Muistse vabadusvõitluse periood ( 1208-1212 ) Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus)
Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata.
· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri.
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 28.09.11 EELUGU Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine. Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus. MISJONÄRID 1184 - Meinhard ristiusku kuulutama 1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks 1196 - Berthold Liivima piiskopiks 1199 - Albert piiskopiks 1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal. 1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud 1207 - Võnnu (Cesise) linnuse ehitamine (mõõgavendade keskus) 1208 - Ristiti seelid 1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE
Liivimaa ristisõda Taust · 12.saj lõpp 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna.
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208
allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus.
Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist. Kuna rahulik misjonitöö Liivimaal vilja ei kandnud, kuulutas paavst ristisõja. Eestlased kohtasid esimest korda enda vastas elukutselisi sõdureid, kes olid osalenud ka Lähis-Idas toimunud ristisõdades. 1199. a. sai piiskopiks noor, energiline ja kaval Albert. Tema ajal pandi alus Riia linnale, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Alberti heakskiidul loodi 1202. a. ordu Kristuse sõjateenistuse vennad e. Mõõgavendade ordu vennad, selle nimetus tuleneb nende ülekuuest, millel oli kujutatud mõõka ja risti. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale lisa tooma. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud
Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani
· XII saj algas sakslaste tung itta, mis hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. · Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele. · Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo
Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe 3 lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Peapiiskop Anders käis aga pärast seda Riias, kus arutas piiskop Albertiga Liivimaa misjoniseerimise üle. Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Rüüstati külasid ning tapeti inimesi, põlema süüdati Otepää linnus. Retkelt tagasi jõudnud, hakkasid latgalid kohe kindlustama oma linnuseid ning viisid sinna kokku oma vara, valmistudes niimoodi arvatavaks eestlaste vasturetkeks. Kartustel oli alust ning üsna pea järgnes ugalaste ja sakalaste sissetung Tolova maakonda, kus piirati sisse Beverini linnus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel.
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2
Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat.
sajandi teisel poolel. 1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega.
saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine
paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). 2 d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida ning pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Berthold pühitseti pärast Meinhardi surma Liivimaa piiskopiks 1196. aastal (kasutas ka esimesena relvajõudu, aga langes 1198. aastal lahingus liivlaste vastu.
allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale,
Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. 5. Milline tähendus on 1210. a Ümera lahingul eestlaste võitluses ristisõdijate vastu? Võit sakslaste üle tõstis eestlaste moraali ning näitas, et uued vallutajad pole võitmatud. 6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad, kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad. 7. Kirjelda 1215. aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja ugalased-sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215
Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346
aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada.
Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid.
Meinhard Segebergi kloostrist . Ta oli väga rahulik mees , kes kasutas vaid sõnade jõudu ja isiklikku eeskuju , kuid liivlased olid endiselt tõrksad ja tema töö ei kandnud vilja . Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval . Tänu temale rajatis mõõgavendade ordu , kelle ülesandeks oligi võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega . Liivlaste arvatavasti kõige mõjukam vanem Kaupo läks üle sakslaste poolele . Ristiusulised viisid Kaupo Rooma , kus ta kohtus paavst Innocentius III ndaga . Paavst kiitis liivlasi , selle eest , et nad astusid ristiusku ja kinkis neile 100 kuldraha .
Seljas olid suhteliselt lihtsad riided, peal oli Käes olid oda, nuga või mõõk ja kilp. raudketist kaitsev rüü. Peas oli kiiver, mis Heitemasinad Euroopa kõige efektiivsemad kaitses nägu, või siis tavaline müts. Jalanõud sõjatehnikad sel ajal. olid võimalikult tugevad, et hästi kaitsta. Ka neil olid seljas suhteliselt lihtsad riided, raudkettidest kaitsev rüü. 3. Kes oli, mida tegi: 1. Meinhard ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich,
karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks?
ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda maakond kihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa malev malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. nõid ehk tark ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
