Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mükoloogia kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, poori, eose, viljakeha, rakk, seeneniidistik, tallus, hüüf, mükoriisa, samblik, pärm, hüüfid, spoorid, talluse, seeneniidistiku, anamorf, mütseel, niit, kottseened, seeneniit, rakukest, vaheseina, kandseente, koniid, hüüfide, fotosüntees, parasiidid, elutsükkel, viljakehad, peremeestaime, seeneniidid, võrgustiku, saprotroofidArbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud
mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees.
Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B
samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost).
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e
Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid. Jälgi tollastest kemosünteesijatest ilmselt on raske leida. Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme
Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Punavetikad näidis liik Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks
Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel
bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel;
Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik.
romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
..................................................................................................................7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu.
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
.............................................................................................................7 3.2. Mükoosid......................................................................................................................... 7 3.3. Majavamm....................................................................................................................... 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA.............................................................8 4.1. Mükoriisa......................................................................................................................... 8 4.2. Samblik............................................................................................................................ 8 INTERNETI ALLIKAD...........................................................................................................10
kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille
kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid (nt sisemised: lihased, ja välised: mis kannavad edasi, uim, vibur vms). Lihastele on vaja tugipunkti – toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arenenud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi. 5. Taimeraku ehitus Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke) Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu.Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja.Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine
Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem
orgaanilisi aineid -taimed. Suhkrute koostisse kuulub alati süsinik, vesinik, hapnik. Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist
Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3
m etsas. Ne mad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid ole mas on veel palju teisi seenerüh mi, näiteks hallitusseened, trühvlid. Suure m osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organis m e. Se ente keha koosneb ena masti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad o mavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Se eneniite ni metatakse h üüfideks. Kui seeneniit seene keha m o odustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk m ütsul. Seda võib piltlikult ette kujutada, kui vaadata pesunuustikut, mille iga kiud vastaks seeneniidile ja kogu nuustik seeneniidistikule. Se ened on heterotroofsed organis mid nagu m eie ise ja teised loo mad. Järelikult peavad seened toituma juba val mis orgaanilistest ainetest. Siiski k õik seened ei tee seda ühel ja sa mal viisil. Mõned võtavad mulla huumust toitu, teised surnud puidust, kol mandad loo made väljaheidetest. Sa muti leidub seeni, mis toituvad
S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad tuuma mõõtmed. S faasi lõpus on oluline kontrollpunkt, millega kontrollitakse DNA kahekordistumise edukust. Vigade avastamisel: * Rakus käivitatakse signaalid, mis viivad raku enesehävitamisele * Tegevusse asuvad tapjarakud, mis vigased rakud hävitavad (killer-rakud) * Vigase DNAga rakk läheb mitoosi, hakkab paljunema ning annab aluse kasvaja tekkeks G2 faas- toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks. Faasis sünteesitakse: * varuks ATPd * varutakse tubuliinvalke kääniniidistiku tekkeks * varutakse RNA molekule (jagunemise ajal RNA süntees blokeeritud) Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustuvad sama ploidusesega geneetiliselt identsed rakud (haploidsest rakust haploidsest, diploidsest rakust diploidne rakk). Mitoos jaguneb:
selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm, reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP mida uuritakse erinevates katsetingimustes. molekule.
tRNA molekulid trantspordivad aminohappeid ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis RNA molekulid on struktuurilt üheahelalised(mittebiheeliks) , DNA kaheahelaline(biheeliks) TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
annaabi.ee 
