Perekond LEOKide motodünastia Kui rääkida perekonnast Leok, ei jää see nimi kellelegi tundmatuks. Leokid on Eesti motomaailmas vaidlematult tuntuim perekond. Väino Leoki poolt loodud motodünastia on maailma üks suurimaid. Kadunud Väino Leoki järglased, kes on tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo Leok, Aivar Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad
Kasvulava oli seega piisavalt avar järelkasvu järjepidevuse tagamiseks, kuid soovida jättis treeninguline kvaliteet ja ala perspektiivne juhtimine. Mitmes klubis ei olnud krossisõit aastaringne harrastus, mõnel pool sõideti krosse mitme teise motoalaga kahasse. Mis Tallinnasse puutub, siis kahes meie põhilises motoklubis: Tööjõureservisdes ja Kalevis oli eelisalaks muidugi ringrajasõit. See ei tähendanud, et seal krossiga ei tegeldud. Asfaldipiloote, kes krossi ei sõitnud oli tegelikult vähe. Motokross oli asendamatu vahend filigraanse sõidumeisterlikkuse omandamisel, ilma milleta ühelgi motoalal hakkama ei saadud. Kross oli kõige alus ja sellest kõik ka alustasid. Paljud pealinna motosportlased saavutasid ka krossisõidus kõrgeid kohti, kuid põhialaks jäi neil siiski kas 5 ringraja- või hipodroomisõit
Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape............................................................................
Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased kes rajasid Männimääle motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. Üks parimaid ja suurimaid võite oli Eestile see, kui aastal 1956 saavutasid Eesti naisvõidusõitjad Leningradis kolmikvõidu. Eesti motojuhid otsustasid aastal 1957, et soovivad motokrossiga tegelemise võimalusi laiendada. Lõpuks jõuti ühisele nõule, et parimad tingimused krossi harrastamised on maarajoonides. Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks rahvusvahelised krossivõistlused. Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris
ei jätkanud ning ravi katkestas ka treeningud. "Pauk ise ei olnudki valus, aga tagajärjed on valusad," tõdes Luhamaa. "Rääkida saan, aga rahulikult. Toituma pean pigem vedelatest roogadest, midagi närida ei saa. Isegi kartulisalati söömine annab tunda." Leok jäi kukkumise jäarel ratastooli 2005. aasta Rheneni (Holland) MM-etapi reedesel vabatreeningul kukkus rängalt veidi varem elu esimese MM-etapi võitnud krossisõitja Avo Leok. "Ühe hüppe taha olid sisse sõidetud eriti sügavad sooned. Kuivõrd iial ei tea, millise soone kohale sind meestepundis trügitakse, otsustas Avo kõiki proovida et aimata, kuhu üks või teine soon sind viskab," rääkis õnnetust pealt näinud Avo vend Aivar. "Ääresoones oli pehme koht ja Avo püüdis sellest suurel kiirusel üle hüpata. Aga esiratas maandus pehmesse pinda ja kiilus hoobilt kinni. Avo käis üle kaela, ratas lendas tagant selga."
Põltsamaa Ühisgümnaasium Jelena Glebova Referaat Merilin Gedvil 11 B klass Põltsamaa 2009 Sisukord Jelena elulugu.....................................................................................lk 3 Jelena saavutused.................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõehetk saabus Jelena jaoks 12-aastaselt, kui
Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu.............................................................................9 Elu peale sportlaskarjääri..............................................
ELULUGU Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike- Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Ines on ka õppinud Eesti Humanitaarinstituudis anglistikat. Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 2008 aasta suvel leidis Ines endale uue armastuse- portugallasest modelli Francisco d"Orey. MUUSIKALINE KARJÄÄR Inese muusikaline karjäär algas pärast osalemist laulukonkursil "Kaks takti ette", mil lauljatar Maiken teda 2QS Productioni projekti Class Act soovitas ning koos salvestati 2 lugu, millest esimene "Lift Me Higher" suhteliselt edukaks osutus.
