Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriib...
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Muistse Eesti sõjandus-ehk miks kaotati muistne vabadusvõitlus? Muistses Eestis ehk aeg kuni 13. sajandi esimese veerandini toimus Eestis väga palju väikseid rüüsteretki. Selle perioodi kõige tähtsam sõda oli muistne vabadusvõitlus, mis toimus aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga ...
· Loodan,et teile meeldib meie powerpoint,head vaatamist!! Kes on homo sapiens? · Homo sapiens on inimese kõige lähem eellane,kuid ka sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A ustraalias ning hiljem ka Ameerikas. Kuidas nad elasid? · Muistsed inimesed elasid sugukondadena.Seal oli tavaliselt mitukümmend isikut.Kõigil hõimudel oli sama keel.Hõim on mitu sugukonda ja lähestikku elavat isiksust koos. · Naiste ning meeste tööd olid erinevad.Mehed küttisid,naised tegid paljusid asju ,mida naised tänapäevalgi teevad. Tööriistad · Kui inimesed õppisid valmistama kivist ja luust tööriistu oli parem ka küttida.Loomaluust tehti ka nõelu.Kuid üks tähtsamaid asju oli vibu
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid. ...
Muistsed jumalad ja uskumused Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et i...
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed.
Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted Saksa-Taani vallutuste alguseks ei olnud Eestis veel väljakujunenud ühtset keskvõimuga riiki. Maa jagunes paljudeks kihelkondadeks, mis koosnesid teatud arvust külakogukondadest. Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, mille...
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas...
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
· Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran magaja kadus ja tunnen, ka surres silmade fosforit pole võimalik surra. välgatab madu. ANALÜÜS · Epiteedid muistsed madonnad, kivisest koopast · Isikustamine varjude lainetus kutsub välgatab madu · Alliteratsioon kotkas kord areneb konnast kivisest koopast magaja kadus
Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis.........
3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma. Ema pani Isoldele kaasa võlujoogi, mis pidi igaveseks ühendama selle joojad. Isolde ja Tristan joovad seda ning armuvad. Isolde abiellub Marciga (abielu Marciga on Isoldele piin), kuid kohtub siiski Tristaniga. Alguses ei tee Marc sellest välja, kuid hiljem
74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj. Ma ei tea kuidas teie aru saate aga mina saan nii! Muistsed kütid, kalastajad ja korilased Umbes 40 tuhat a. Tagasi toimusid nüüdisinimeste elus olulised muutused: · Ehitati püsivaid eluasemeid · Õpiti looma kauneid kunstiteoseid · Tööriistad muutusid täiuslikumaks. Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük).
suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad ,,Tõruke" ja ,,Mari",Veski tänava koolimaja. Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased. Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi,
süsteemis. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle. Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu.
Sugukonnad & tegevused 1.Kes moodustasid sugukonna? Sugukonna moodustasid muistsed inimesed sugulaste gruppidena. Suur pere, kes oli omavahel sugulased. 2.Millised eelised oli sugukonnas elajatel? Nad said paremini mitmekesi kodu kaitsta, parem oli ka jahil käia. 3.Millega tegelesid mehed, naised ja lapsed? Mehed Käisid jahil, korraldasid jahiretki, valmistasid tööriistu, käisid kala püüdmas, kaitsesid kodu. Naised Hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega, valmistasid toitu, õmblesid riideid, käisid ka vahel kala püüdmas.
Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa, alaealised lapsed, majateenijad, täiskasvanud pojad koos oma perekondadega olid täielikult tema võimu all. Kui ma oleksin pereema
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad...
jäi: on peamine inimene või grupp inimesi (näiteks parlament), kes valitsevad riiki. Muistsed-egiptlased olid väga uskuvad inimesed. Nende arust kõik, mis nende ümber toimus, on jumalate tegu ja soov (Egiptlastel oli polüteism, s.t. mitu jumalat. Ükst tekst loetleb, et neid oli 740, kuid neid võis olla palju suurem arv). Egiptlased uskusid, et inimene pärast surma elab sama elu allmaailmas. See on mõnede tänapäevaste religioonide mõte. Üks väga tähtis asi, mida muistsed egiptlased on leitanud, on tekstioskus. Teksti kirjutamiseks kasutasid egiptlased hieroglüüfe, mille arv on umbes 1000. Kirjutamine võttis palju aega, ja selle pärast kirjutati peamiselt dokumendid ja tähtsad sündmused. Ja ainult tänu sellele teame me Muistsest Egiptusest, kuidas seal elasid inimesed, mis juhtus, sõjaretked, teadused ja ajalugu üldse. Kuid egiptlastel oli aega ka kirjandusele. Kuid nad ei loonud mahukaid tekste, peetakse egiptlasi novellizanri loojaiks
tükk aega hiljem. Aga äkki vanad Egiptuse gurud juba teadsid seda tõesti? Palju vettpidavam tundub väide, et vanad välispoliitika gurud disainisid püramiidid, kui sõjakavaluse. Vana uskumuse kohaselt marssis mööda maailma ringi suur hiiglane. Kui ta nüüd peaks astuma kogemata sinna (korralikult välja arvutatud ja ehitatud) püramiidide peale, siis valu paneb ta teisel jalal hüppama ning ta tümitab naaberriigid maatasa. Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal. Tänapäeval kasutatakse püramiide keha trimmi ajamiseks. Toitumine, trenn jms jama selleks otstarbeks esitatakse tihti püramiidi kujul. Võib aimata, kuidas muistsed inimesed kasutasid neid suuri püramiide kaalust alla võtmiseks. Ühel päeval ronid esimese astme peale ja sööd ühe banaani, teisel päeval ronid järgmisele astmele ja jood kuupjala vett jne
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik ...
