Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6
b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse
Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks
kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1
kergmüüritis tellisvooder Keerukuse järgi: lihtsad seinad keskmisekeerukusega seinad keerukad seinad Seotised Pikiseotis: püstvuugid on nihutatud poolekivi pikkuse võrra Klassikaline plokkseotis: plokkseotist kasutatakse tavaliselt siis, kui sein on vähemalt ühe kivi paksune. Klassikalise plokkseotise põhireegliks on, et kõik ühe kihi püstvuugid kaetakse järgmise kihi tellisega. Tavaline plokkseotis: tavalisel plokkseotisel, olenemata müüritise paksusest, alustatakse põikkiviridade nurgast kahe kolmveerand tellisega. Nii langevad küll nurkades müüritise sees mõned püstvuugid kokku, kuid põiki-ja pikiread esinevad mõlemal seinapinnal ühes ja samas kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel. Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi.
välimuse andmises, aluspinna kaitsmises andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste vastu. kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises Krohviviise võib jagada kolme rühma: näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva krohvimine. MÖRDID Koostis: põhilised koostisosad on: sideaine, täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks. Sideaine: seob mördi täiteainematerjalid tervikuks ja liidab mördi aluspinnaga. Sideained määravad ka mördi omadused. Sideaineid on kahte tüüpi: hüdraulilised ehk vees kivistuvad ja mittehüdraulilised ehk õhksideained. Õhksideained:_____________________________________ kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhu käes
· Õlimäärded - parafiinmääre, naftamääre jne; ei · Plaatimissegud - ülesandeks plaadi kinnitamine segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades
- fasaadile kleebitud soojaisolatsiooniplaatidest -armeeringust -viimistluskihist Kattekrohvi mõisted Harjakrohv -harjaga silutud või laotatud ning silutud krohvipind. Pinnakaredus sõltub mördist ja harja jäikusest. Mördi tera läbimõõt on maksimaalselt 3-4 mm Hõõrdkrohv puithõõrukiga tasandatud krohvipind Jäme pritskrohv mördi pumba või krohvimis kopaga käsitsi tehtud kare krohvipind. Mört sisaldab 20-30% jämedat kivipuru Kammimine Krohvi pinna kujundamine kammiga Kivikrohv - värvilist kivipuru või muud anorgaanilist puru sisaldav krohvipind. Kus kivipuru on esile toodud vee või happega pestes, liivaga pritsides või värskele mördile kivipuru heites Kraapkrohv siledaks höörutud ja kraaprauaga karestatud krohvipind Peenkrohv siseruumidesse mõeldud peeneteralisest mördist kattekrohv
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine. Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega. Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv. Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada.
............ 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6. Dekoratiivkrohvid .....
*Kiilutakse avakülgede vahele laud ja tõmmise keskmesse lüüakse nael. *Aluspind puhastatakse ja karestatakse. *Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu. *Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel sablooni abil *Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist Krohvi vead ja nende vältimine *Lööve - mullikeste ilmumine krohvi pinnale. Iga mulli keskel on valge või kollakas täpp. Mullid tekivad sellest, et mört on valmistatud laagerdamata lubjast, s.t. et lubjas on väikesi kustumata osi. Kollased plekid tekivad seetõttu, et koos liivaga on mörti sattunud väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta. *Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile.
*Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased *on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1',7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid
................................................................................................................. 14 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi ........................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ............................................................... 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid ............................................................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted .........................................................................
Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr
tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 14. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist
3. Konkurentsivõime ja kvaliteedi ning hinna suhe. 1.2. Värvide liigid ja omadused. A) Õlivärvid B) Tempravärvid C) Liimvärvid D) Akrüülvärvid E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha). Eelis: kuna õli värvid kuivavad kaua on võimalik tööde käigus teha värvi parandusi. Miinused: pikk kuivamisaeg. Kasutuskohad: nii sise kui välistingimuses. Akrüülvärvid: kuuluvad veisvärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plast värv, on
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.
kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4
Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused: Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt
kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel on kaks ja paadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. 10. Mördid 1. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. 2. Tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse või markidesse. 3. Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. 4. Tsementmört on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. 5. Lubimört on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. 6. Savimört ei kivistu. Tal on kõrge kuumakindlus,
tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali
kuivamist. Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Tehnilised näitajad Fraktsioon 0...10 mm Min. kihi paksus 30 mm Survetugevus 20 N/mm2 Kloriidide sisaldus klass Cl 0,2 Tulekindlus A1 Külmakindlus 50 tsüklit Tihedus 2100-2300 kg/m3 Müürimört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasikandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Sobivaks mördiks on meil valmistatavad müürimördid M5 ja M 10 (survetugevusega vastavalt 5 ja 10 N/mm2). Kandeseintes leitakse vajalik mark tugevus-arvutustega. Kui vuugid armeeritakse, siis tuleb
.........................................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid................................................................
7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur:
Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2
A- on ristlõike pindala 3.Pingete leidmine ristlõikes (avaldised ja tegelik leidmine) Pingeks nimetatakse sisejõu intensiivsust ristlõike pinnal. 1.Pikijõud (surve.tõmme) sigma/A 2,Paindemoment sigma =M/W Wel=I/z Wpl=2S 3.Põikjõust (lõige)=Tau=(V*S)/(I*b) W´-vastupanumoment S-staatiline moment I-nertsmoment 4.Müüritööde materjalid (kivid, plokid) - nende omadused Müüritööde materjalid ja nende omadused Kivid Müürkivid võib liigitada järgmiselt: looduslikud kivid töötlemata kivid, töödeldud kivid; tehiskivid (-plokid). Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivigruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Kõik kivimid on oma olemuselt haprad materjalid, nendes
silumislaud kummipõhjaga, silumislaud hüdrosvamm. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling . Töö tegija peab olema varustatud kinnaste , tööriiete /jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus 1. Puhasta krohvitavad pinnad. 2.Sega mörti 20 min vispliga. Mida õhulisem, vahulisem on segu, seda lihtsam on mörti seinale kanda. 3.Viska mört kelluga või kanna liibiga seinale. Visates haakub mört paremini. •Sisseviskekiht - müür kumab kergelt läbi •Täitekihid - ühe kihi paksus 5-7 mm (liivatera 0-3mm) •Viimistluskiht - siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0- 1mm) 4.Enne uue kihi krohvimist niisuta krohvitav pind. Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud 5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
