Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle n...
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile
paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas"
doktoriväitekiri südamepõletikest ,,Observationes inflammationum occultiorum" (,,Tähelepanekuid varjatud põletikkudest", 1827) ja käsitlus düsenteeriaepideemiast Tartus ,,Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846" (,,Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel", 1848). Oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina Eesti rahvusmütoloogia looja Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku
", tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 1857-1861 ÕESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda ,,Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi.
koosolekul ettekande, kus ta arendas Kalevipoja eestlaste rahvuskangelaseks. Ta visandas kavatseva eepose põhisündmustiku lähtudes eesti kohamuistenditest, andes sellele sakslastevastase suunitluse. Kahjuks Faehlmann ei jõudnud oma eluajal eepost lõpetada ning tema hea sõber ja mõttekaaslane Kreutzwald võttis endale ülesandeks teos lõpetada. Suure rahvuskultuurilise tähtsusega oli tema töö folkloori valdkonnas. Osaliselt rahvaluulele tuginevad kaheksa Faehlmanni muistendit. Nendest tuntumad on näiteks ,,Vanemuise laul", ,,Emajõe sünd" ja ,,Loomine. Muistendid ilmusid saksakeelsetena vahemikus 1840-1852. Muistendite kirjutamisel võttis ta eeskuju soome mütoloogiast ja antiikmütoloogiast Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti rahvusmütoloogiale, mõjutades eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut
saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust,
Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimu- dest, krattidest ehk pisuhändadest (nn mütoloogilistest olenditest). Hiiu- ja vägilasmuistendites on juttu koletu suure kuju ja jõuga olenditest, nende vägitegudest, nende elust ja surmast (näiteks Suur Tõll, Kalevipoeg, Vanapagan). Ajaloolised muistendid jutustavad enam-vähem ajaloolistest sündmustest ja tegelas- test ( Karl XII ja Peeter Esimene). Ühte ja sama muistendit saab paigutada samaaegselt mitmesse alaliiki.Nii on näiteks hiiulood niisama hästi ka koha- ja seletusmuistendid.Muistendeid on loonud FR.R.Faehlmann, need põhinevad rahvapärasusel. Ülesanne Leia 5 erinevust ja 5 ühisjoont muistendi ja muinasjutu vahel. Erinevused: erinevad algused Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks Muistendis on juttu koletu ja jõuga olenditest, muinasjutus on reaalsed tegelased Muinasjutus on kindlad tunnused
3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi
Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"? Kreutzwald naeruvääristab kaasaegse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi). Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19. Loetle põhjused (2) miks loobus Kreutzwald proosavormis ,,Kalevipoja" koostamisest. Ta otsustas, et ,,Kalevipoeg" tuleb koosatada regivärsivormilisena, nii nagu on värsivormis ka teiste rahvaste eeposed. Regivärsi vorm on proosamuistendi vormist arhailisem ja kindlakujulisem ning sobib seepärast eeposele paremini. 20. Millal, mis keeltes, mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt ,,Kalevipoeg"?
(Kalevipoeg) Muinasjutt- tegevus toimub imelises maailmas, kus täitub inimeste rahuldamata õnneigatsus - headus tasutatakse ja kurjust karistatakse. (Punamütsike) Naljand – kajastuvad kohalikud olud, suhtumine võimureisse, kirikusse, inimlikesse pahedesse ja nõrkustesse. (Papp valetas ja ise uskus) Pajatus 14. Milline erinevus on muinasjutu ja muistendi vahel? Nimeta kaks eesti muinasjuttu, muistendit. V: Erinevalt muistendist, mis taotleb usutavust, toimub muinasjutu tegevus imelises maailmas, kus täitub inimeste rahuldamata õnneigatsus - headus tasutatakse ja kurjust karistatakse. Kalevipoeg (muistend), Suur Tõll (muistend) Vanapagan (muinasjutt), Kaval-Ants (muinasjutt) Rahvuslik ärkamine – rahvusliku kirjanduse tekkimine 15. Millised olid varase eestikeelse kirjasõna teemad ehk millest kirjutati?
Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Ajaloost on teada, et linnuse vallutasid ja purustasid rootslased 1658. aastal Vene-Rootsi sõja ajal. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Nüüdseks on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivimüürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus kujutas põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 120 x 60 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks.
