium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse
ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla:
doos/kontsentratsioon, mille juures efekti veel ei teki mitte ühelgi loomal katserühmas), · NOAEL (no-observed adverse effect level) mittetäheldatava ebasoovitava mõju tase, · LOEL- madalaim täheldatava efekti tase madalaim doos, mille korral on efekt juba märgatav (kasvõi osal loomadest). Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma. 4. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. Organismi surm pole toksilise toime ainukeseks märgiks
· vahel esineb ka kõhukinnisust, kurguvalu ja köha. · vahel suus omapärase maitse Kriitilised toiduained: toorpiimja tooted sellest (eriti lamba- ja kitsepiim 90% ja lehmapiim 10%); Temperatuuri ja pH toime: säilib jäätises- 40ºC juures 16 nädalat; hävib >70ºC juures 1 minutiga; pH < 5,0. YERSINIA ENTEROCOLITICA - JERSINIOOS Haigusnähud: · vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. · Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat; hävib toidu termilisel töötlemisel. SHIGELLA SP. SHIGELLOOS ehk DÜSENTEERIA Haigusnähud:
7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