Järgnevad aastad kulgesid Eesti motoradadel suhteliselt rahulikult ja alles 1960-aastatel hakkas suurem tegevus uuesti peale (Kaldmaa, „Krossirajal“ lk 9). 1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4 park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad. Lisaks võib mainida,
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900)................................................7 2. VORMEL-1...........................................................................................................8 2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8 2.1.1. Edukaimaid rallisõitjad läbi a
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. Mälu võim, lk 1382. Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003 Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. Mälu võim, lk 85113. Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003 Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004 Savisaare naised - abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe 'd, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Naised Edgarist, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Sulev Vedler: K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust, Eesti Ekspress, 6. november 2008 Hille Tänavsuu: Savisaare küsitlustrikk põhjustas pahameele, Tallinna Postimees, 19
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58. Kergejõ
hulganisti aega, kuid libisemisele kaasa ei aidanud. Võitjaks osutus poolatar Justyna Kowalczyk. Hiljem Kristina kahetses suusavahetust, kuid tulemusi see ju ei muuda. Au Vancoveri olümpiamängude lõputseremoonial Eesti lippu kanda sai ainsana neil mängudel Eestile medali toonud Kristina. Tema tagasitulek tippsporti oli õige otsus. Vastuvõtul Tallinnas, Raekoja platsil tervitasid Kristinat suur rahvahulk, president ja poliitikud. Esinesid Tanel Padar & The Sun ning Noorkuu koos Uku Suvistega. Õhtut juhtis Mart Mardisalu. Kristinale kingiti hõbemedali võidu puhul riigi poolt 1,1 miljonit krooni ja Tallinna linna poolt krunt. Tema treenerist isa Anatoli Smiguni autasustati 550 000 krooniga. Kristina ütles vastuvõtul, et tagasitulek sporti oli raske, kuid kui midagi väga soovida, on kõik võimalik. 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial
Riserid võib saada poest viiekümne krooni eest. (Ibid) Rula komplekteerimine on enamasti sõitja maitse/stiili asi ja mingit kindlat juhendit on seetõttu raske anda. Vanematel rulatajatel on tekkinud nii-öelda oma maitse, algajatel on rula kokkuseadmine aga raskem. Kõige kindlam oleks valida kõikidest osadest keskmine ehk laud 7.75'', truckid 5.25'', rattad 52-56 mm ja 99a ning laagrid ABEC 5. Eestis müüvad rula varustust Surfhouse, Exit Sport, Sportland, Motel Paradise ja Hawaii Express. (Ibid) 11 2.2. Trikid Rulatamise trikk või lihtsalt trikk on rulaga sõites manöövri tegemine. Uute trikkide õppimine ja nende korda saatmine on põhieesmärk rulatamises neile, kes ei kasuta seda ainult liikumisvahendina, vaid tegelevad sellega kui ekstreemspordialaga. Rulatamise trikke liigitatakse nelja kategooriasse
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
Jules Verne ,,Viieteistkümneaastane kapten’’ Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks.
esinedes koos paljude suurepäraste artistidega nagu ,,The Platters", ,,The Drifters", Jose Feliciano jt. 1981. aastal tuli ta OTI lauluvõistluse võitjaks, tänu millele tekkis esinemisvõimalusi Mexico Citys, New Yorgis ja Floridas. Tema Euroopa karjäär sai alguse 1985. aastal. 1992.a. osales ta muusikalis ,,City lights in Berlin" Saksamaal. On andnud kontserte Hollandis, Belgias, Norras, Luxemburgis, Austrias, Singapuris, Austraalias jm. Alates 1998 elab Eestis. 2001. aastal tuli koos Tanel Padariga Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindades võitjaks. On andnud välja 6 CD-d. Kava nägi välja järgmine: 1. Vaatus: 1. Intermezzo No. 1 1975 2. Wonder (Departure) The Album 1997 3. Summer Night City 1978 4. Does Your Mother Know VoulezVous 1979 5. She's My Kind Of Girl 1969 6. Take A Chance On Me The Album 1977 7. Lay All Your Love On Me Super Trouper 1980 8. Ring Ring Ring Ring 1973 9
oktoobri miitingu kutsete välja jagamist. (Kutseid jagus vaid väga vähestele ning enamus propaganda tööst tegid ära KGB-lased ise, levitades keeldu 28 21.oktoobril kalmistule minemise kohta nii koolides kui ka mujal) Huvitavaid kommentaare 29 artiklile jagas Ain Saar avalikus kirjas Tanel Luugale Jõgevamaalt . Ta vastab artiklis esitatud küsimusele, kellele oli mõeldud demonstratsioon oktoobripidustustel, et just neile kõigile, kes niiöelda hämmeldunult ja mõistmatult loosungit lugesid. Veel lisab ta, et hämmeldunud võrulaste all peab artikli kirjutanud Paul Kaldre ilmselt silmas parteilasi, kuna iga eestimeelne võrulane sai üsna täpselt aru, mida loosungi teksti ,,Vähem valet, seltsimehed!" all mõeldud on, ega vaadanud seda arusaamatus hämmelduses
