Sarkopeenia teke ja areng on multifaktoraalne protsess Mis põhjustavad ja soodustavad sarkopeeniat? Füüsiline inaktiivsust Motoorsete ühikute uuesti moodustumine Alanenud hormoonide tase Alanenud valgusüntees Mis mängib sarkopeenia arengul suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest?
5.Seljaaju valge- ja hallaine Hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti, ülenevaid(aferentseid) ja alanevaid(eferentseid) juhteteid. 6. Hallainest moodustuvad sambad · Eessammas paiknevad motoneuronite kehad, nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu · Tagasammas paiknevad sensoorsed neuronid, nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid. · Külgsammas paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud
Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu. Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas. Radikuliit on nende juurte põletik (tagumiste juurte). Lülide vahel on kõhrekettad. Tekitab järsu valu seljas, kui paigast ära. Tagumiste sarvede funktsioon tundlikkuse vastuvõtmine, juhtimine seljaajus. Perifeeriast. Eesmised sarved koosnevad motoneuronite kehadest. Mononeuronid: a) alfamotoneuronid – juhivad seljaaajust välja lihastele tahtelisi liigutusi – tulevad seljaajju peaaju koorest; b) gammamotoneuronid – juhitakse lihaste toonust, ei ole tahtele alluvad. Mõlema kaudu liikuv informatsioon seljaajust lihastele toimub eesmiste juurte kaudu. Eesmiste juurte funktsioon on seega motoorne. Külgmistes sarvedes asuvad sümpaatilise NS-i närvirakkude kehad. Valgeollus Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust
Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis
Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks.
organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Humoraalne regulatsiooni toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes
Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked. Hallollusel eristatakse eesmini, külgmisi ja tagumisi sarvi. Tagumistes sarvedes paikneb tundlikkust juhtivate teiste närvirakkude keha. Tagumisi kutsutakse ka sensoorseteks. Eesmistes sarvedes olevaid kutsutakse motoneuronid. Neid on kahesuguseid: alfa motoneuronid ja gamma motoneuronid. Alfa motoneuronite kaudu juhitakse tahtelisi liigutusi, need on saanud vastava käskluse saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust. Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment. Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks. Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed
4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis 4. Nuclei vestibulares 5. Nucleus Oliveris 6. Limbiline süsteem Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel. Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite (suurajukoor, thalamus, cerebellum, retikulaarformatsioon), mis katkematu vooluna suunatakse lõpuks motoneuronite mõjutamiseks (õpitud, täpsed liigutused ‒ pianist, tikkimine, kirjutamine). Ekstrapüramidaalteid võib jaotada piltlikult 3 korruse vahel: 1. Korteksi ja subkortikaalsete tuumade vahelised teed ‒ nt tr. corticostriatus. 2. Subkortikaalsete tuumade omavahelised teed tr. pallidorubralis. 3. Subkortikaalsete tuumade ja seljaaju motoorsete tuumade vahelised teed. Tr. rubrospinalis, tr. olivospinalis, tr. vestibulospinalis, tr. tectospinalis.
Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. · N e u r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Bioloogia kontrolltöö Villu · H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all.
Teisel pool keskjoont hakkab kasvukoonuses avalduma Robo. Tema ligand Slit – ka põrandaplaadist. Tõukuv, takistab tagasipöördumist. Samuti blokeerib vastuse netriinidele. Jäänud kahe repellandi vahele pöördub kasvukoonus ülespoole aju suunas. Tõukuvad gradiendid määravad laiema territooriumi kuhu aksonid sisenevad. Sünaptogenees. Sihtrakkudeni jõudnud aksonid hargnevad. Aksonid moodustavad ajus sünapseid teise neuronitega, peamiselt nende dendriitidega. Motoneuronite sünapsite moodustumine lihasrakkudega: Kasvukoonus kontakteerub müotuubiga; Neuroni sekreteeritud agriin (agrin) osaleb müotuubi atsetüülkoliini retseptorite koondumisel moodustuva sünapsi alla; Rakuvaheaine (laminiin) kinnitab aksoni otsa lihasraku külge; Lihasrakk indutseerib kasvukoonuse muutumise pre-sünaptiliseks terminaaliks, Närv indutseerib lihasrakus post-sünaptilised struktuurid. Agriin: suur proteoglükaan, sekreteeritud motoneuronite kasvukoonustest
kiired kiirelt väsivad - plahvatuslik jõud ja vähem mitokondreid Silva - Nende erinevus 98. kust algavad alfa-motoneuronid? Seljaaju eesmistes sarvedes Silval sama LF slaid 19, 21 Lihaskius 99. kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid? LF slaid 19 silval sama - motoorne lõppplaat Mitut. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Motoorne ühik koosneb ühest närvikiust (alfa- 100. kas 1 alfa motoneuron aktiveerib ühte või mitut
) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes lihaskiududes · Väheneb seljaaju motoneuronite arv ja seoses sellega motoorsete närvikiudude ning motoorsete ühikute arv · Raskeneb motoorsete ühikute rekruteerumine lihastalitlusel MOTOORSE VÕIMEKUSE MUUTUSED VANANEMISEL LIHASJÕU VÄHENEMINE VANANEMISEL · Lihasjõu väheneb oluliselt alles alates 50-60- eluaastatest · Alajäsemete lihaste jõu langus on suurem võrreldes ülajäsemetega · Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga
(lihasrakud erutuv kude). AP seotud lihase kontraheerumise mehhanism = elektromehaaniline sidestus. Toimub üle Ca- ioonide, AP levib ka piki t-torukesi, toob kaasa tsütoplasmas Ca konts tõusu. Lihasrakus jämedad (müosiin) ja peened (aktiin, mille ümber tropomüosiini molekulid, millele kinnitub troponiin) filamendid. Libisevad üksteise vahele. Kui Ca tase tõuseb, kinnitub see troponiinile, mis käivitab kontraktsiooni. Ühendus NS ja skeletilihaste vahel toimub läbi alumiste või alfa-motoneuronite. Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv
34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Alanevad ehk motoorsed juhteteed. Moodustuvad: - kortikospinaalkulglatest (lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla kulgevad seljaajus mööda eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida); - subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures.
närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. (3) Somaatiliste motoneuronite aksonid, millised innerveerivad skeletilihaseid, loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homostaasi
närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette.
) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes lihaskiududes · Väheneb seljaaju motoneuronite arv ja seoses sellega motoorsete närvikiudude ning motoorsete ühikute arv · Raskeneb motoorsete ühikute rekruteerumine lihastalitlusel LIHASJÕU VÄHENEMINE VANANEMISEL · Lihasjõu väheneb oluliselt alles alates 50-60- eluaastatest · Alajäsemete lihaste jõu langus on suurem võrreldes ülajäsemetega · Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem
Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks.
seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb
Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate närvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni. 31 paari üksteise kohal, igas spinaalganglionis on hulga närviraku kehasid ja nende närvirakkude kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Radikuliit seljaaju närvipõletik. Juure lad k nimetus on raadiks
POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks. Renshaw rakud saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kollateraalidelt (kõrvalharudelt), ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Erutuse tekkimisel pidurdavad Renshaw rakud oma pidurdavate sünapsite klaudu seljaaju antud segmendi alfa-motoneuroneid. Mida tugevam on alfa-motoneuronite erutus, seda enam väljendub Renshaw rakkude pidurdav toime. Antud juhul on tegemist alfa-motoneuroni enese- e autoregulatsiooniga, mille ülesandeks on piirata neuronite ülemäärast erutust.
Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. See on anatoomiline, mitte funktsionaalne jaotus. PNS: Somaatiline ja autonoomne: Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. (3) Somaatiliste motoneuronite aksonid, millised innerveerivad skeletilihaseid, loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile, · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi
hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju:
peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid
Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi
RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild kuulub tagaaju koosseisu, nagu ka väikeaju. Sillast saavad alguse V,VI,VII,VIII peaaju närv e.kolmik-,eemaldaja-,näo-,esikuteonärv, mille tuumad asuvad tagaajus. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. Väikeaju:
Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine Enne sklerotoomi rakkudest moodustunud selgroo moodustumist peab iga skelrotoom lõhenema kaheks osaks: eesmine (rostraalne) segment ja tagumine (kaudaalne) segment Ajal, mil motoneuronite aksonid kasvavad külgmiselt välja neuraaltorust, et innerveerida tekkivaid lihaseid, moodustavad eesmise 54 skelrotoomi posterioorne ja tagumise skelrotoomi anterioorne osa nö. rudimentaarse selgroolüli – resegmentatsioon Resegmentatsiooniga ja lülidevaheliste liigestega ning lihastega saavutatakse lülisamba lateraalne liikuvus, painutamine ja väänamine Seljakeeliku (notokord) poolt indutseeritakse sklerotoomi rakke
• kui ajukoore motoorse pk.kahjustus:– ei saa I-II sõrme vastandada • 1950.a. nn. “otseväljundi”mudel: • kui motoorse trakti kahjustus: – raske rusikat avada gyr.precentralisPTmotoneuronlihas Lisaks paralleelsed teed nii s/a motoneuronite kui ajukoore omavaheliste piirkondadega: Tsentraalne e. spastiline parees • Primaarne motoorne koor 4. ala ühenduses: • lihasjõu langus • Lisamotoorse koore- dorsaalse pk. 6. • häiritud liigutuste täpsus • Premot.ajukoorest- ventraalne pk. 6.
Teated jagunevad erutus- ja pidurdusteateiks. Virgatsaine aktiivsuse mõjutajad on agonistid ja antagonistid. Esimesed tõstavad virgatsaine aktiivsust, teised pidurdavad seda. Peale teadete ülekandmist on sünapsis vajalik taastumine protsess, kus virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani. Virgatsainete mõjutamise näiteks antagonisti poolt on atsetüülkoliini blokaad teatud taime mahla kuraare poolt (mis blokeerib teadete edastamise motoneuronite ja lihaste vahel). Tulemuseks on lämbumine hingamisliigutuste peatumise tõttu. Dopamiini puudusega aju liigutusi juhtivates piirkondades seostub Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid)
annaabi.ee 
