Mulle meeldib eestis elada? Eesti on küll väikeriik, aga mulle meeldib siin elada. Minule ei ole see oluline, et ma elan nii väikeses riigis. Kõige tähtsam on see, et ma saan elada vabas riigis, kus ei pea elama pidevas hirmus. Eesti on suhteliselt turvaline koht elamiseks kui pidada silmas looduskatastroofe. Meil ei esine siin tornaadosid, maavärinaid, tsunaamisid ega vulkaane, mis võivad purustada korraga Eesti suuruseid maa-alasid ning mis võivad tuua kaasa palju inimohvreid. Siin esineb ainult mõni tugevam tuul, mis on võimeline viima mõne maja katuse, aga see on tühine võrreldes sellega, mis paljudes riikides tomub. Samuti ei ela meil väga palju mürgiseid madusid ega ämblike. Eestis ei ela väga palju inimesi ning tänu sellele ei pea me elama üksteise seljas nagu on paljudes Aasia riikides. Meil on võimalik minna ja olla omaette või siis lihtsalt eemale saada oma argielust. Kõik see tühi maa võimaldab meil
Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr. 12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: ,,Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed." 13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 1519- 8 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas
majandusele ning moodustab suhteliselt suure osa riigi teeninduse turul. Kõige atraktiivsemad turistide sihtkohad on Varssavi, Krakow, Wroclawi, Poznan, Lublin ja Torun, lisaks neile ka ajalooline ala Auschwitzi koonduslaagri lähedal asuv Oswiecim, mis on märkimisväärne koht palverännakuks. See kujutab endast tänapäeval suurt monumenti sõja ajale ja kannatustele Lõuna-Poolas. Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad. Poola peamise turisti eelistused on enamasti linnade vaatamisväärsustega ja linnavälistele monumentidega tutvumine, komandeeringud, maaturism, mägedes seiklemine ning muud. Poola asub populaarsuselt 17. kohal enim külastatavatest riikidest. (Wikipedia 2011) Poola turiste ei meelita ainuüksi kaunid maastikud. Seal käiakse ka arhitektuurimonumente imetlemas. Ehkki Teise maailmasõja ajal hävisid paljudes
Teadaolevalt asub suurim väliseesti kogukond tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi Eesti kodakondsust omava inimese. Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016) Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud 6
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
annavad põõsad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal võib üks hektar kadastikku kasvatada ühtedel andmetel umbes 50 kg [2], teistel andmetel lausa 100200 kg [5] kadakamarju. Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatäpne oleks väita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kõige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei põlga ka märgi soomuldi. Küll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vähenõudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda. Loopealsetel ei kasva kadakas üksi: peaaegu alati on tema kõrval türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kibuvitsad, vahel ka kukerpuu ja teatud juhtudel magesõstar. Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mõned loodusteadlased, et pealtnäha steppidega sarnastel loodudel ei kasva puud eeskätt ebasoodsate
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg? Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida..kartes et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse. Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur? Me valetame, kui me kardame..kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Kuid iga kord kui me valetame, kasvab hirm suuremaks. Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama. Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti. Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti... JUMAL, ELU, AEG Jumala parem käsi on õrn, kuid kohutav on tema vasak käsi. R. Tagore Kahetsus on niisama isiklik kui sõrmejälg.
luuakse sageli selleks, et ühendada loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid ühtseks suuremaks kaitsealaks. niidukoosluse püsimiseks tuleb seal suvel heina niita. Rahvusparkides ja looduskaitsealadel on tavaliselt K aitsealad on loodud selleks, et hoida kõige peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja Piiranguvööndis on lubatud tavapärane kõik kolm eeltoodud vööndit, maastikukaitsealal
Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid tihtilugu näha,kuid tead, et nad on ikka ja alati olemas. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada ka kõige vähenõudlikumagi sõbra !! Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Ilma sõppruseta pole elu midagi väärt. Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda, Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Sõber kuuleb su südame laulu ja kui sa peaks selle unustama, siis laulb ta sulle seda ise. Üks sõber on suur asi, kaks on palju ja kolm peaaegu võimatu. Sõpruseta pole elu magus. Vana sõbra saamine nõuab aega. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Hea sõber on odavam kui arstiabi. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku.
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. g. Energiaprobleemid Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ....................