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste
Colosseum Merilin Parv 10 klass Varstu keskkool Keiser Nero Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Konstruktsioon Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 1993-2000 toimus põhjalik restaureerimine Kasutatud kirjanuds Peter James, Nick Thorpe "Muistsed Leiutised" Tehnika Maailm 2001-1 "Amphitheatri flavium Rooma sümbol" Neil Stevenson "Arhitektuur" http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum...
Kihelkonna vald pärandkultuuri inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all
tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muusika raamat (Yuejing). Nelikraamat (Sishu) Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Mengzi (Mencius), Suur õpetus (Daxue), Keskmine tavaline (Zhongyong).
rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga
FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias.
Kreeka kunst ja arhitektuur Silver Salundo 10. märts 2010.a. Kreeka kunst ja arhitektuur Muistsed kreeklased lõid ühe maailma suurimatest tsivilisatsioonidest. Nendelt oleme pärinud kestvad arhitektuuri-, kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus.
karbonaatkivim. Paekivi kõige levinum vorm on VÄÄRTUS- ehitusmaterjal lubjakivi. NUHTLUS põllu peal oli palju kive mida pidi 2. Täienda skeemi: koguaeg koristama. PAEKIVI 10. Paekivi kasutamine Muistsed kasutusalad- kalmistud Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19...
kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad, millel
Petra kaljulinn Ingrid Müürisepp Dean Burgon kirjeldab oma auhinnatud luuletuses 1845. a. Petra linna `'roosipunase linnana, mis on sama vana kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur.
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks
meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna 4
Romantism · 19. saj. 30.-ndatel aastatel saab Prantsusmaal alguse uus kunstistiil · Nimetus: "romantism" tuli kirjandusest üle kunsti. · Täielik vastand klassitsismile- ratsionaalsele maailma- käsitlusele. · Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemuse. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) · omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu · ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) Romantismi maalikunstnikud Inglismaal - W. Blake · oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. · Ta on loonud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid oma luuleteostele, Dante "Jumalikule komoodiale". Need on teostatud Blake'I enda leiutatud vase- ja tsingilõike tehnikas ja hästi koloreeritud. · Oli sügavalt us...
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesi...
Elavhõbedal ontrigonaalne ehk romboeedriline kristallvõre . Aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes) Trigonaalne kristallvõre Elavhõbeda sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga toatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti
Egiptuse jumalanna Isis J. Tulvik 6b Egiptuse jumalanna Isis Kes oli jumalanna Isis? Isis oli vanaegiptuse mütoloogias võimas ning lahke emajumalanna, kes esindas kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Ta oli ka armastuse ja abielu jumalanna ning ideaalse ema ja abikaasa võrdkuju Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar Jumalanna Isis oli Osirise (Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumala) naine ning taeva ja päikesejumala Horose ema. Isist kujutati lehmapealise jumalannana, kellel olid ka tiivad. Egiptuse jumalanna Isis Kelle kaitsja oli jumalanna Isis? Isis on tuntud kui surnute kaitsjana ja laste jumalanna, kellest "kõik algused võrsuvad". Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste, neidude, aristokraatide ja valitsej...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides
Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr. Sumerid nimetasid õlut `vedelaks leivaks'. See termin on laialt kasutusel ka tänapäeval. On kindel, et sumerid tundsid vähemalt 12 erinevat õllesorti, pakutakse, et neid oli veelgi enam
Täheleanuväärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras ja Lascaux´sKunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage.Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesuguseid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru.Joonised on väga loomutruud, mis viitab loomade heale tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad
Kaupmees Muistsed inimesed olid veendumusel, et kaupmees pole õiglase hinna määramisel kuigi aus, tõestades seda, ilma et asja valmistamiseks kulunud töö hulk oleks suurenenud. Oldi veendunud, et vahendaja tõstab hinna kõrgemaks, saades sellest ise kasu. Tänapäeval me teame, et asjad ei ole nii lihtsad. Antiikaja inimese jaoks ei olnud kaubandus niisugune töö millena me seda tänapäeval mõistame. Kauplemise juures puudus kehalise pingutuse faktor, mis väljendus mateeria
kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed eKr ehk enne Kristust, aga see on juba väga väga vana aeg, millest eriti keegi midagi ei mäleta. Mõisted: eKr aeg enne Kristuse sündi pKr aeg pärast Kristuse sündi sajand aeg, mille kestus on sada aastat aastatuhat aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a enne meie ajaarvamist m.a.j meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist. Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise
Mis on kaasaegse maailma religioon Kaasaegse maailma religioon, mis see on? Läbi aegade on olnud palju religioone, nii sunniviisilise kui ka vabatahtlike. Täna aga inimesed usuvad seda mida nad tahavad. Muistsed eeslased uskusid, et nii elus kui eluta loodus on hingestatud. See millesse inimesed uskusid või usuvad, on alati olnud ja ilmselt ka jääb kunsti loomise allikaks ning loodu mõistmise võtmeks. Meie kauged esivanemad uskusid, et nõia hing võib kehast ajutiselt lahkuda, et koguda tarkust surnute asupaigast. Surnute riiki pole eestlaste usundis olnud, sest riiki ei olnud eestlastel maiseski elus.Rahvausulised kombed püsisid ka pärast ristiusu vastuvõtmist. Rahvakalendris said valdavaks kristlikud tähtpäevanimetused, ehkki kombed püsisid ristiusueelsetena. 1918-1940. Aatatel võis vastavalt oma veendumustele vabalt valida usutunnistust (valdavaks kujunes kristlik usutunnistus). Usk on tänapäeval väga individuaalne....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