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
vaevab mure, kuidas õhtusöök lauale saada ja päevast päeva selle halli taeva all elada. Usun, et enamik loeb «Rehepappi» siiski lusti ja lõbuga ning on uhke oma kavalate esivanemate üle. · Ivan Orav mälestused : I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov-ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov,
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
” Jüri Prits töötab Šotimaal suures õlifirmas logistikuna. Kristel Imeraj on suures firmas vanem finantsanalüütik. On ehitajaid, komplekteerijaid, kraana- ja bussijuhte. Nii on Raivo Eessaar (Lisa 2.25) kogu Lahtis elamise aja jooksul olnud bussijuht. Heli Timusk (Lisa 2.15) on aga Kanadas kutseline lapsehoidja ja see amet viis ta kokku oma abikaasaga. Lapsehoidjana töötab ka Külli Jürgenson (Lisa 2.9). Agnes Parv (Lisa 2.19) omandas Soomes medõe elukutse ja töötab haiglas. Tanel Muuli on elektrik-komplekteerija (Lisa 2.3), Marve Pung (Lisa 2.14) on hooldusspetsialist jne. Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised. 9
3.2. Kultuurisuhted Nii palju, kui mina tean kultuurivallas olevaid seoseid Eesti ja Hollandi vahel, on ainuke sündmus Eurovisioon, mis ühendab kõiki Euroopa riike. Kuigi Eesti pole nii hästi esinenud sellel võistlusel kui Holland omal ajal, oleme tublilt iga kord osa võtnud ja andnud endast parima. Madalmaad on saanud 4 korda võitjateks, ning Eesti ühe korra. 3.2.1. Muusika Juunis 2007 toimunud Eesti kunsti näituse avamisele Põhja-Hollandis De Wijkis andsid erilise pidulikkuse Arvo Pärdi teoste "Meie Isa" ja "Peegel peeglis" ettekanded Hollandi Orion Ensemble'i (klaver, tsello, viiul) esituses koos ansamblijuhi Leonard Leutscheri erakordse sissejuhatusega A. Pärdi teostesse. Samuti juunis 2007 toimus Läänemereregiooni koorimuusikale pühendatud kontsert Põhja-Hollandis, Zutphenis. Peamiselt Eesti koorimuusikast (C. Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga "Noordelicht" esines Zutpheni vokaalansambel (meie
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... L. Tungla pere...............................
6 Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus. Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi, sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis. Ave Vardja, sündinud 30
Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, millele kuuluvad parvlaevad ja ro- pax-laevad sõidavad Läänemerel EestiSoome, EestiRootsi, Soome-Rootsi ja LätiRootsi vahelistel liinidel. Tallinki kontsern omandas ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on hotellikett (Tallink Hotels), mis hõlmab nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja ühte Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink Takso). 1 Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas. 2016. aasta augusti alguse seisuga oli aktsiahinna järgi ettevõtte turuväärtuseks 647 miljonit eurot. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on AS Infortar.[1] Tegemist on suuruselt teise käibega ettevõttega Eestis. 2014. aastal oli Tallink
ja Ines". Aasta 2005 jõulude paiku andis Bulldozer Records välja Inese kolmanda plaadi "Uus päev", mille 10 loo hulgas on ka Eesti Eurolaul 2006 teiseks tulnud ballaad "Iseendale". Sama aasta sügisel osales ta ka muusikalis "Tuhkatriinu", mängides Haldja-Ristiema. 2006. aasta suvel osales Ines koos Anne Veski ja Ita Everiga tuuril "Kolme lillekese juubel". 2007. aastal ilmus Inese uus lugu "Kustutame vead", hiljem ka samanimeline album. Eraelu Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 5 Neeme Järvi Neeme Järvi (sündis 7. juunil 1937) on eesti dirigent. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist. Aastatel 19551960 õppis ta Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitsi ja Jevgeni Mravinski juhendamisel orkestridirigeerimist.
Sisukord Sissejuhatus lk 3 Barack Obama varajane elu lk 4 Perekond ja personaalne elu lk 5 Poliitiku karjäär lk 6 Presidendi kampaania lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Barack Obama. Ta on tulevane USA president ja temast on viimasel ajal kõikjal väga palju juttu olnud. Tänu sellele tundus Obama mulle poliitikutest kõige huvitavam ja ma tahtsin tema kohta rohkem teada saada. 2 Barack Obama varajane elu Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda veel ainult korra enne oma isa surma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