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaa
tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Kui tead, et võid saada sellise asja, mida tahad? A: See oleks lahe! D: Tahan vaid öelda, et nii peaks olema ja ilma kahtlusteta ka tuleb. Inimesed ja planeet väärivad seda. Kätte on jõudnud aeg, mil inimkond peab võtma enda saatuse enda kätesse, otsustama ise enda eest. On tulnud aeg juhtida end ja hoolitseda ise enda eest. Luua enda isiklikud seadused ja juhid. Ja mitte võtta enesestmõistetavana, et keegi varastab meie Elusid ja meie Tõde. A: Ja kuidas me seda tegema peaksime? D: Esiteks tuleb uskuda, et absoluutselt kõike on võimalik muuta. Seejärel paluda Maatriksilt orjusest vabanemist ja vaba juhtimist. A: Kuid me ju ise valisime enda juhid! D: Mitte mingil juhul. Meile on nad määratud. Tegelikult juhivad planeeti ühed ja samad isikud. Nad vahetuvad kui vaadelda füüsilisel tasandil vahetuvad nimed, füüsiline kest, koht... Kuid nad on ikka needsamad aastatuhandete kestel. Nad
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
" Ehk on siiski hea tahtmise korral probleem lahendatav, aga prioriteedid tuleb eelkõige iseenesel paika panna. Hea oli tõdeda, et minu eakaaslased leiavad lugemises palju arendavaid külgi. Selle küsimuse juures oleks soovinud, et enam osutataks ka fantaasia arengule. Kui inimese fantaasia on rikas, siis suudab ta palju välja mõelda, ettetulevaid olukordi raskusteta lahendada. Põhjuseks, miks seda ei öeldud, võib olla hiline lugema hakkamine. Kirjandusteadlane Tuuli Kruus on öelnud ajakirja Keel ja Kirjanduse 1975. aasta augusitkuu artiklis ,,Fantastika lastekirjanduses", et lapsed on oma kujutluse ja intellekti arengu iseärasuse tõttu kõigele fantastilisele väga vastuvõtlikud. Arvan, et kujutlusvõimet on igal meist vaja. Inimene, kel pole kujtlusvõimet, ei suuda luua. Niisugune indiviid on nii endale kui ka teistele ohtlik, sest ta ei taipa, mis võib juhtuda. Kahju, et lugemise tähtsust ei suutnud väärtustada 20 % vastanuist
pole seda tõestatud või kasvatajatelt rahulolu kohta päritud, siis ise selles ringis viibinuna tundsin, et meie töökliima oli üsna hea. Õpetajate käitumist vaadeldes võib öelda, et tegu oli avatud töökliimaga, kus kõik said kõigiga suhelda ning initsiatiivikalt seda võimalust avatuse säilitamiseks ka kasutasid. Probleemide tekkides lahendati neid sõbralikult ja omavahel, teisi kaasates. Rõõmsate ja võidukate hetkede jagamine toimus niisamuti ühiselt – seda suuremaks kasvas selle positiivne mõju. Iga õpetaja oli teisele toeks ning pakkus lahkelt oma abi, mistahes küsimuste lahendamisel. Ka lasteaiast väljaspool tekkinud küsimustes.Õpetajad hoidsid ühte ning otsisid aktiivselt täiendavaid võimalusi suhtluseks. See omakorda kasvatas võimalusi hoida tööpostil avatud ja kaasavat töökliimat. Lisaks lasteaia traditsioonilistele üritustele pidasime üksteist meeles ka oma tähtpäevadel. Väärtustasime mitte
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas · Söll/oit Laiuse mäel Raskusjõu tekkelised pinnavormid · Rusukalle Põhja-Eesti · Maalihked sinisavi põhjustab Elutekkelised pinnavormid · Rabad, aga ka inimene · Taimede tekitatud soode arengu käigus · Loomade tekitatud loomarajad · Antropogeensed (inimese tekitatud) - kanalid Kõrgustikud · Laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinnaosa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme 1. Lamedad lausikkõrgustikud (Pandivere) 2. Ürgorgudega liigestunud lavakõrgustikud (Sakala) 3. Künklikud kõrgustikud (Haanja, Otepää) 4. Vooremaa 6
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle
ergonoomiline mugavus. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel. Üleriideid tootvad Norra rõivatöösturid on ühendanud oma toodetes soojuse, mugavuse ja moodsa disaini. Tulemuseks on lai valik populaarseid villaseid sviitreid, kampsuneid, jakke, mütse, salle ja käpikuid. Vabaõhutegevused matkamine, küttimine, kalastamine ja suusatamine on norralaste elustiili lahutamatu osa. Selleks otstarbeks toodetakse suusavarustust, kelke, kalapüügivahendeid, matkasaapaid, sooja aluspesu, magamiskotte, telke, seljakotte ja veekindlaid rõivaid. 26 4.9. TEENUSED Norra eksportis 2005. aastal teenuseid umbes 193 miljardi Norra krooni (ehk umbes 24 miljardi euro) eest, millest umbes poole (42%) andis laevatööstus. Kokku moodustasid
otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds tõrivkuga ringi bensiiniga täidetud sügavas sügavas koopas milleks on eestlaste mentaliteet ja eluhoiak. Muusi tema teoseid „Eesti matused“ „Limpa seiklused“ 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg—koht—ühiskonna kord ja ajaloolised tegurid 13. sajand peale muistset vabadusvõitlust 1208-1227, Lääne Eesti orud, metsad, saared ja külad. Ristisõdalaste tulek, autokraatia ja koos nendega ka nende kultuur, käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja
Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). 12. Kirjeldage isehõrenemise protsessi puistus? Millest on see tingitud? Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). 13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju
2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale(http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf) (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust. Nii on Laelatu puisniidu igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
