Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mulla teadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, mullad, liivsavi, reaktsioon, huumus, rähk, veeris, klibu, liivmullad, mullateaduse, jaanus, pealmine, amorfne, pealiskord, settekivimid, devoni, kristalne, graniit, aluskord, järjesta, jaota, lühendid, savimullad, neutraalne, leeliseline, kultuurtaimi, happelist1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku
Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad)
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.
063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68
063-2mm. 58. Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 59. Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 60. Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 61. Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 62. Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 63. Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 64. Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 65. Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 66. Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega. 67. Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 68
3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Liebig- tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast V. V. Dokutsajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik). Kostõtsev- mulla bioloogia. Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised. Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel
Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf., mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. • Kerged mullad – l, sl • Keskmised mullad – ls1, ls2, sl/ls • Rasked mullad – ls3, s Sõrmeproov – 1tl mulda niisutatakse nii, et vesi ei jää vastu läikima. Proovid voolida palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist saviliivmullaga. Raskema fraktsiooniga mullad Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1 Kui võimalik veidike kepikest murda – liivsavi2
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
...................................................................... 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse..........................................................
Mulla pH pH skaala 1-14: alla 4,5 tugevalt happeline 4,5-5,6 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline ehk aluseline Kõige parem taimekasvuseisukohalt 6-7. Siin omastuvad väetised kõige paremini. pH määratakse: 1) vesiloodi baasil 6,0; 2) kaaliumkloriidi baasil 5,1 Kui pH on alla 6, saab lupjamistoetust PRIA-st. Keemine ehk kihisemine Kasutame 10% soolhapet. Katse: * valkjas-hall rähkmoreen- tekkis reaktsioon, kihises * punakas-pruun moreen- ei tekkinud reaktsiooni Mineraalid Maakoore 3 levinumat elementi- hapnik (46,6%), räni (27,7%) ja alumiinium (8,1%). Mineraal on loodusliku tekkega iseloomuliku keemilise koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Erineva keemilise koostise, kuid ühesuguse struktuuriga mineraale nimetatakse isomorfseteks. Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks.
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3]
K vls_3 0,1 0,2 Ko (g) v°_1ls_340/v_1ls_3 25-26 2,4 6,5 Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm.
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi,
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
kasutada: labidat spetsiaalset mullapuuri Mullapuur Õõnsusi (õhuvahe, mullamuti käik vm) esineb, siis korratakse võtmist 33 cm Käsimullapuuriga võtmine Puur surutakse püsti- asendis jaluseni mulda, keeratakse ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk, jättes ühe auguseina püstloodis alla. Labidaga võtmise protseduur Lusikaga võetakse mulda: augu põhjast üles servani kogu seina kõrguselt mulda Kolmest erinevast kõrgusest Kraabitakse lusikaga võetakse ühtlaselt
Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt
.........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte................................................................................................................19 10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20 11. Lisad........................................................................................................................21 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. ) 11.2 Rohumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 4. Lisa 5
annaabi.ee 