10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Koit ja Hämarik", ,,Endla järv ja Juta", ,,Vanemuise lahkumine" 13. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud
· Esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. · Mõistis, kui raske on lastel lugeda "Kalevipoega", kuid selle tundmine on vajalik, mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte "Eesti muinasjutud" (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt "Imelik peegel", "Ahjualune". Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html · J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: "Laste raamat" (1884) ja "Lu'ud lastele" I ja II osa (1885-1888). o J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja
KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne
Miks__________________________? Vali nende küsimuste seast üks ning sellest saabki Sinu muistendi pealkiri. Sinul ja Su pinginaabril peavad olema valitud erinevad teemad. Kirjuta oma muistendi pealkiri siia: ______________________________________________ __________________________ Muistendite kirjutamist tuleks arutada koos pinginaabriga. Kuula ära tema ettepanekud. Aita pinginaabrit omapoolsete ettepanekutega. Vasta järgmisel lehel leiduvatele küsimustele. See aitab kavandada muistendit enne kui Sa hakkad seda kirjutama. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Muistendi kirjutamise kavandamine (järg) 1. Kuidas Sa alustaksid oma loo jutustamist nii, et lugeja tahaks seda lugeda? Kirjuta siia esimene lause (näiteks ,,Ammustel aegadel...") _ __________________________________________________________ ____ 2. Millal ja kus algab Sinu lugu? _ __________________________________________________________ ____ 3. Millised on aeg ja koht, kus toimub tegevus
Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 32. Mis on muistend? Muistend on ühe- või mitmeepisoodiline lugu, ka küllaltki interaktiivne. Sisuks on üleloomuliku avaldumine inimelus, kahe maailma vastandamine. Muistend kinnistab norme, uskumusi, väärtusi. Kujundavad rühmaidentiteeti. Muistendis kasutatakse sageli tõeretoorikat, kuulajat püütakse veenda, milleski, viidates tõelistele asjadele, näiteks seostatakse mingi kohaga. Bascomi järgi usutakse muistendit kui usundilist tõde. Muistendi tegevus toimub lähiminevikus, tänapäeva maailmas. Suhtumine võib olla nii ilmalik kui ka sakraalne. Tegelased on inimesed. 33. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja kohapärimus väljaande kohta. Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid:
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks
funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29
Feil. Sündmused arenesdi liiga kiiresti. Saaremaal algas ülestõus 1343 suvel. Saarlaste alistamine võttis aega kaks aastat, see suruti lõplikult maha 45. aastaks. Sama ülestõusuga seoses on räägitud ka seda, et ordu aladel üritasid 1344 talupojad sisse pääseda Viljandi linnusesse, et selle liikmed kõik maha tappa. Üritati andami viljakottidesse end peita ja siis kottidega sisse pääseda. Uurijad on leidnud, et pigem oli tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad.Vana Liivimaa aja lõpuks on Eestimaa territooriumil 500 mõisa. Massiline maaleasumine sõltus sellest, mis toimus Lääne-Euroopas
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
naljand pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
füüsiliselt võimalik. Müüdi näiteks aga toon Faehlmanni “Emajõe Sünni”, mille kohaselt Vanaisa (looja) lõi loomad ja sundis neid koos töötama, et luua suur Emajõgi. Igal loomal oli oma ülesanne ning see, kuidas nad hakkama said hiljem määras nende välimuse. Ja nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt kolm näidet, kus müüt seostub olemuslikult kas muistendi või ja muinasjutuga. ????? 5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 6
vahel lahing (14. mai 1343): eestlaste vägi taganes. Saksa ordu saatis 700 meest ordule vastu. (Saksa ordu - Preisimaa). Rootsi jäi oma tulekuga hiljaks. Saaremaal hakkas ülestõus 1343a. suvel. Saaremaa lõplik alistamine võttis aega 2a (1345). 1344.a üritasid talupojad pääseda Viljandi linnusesse, et ordu liikmed maha tappa. Seda üritati teha nii, et andamit viies peideti end viljakottidesse. Uurijad on leidnud, et see võib olla muistend (linnusesse sissepääsemine... et seda muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste muistendite juures). Ja samas, detsembris polnud see võimalik köha tõttu. (Bornhöhe kasutas teoses "Villu võitlused") ja ka Tasujas. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Jüriöö ülestõus jagab Vana-Liivimaa ajaloo kaht ossa. Vasallid e läänimehed kolivad maale elama ja sellega muutub ka talupoegade olukord. Maale rajatakse mõisad (massiliselt). Vana-Liivimaa aja lõpuks Eesti
