J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik
ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle. ,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia · Lastele- 4 luulekogu, 1 proosakogu · Sündsusetu- tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine · Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja · ,,Kodu"- Tajo Kadajas · ,,Jaanipäev"- Fix · ,,Kaua sa kannatad"- Justament
Seepärast liigub inimene arengus aeglasemalt kui kiiresti arenev ümbritsev keskkond. On raske sammu pidada kõigi maailmas valitsevate mõttesuundade, usundite ja eluviisidega. Tänapäeva ühiskond on toimima pandud nii, et iga inimene võib vabalt oma arvamust avaldada, oma ususekti luua, mõelda välja ja teostada midagi täiesti uut. Tegudel on muidugimõista inimlikud piirid, aga kindlasti on need laiemad ja paindlikumad kui vanasti. Selline mõtte- ja sõnajõud võib küll olla vabastav ja tunduda õiglane, kuid ei ole kindlasti täiesti veatu. Piiramatu sõnaõiguse ja vabaduse jagamine toob kaasa palju erinevate mõtete esindajaid, kes kõik tahaksid maailma muuta ja oma arvamust kõigile kuulutada. Konkurentsitiheduse tõttu on aga kirjust massist erinemine oluliselt raskem, kui seda oli vanasti. Jõudnud punkti, kus see lõpuks ilmsiks saab, annavad paljud alla. Kes aga suudavad pingele vastu panna ning end kehtestada, võivad
· Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega. · Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia. · Lastele 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu. · Sündsusetu On leitud, et Runneli luules on kaks sündsusetut momenti: tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine. · Esseist Runnel on viljakas esseist ja kriitik. Optimism ja päikeseluule, aga ka lastele kirjutatud luulet.
Tegelikkuses on sõnadel märkimisväärne ja vääramatu mõju. Loomulikult, see mis mõjutab ei ole ainult sõna ise, vaid sõna tähendus ja see milline eelmõte, emotsioon või eesmärk on seda sõna endas kandnud. Seega saame öelda, et mõte ise ja eriti tunne (mis mõtte avaldumisel tekib) omab tohutut mõjuvõimu ja suudab toimida kas motiveerivalt ja tunnustavalt või hoopis hävitavalt, laastavalt, lausa tapvalt. Mõtte- ja sõnajõud mõjub mitte ainult meile ja meie kehale vaid ka kogu ühiskonnale. Me ise loome oma tuleviku, ühiskonna ja elu jätkusuutlikkuse läbi oma mõtte ja sõnade jõu. Me ise oleme kõige võti oma elus ja ühiskonnas, ise tekitame ja loome positiivseid ja negatiivseid energiaid ning selle ümber erinevaid olukordi. Kuigi me ise ei taipa, on meile antud tohutu võim ja vastutus valitseda ühiskonnas iseenda ja ehmatava reaalsusena ka teiste inimeste üle.
Eriti sagedased on tülid vanemate ja teismeliseas olevate noorukite vahel. Näiteks plaanib kolm pereliiget vaadata oma lemmiksaadet, mis aga siiski tulevad eri kanalitelt. Lahenduseks saaks vist olla ainult kolme televiisori ostmine, kuid see oleks tobe ja naeruväärne. Ei jäägi midagi üle, keegi peab loobuma ja kaotaja olukorraga leppima. Et aga pahameelt väljendada või õiglust jalule seada, võetakse kasutusele sõnajõud, mis võib olukorda halvendada, kuid ka tühiseks urisemiseks jääda. Elades koos teistega, tuleb leppida ka nende soovide ja vajadustega, alati ei saa seada ennast ja oma tahtmisi esikohale. Tuleb leida muid võimalusi, telekanalid näitavad tihti kordusi ja üks osapooltest võib oma saadet vaadata järgmisel päeval. Mõnikord tahavad lapsed vanematelt sageli rohkem kui need anda suudavad ja vanemad omakorda nõuavad ka lastelt liigset
annaabi.ee 