27.2. Muistend- kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 27.3. Muinasjutt- teadlikult väljamõeldud teos, millel ei pruugi olla mingit seost pärismaailmaga ja tõestisündinud sündmustega. 28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid,
27.2. Muistend- kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 27.3. Muinasjutt- teadlikult väljamõeldud teos, millel ei pruugi olla mingit seost pärismaailmaga ja tõestisündinud sündmustega. 28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid,
mesilaste pidamine). Tema kaudu tuleb paar uut vormi: valm (mõistukõne v allegooria tegelased on loomad, kes sümboliseerivad inimesi). Tekst, mis nõuab hoolikamat lugemist. Raamatus ka palju mõistatusi. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Baltisaksa literaatide juht Tartus. Arst. Päritolult eestlane. Tema muistendid on saksakeelsed üritab rekonstrueerida eesti muistendit/mütoloogiat. Tema muistendid said tegelikult täitsa populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem. Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne
tekitab tülisid ja sõdu. Hesiodos hülgab seega Homerose kuulsust ja saaki taotleva sõjalise uljuse ideaali. Ent tööski näeb poeet ainult ränka vajadust, mille on pannud inimestele peale vihane Zeus. Püüdes seletada inimsoo hädade tekkimist, toob Hesiodos muinasjutu sellest, kuidas Zeus saatis inimestele karistuseks kauni salakavala naise Pandora anumaga, millest lendasid välja kõik hädad. Sama mõte läbib ka muistendit viiest ajastust (sugupõlvest). Õnnelikule elule, mida inimesed nautisid kuldsel ajastul, mil nad elasid kui jumalad ja maa andis neile kõike külluses ja ilma vaevata, järgnes järkjärguline halvenemine hõbedasel ja vasksel ajastul. Pärast lühiajalist elu paranemist heeroste ajajärgul (mille Hesiodos lisab muistendis esinevale neljale ajastule) saabub lõpuks viies, raudne ajastu, vägivalla ja kohtu ajajärk. See on luuletaja enda kaasaeg
saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma
eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett
õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud. Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus Koidulale. Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal. Eesti proosa arengut peegeldavaks teoseks 43 muinasjuttu ja 18 muistendit sisaldav esinduslik kogu ,, Eestirahva Ennemuistsed jutud" ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald tegi Faehlmanni idee teoks. 1853. aastal esitas eepose käsikirja ,,Alg- Kalevipojana". Päriselt ilmus 1857-1861 ÕES-i toimetiste seitsmes andes (kokku 20 laulu, 19087 värsirida) koos saksakeelse tõlkega. Eepose ainestiku aluseks muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilastest. Nimi Kalev on esinenud varem omadussõnana tähenduses tugev, jõuline. Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti
seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks. Eesti keelde hakati Faehlmanni muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm
Ilukirjandust kirjutab vähem. Ilukirjanduses on allegoorilised vormid, iroonia ja satiir. Masing pani aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele, andis välja esimest sisukat ajalehe, laiendas sõnavara nõudliku esseistika suunas. Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid või pseudomütoloogilisi muistendeid. Faehlmanni muistendite hulka kuulub 8 muistendit, nt „Keelte keetmine“, „Vanemuise laul“, „Vanemuise kosjaskäik“. „Keelte keetmise“ idee oli, et eestlased on satiiriline rahvas, st juttu oli eri rahvastest (naaberrahvaste, sh venelaste ja sakslaste, kohta oli öeldud halvasti). Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu. Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik
teos. Priiuse ja rahva vabadusvõitluse toonitamine + eetilised probleemid: emaarmastus, kättemaks, ausus, õigus. Rahvuseepose tähtsus on kasvanud aastatega. Alguses ei levinud. Kirjanduslik väärtus: eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamine lugejatele. Probleem on teose keeles (vaba ja vigade rohke). Kunst: Kr. Raua söejoonistused. Seda on tõlgitud ja tutvustatud teistele rahvastele. Kreutzwaldilt lisaks: “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (44 muinasjuttu, 18 muistendit)- rahvasuust kuuldud juttude põhjal. Neid on säilinud ehe rahvaluuleline põhi. Teemaks on rikaste ja vaeste vastuolu („Puulane ja tohulane”), peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Vaeslapse käsikivi”), rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse. Lisaks puhtakujulised imemuinasjutud “Kullaketrajad”. Need on aidanud kaasa ka eesti kunstipärase proosa sisu- ja vormikäsitluse arengule. Luuletajana toetus valdavalt saksa eeskujudele
annaabi.ee 
