näitab firmat halvas valguses ja sekretäri ebakompententsust. Samuti peaks arendama ennast infotehnoloogia valdkonnas ja kiiduväärt oleks ka keelte perfektne valdamine, muidugi ei suuda me valdada kõiki maailma keeli, kuid naaberriigi vene ja rahvusvaheline inglise keele valdamine peaks ikka olema õpitav, kuid see sõltub ikka eeskätt firmast ja selle tegevusest. Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingi valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Usun et igas ametis peab olema eetikakoodeks, mis loob terve ja tugeva töökeskkonna, kus kõigil on meeldiv ning töötajad teavad oma tööalaseid eetikanorme. Ehk siis kaovad ka firmades tööajal teiste tagarääkimised ning eraasjadega tegelemised. Eetikanormide kehtestamisel võidavad kõik muutub meie hoiak, professionaalsus asjades ja tegudes, käitumiskultuur, kõhklused ja palju muudki.
võimalusi enda töölistele tasuta ja ilmselgeks ei jookseks see mööda külgi alla. Alati on inimestel võimalus enda täiendamiseks! Keegi ei väida, et selgeks tuleks õppida kõikide riikide keeled, et ei tuleks ette ebameeldivaid vestlusi, kuid ilma vene ja inglise keeleta on tänapäeva maailmas pea võimatu hakkama saada. Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingi valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Olen seda meelt, et igas ametis võiks olla oma eetikakoodeks, mis loob terve ja tugeva töökeskkonna, kus on kõigil meeldiv töötada. Eetikanormide kehtestamisel võidavad kõik muutub meie hoiak, professionaalsus asjades ja tegudes ja käitumiskultuur. Aga mis peamine firma saab endale koolitatud ja asjadest/tavadest teadliku sekretäri, keda igas olukorras usaldada saab.
Järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost. Kritiseeriti sotsialismi. 20.sajandi kirjandus võrdluses 20. sajandi esimese poole kirjanduses väljendus veendumus, et saabunud on uus aeg ja uus maailm, mis varasemast oluliselt erineb. Põhiteemaks oli siiski sõda ja inimeste vabadused. Hakati pöörama tähelepanu inimese psühholoogiale. Kirjanduse ülesanne pole mitte inimestele moraali lugeda ega kombekohast käitumist õpetada, vaid aidata esitada küsimusi, sh moraaliprobleemide ja käitumise kohta. Kirjandus võib kõnelda ja peabki kõnelema kõigest, lisades sinna hulka keerulisust ja kummalisust, millega inimene kokku puutub. Kirjanduse roll inimlike, ühiskondlike ja ajalooliste kogemuste mõtestajana sai tähtsamaks kui kunagi varem, seda rolli oli ebastabiilses ja ettearvamatus maailmas aina keerukam täita. TÄNAN KUULAMAST!
· Mida sa saavutada tahaksid? · Millel oleks parem mõju? · Mis sind erutaks? Plaan Keskendu sellele, mida saad teha. Ülejäänud tuleb iseenesest. Elluviimine Hakka kohe tegutsema-see annab sulle edumaa teistest planeerijate eest. Eetika · Käitumiskultuur sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana Eetikakoodeks · Kirjapandud normide ja /või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist) Tegevusalade järgi ehk( Avalik teenistus, Äri, Mittetulundus) · Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid
kirjutati vahaga kaetud puutahvlitele, omandas "koodeks" ka hiljem dokumendi ja raamatu tähenduse. Ka üks esimesi kirjalikke õigusallikaid, Vana-Rooma XII tahvli seadused on nime saanud just selle järgi, et tegemist on puutahvlitele kirja pandud tekstiga. 3 Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Mistahes ühiskonnagrupp, kellel on välja kujunenud ühised arusaamad universaalsetest printsiipidest ja põhimõtetest, võib koostada omale eetikakoodeksi. Eetikakoodekseid vajatakse heade tavade kirjapanemiseks, ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil, grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks. Samuti aitab eetikakoodeks väärat käitumist ennetada, oma mainet luua või elukutse
· alluvate austab nende õigusi · insenerikutse hoida elukutse prestiizhi · iseenda ees õiguste ja kohustuste tasakaalus hoidmine, kohustus nõuda õigeid töötingimusi ja palka, säilitada oma kompetentsus tehnoloogia arengus Eetika (ld k ethos = komme, harjumus) filosoofia osa, õpetus mis käsitleb moraali kui ühiskonna teadvuse osa, ühiskondliku elukorralduse üldisi aluseid. Õpetus õigest ja valest käitumisest, moraaliprobleemide kontseptualiseerimisest, väärtustamisest, lahendamisest, juhtivate kriteeriumite arendamisest. Eetika eesmärgiks eristada head ja halba. Insenerieetika ülesandeks on inseneride moraalikriteeriumite ja käitumise määratlemine, inseneri, tema loomingu ning ühiskonna vaheliste suhete reguleerimine & ning kriteeriumite väljatöötamine. Eesmärgiks inseneride ees lasuvate erinevate olukordade hindamiseks ning lahendamiseks moraali seisukohalt.
positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus (väärtused=eetikakoodeks) · Codex ladina keeles puutükk · S.Webley · Eessõna · Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht · Eetikoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. · Eetiliste standardite kirjeldus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Normatiivsed abistavad koodeksid Märkimisväärse töötaja kaheksa omadust: 1. Nad ignoreerivad ametikirjeldusi. 2. Nad on ekstsentrikud. Parimad töötajad on sageli teistsugused.Tulevad head mõtted et oma tööd paremini teha. 3. Samas teavad nad, millal tagasi tõmmata. Parimad töötajad tõmbavad oma
· kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; · puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Eetikakoodeksid Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga". Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest: *Väline vorm
- Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused ja püüdlused.
nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS Eetikateoorias tehakse vahet üldiste eetikakoodeksite ja kutse-eetika koodeksite vahel. Eetikakoodeksite all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Näiteks Moosese 10 käsku (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 5. Sa ei tohi tappa. 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. jt). Koodekseid on moodustanud paljud filosoofid, kuigi nende koodeksid pole nii tuntud. Kutse-eetika koodeksid tekkisid ühe või teise elukutse esilekerkimise tõttu. Esimeses teadaolevad ametikoodeksid pärineva India preestritelt. Tuntuim on aga Vana-Kreekast
· ebaeetiline ja ebaseaduslik. Võimalikud ABIJUHISED: · formaalsed - kas juhtum on kooskõlas korporatsiooni poliitikaga; kas juhtum rikub korporatsiooni- või kutse- eetilisi koodekseid; kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga; kas juhtum toob kasu enamusele või vähemusele. · Mitteformaalsed testid- eetilised kaalutlused, mille abil inimene oma käitumist intuitiivselt hindab, hoolimata sellest, kas ta on kunagi eetikat õppinud või üldse moraaliprobleemide üle mõelnud. Tuntud on järgmised testid. Ema-test: kas avaldaksite oma otsuse oma kõige lähedasemale inimesele. TV-test: kas te julgeksite oma otsuse avaldada (enda nimel) kõige laiemale üldsusele. Lõhna- test: kas lahend ,,lõhnab" hästi, s.t tundub hea ja õige. Teise-nahas-olemise-test: kas teile meeldiks lahend, kui seaksite enda teise (vastas- osaleja) kohale. Turu-test: kas teie otsus annab teile turul eelise. Sobivad eetilised PRINTSIIBID:
õnnestuma nüüd. Üldiselt on moraalifilosoofia rakendamisel olnud kas ebaloomulikud või siis triviaalsed tagajärjed. Ma ei hakka siinkohal oma väidet tõestama, vaid võtan lihtsa näite mõistlikust moraaliteooria rakendamise viisist. Minu näiteks on Peter Singeri teos Practical Ethics (Singer 1979). Selle põhiideeks on, et rakendatav teooria peab olema ühtaegu nii loomulik kui ka lihtne. Samuti tasub tutvustada vastupidist ideed, mille kohaselt praktiliste moraaliprobleemide lahendamisel pole vaja mingisugust teooriat. Loomulikult on filosoofil tänu oma algteadmistele nii vahendeid kui ka võimeid analüütiliseks mõtlemiseks, kuid ta ei hakka seda tausta esile tooma. Teooriast poleks mingit kasu. Seda suunda esitab näiteks Nicholas Rescheri teos Unpopular Essays on Technological Progress (Rescher 1980). Minu kolmas näide juhib meie tähelepanu Urpo Harva teosele Hyvä ja paha, praktisen etiikan ongelmina (Harva 1978)
Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta, nähes selles iseliikumise dialektilise printsiibi väljendust. Kõrvalekaldumise printsiipi tõlgendab ta kui aktiivsuse, tegevuse printsiipi. Epikurose filosoofia rajanesid tema eetilised vaated ja eeskätt vabadusõpetus. Moraaliprobleemide käsitlemisel lähtus Marx seisukohalt, et filosoofia peab ellu aktiivselt vahele segama. Ta pooldas mõistmatu maailma ümberkujundamist, rõhutas filosoofia ja elu dialektilise ühtsuse printsiipi. (Fedossejev et al. 1972: 30) 8 Väitekirjas astus Marx oma ateistike vaadete arendamises sammu edasi. Tema töö oli kantud ateistlikust võitlusvaimust ja ebausu vihkamisest, see oli suunatud igasuguse
vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. See nõuab järgmisi oskusi: Teadmisi põhiprintsiipidest, mis väljendavad põhiväärtusi ning millest järelduvad meie praktilised moraalireeglid; Oskust lahendada praktilisi probleeme ning võtta vastu otsuseid, mis on vajalikud moraaliprobleemide käsitlemisel; Kaalutlusoskus, mis aitab formuleerida mõistlikke eetilisi käitumisviise ning valida sobivaid otsustustoiminguid erinevat tüüpi olukordade jaoks; Mõistlikud harjumused ja hoiakud, mis kindlustavad, et vastutustundlik moraalne tegutsemine on järjepidev. Ratsionalism filosoofia suund, mis rõhutab mõistuse primaarsust kogemuse üle tõeste teadmiste otsinguil ning eeldab, et me oleme võimelised kaasasündinud teadmisi saama sisekaemuse kaudu. Reduktsionism
olla või peaks olema objektiivne; kas moraaliotsustused saavad üldse olla õiged või väärad; kuidas tuvastada, kas mingi tegu on õige või väär. Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.
Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse). Eetikakoodeks on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel või õigete käitumisviiside valikul.
vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta); sotsiaalseid kohustusi võtvad (ehk väljapoole suunatud). Roll: Mõnede elukutsete raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid ning siis on hea, kui on olemas eetikakoodeks, mis on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Kui keerulise ja muutliku keskkonna tingimustes tuleb inimesel täita tihti uusi funktsioone ja võtta endale uusi kohustusi või hakkavad ümbritseva väärtussüsteemi muutumise tõttu kehtima uued reeglid, siis on hea, kui koostatakse eetikakoodeks, mida järgides, on kõigil kindlam tunne, teades, mida ja kuidas tegema peab ning kuidas on õige käituda. Eetika- ja käitumiskoodeksid aitavad vähendada ka
Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada. Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -normatiivsed -väärtustele tuginevad -Sotsiaalseid kohustusi võtvad Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad. Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised.
,,Peamised eeldused avaliku teenistuse eetikapõhimõtete edendamiseks ning korruptsiooni vähendamiseks ja tõkestamiseks on korrupsiooniohtluke olukordade teadvustamine, neist arusaamine ning nende vältimise oskus ,, (Ahi, Saarniit). Hea avalik haldus (rahvusvaheliselt) peaks sisaldama: seaduslikkust, erapooletust, läbipaistvust, efektiivsust jne) Eetika mõiste kasutamine praktiliste, professioonidega seotud valdkondade moraaliprobleemide käsitlemisel o tekitanud olukorra, kus eerikapiirid on hästustunud. Eetikavaldkonnad on liiga palju teoreetilisi arutelusid ja disskusioone mis tulevikus pole meile kasulik, seega eetika kontrollimise, analüüsimise ja hindamise kvalittet pole veel tasemel. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele
(veinijumal) auks. 2) sport hakati korraldama olümpiamänge, ühiskonnas oli treenitud keha ideaaliks 3) filosoofia leiti lahendusi väga paljudele meid ümbritsevatele probleemidele ning pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda kujunes teoreetiline teadus. 4) matemaatika Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas; Eukleides sõnastas geomeetria põhialused. 5) ajalookirjutus Hakati ajalugu üles kirjutama. Sellega tegi algust Herodotos 5. saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja praktikate Analüüsimiseks Rakenduseetika põhiprobleemid on: Suitsiidiprobleem, Eutanaasiaprobleem, Surmanuhtluse problem, Abordiprobleem, Keskkonna säilitamise problem Hiina toa argument. John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud. Teie jalge ees on suur korv plastmassist hiina tähtedega
Kaasaegne kontraktualism John Rawls: · Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega. · 2 õigluse alusprintsiipi: o iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega o sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad Eetikakoodeks kirjapandud normide ja /v väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi liigid nende iseloomu järgi: · normatiivsed · väärtustele tuginevad · sotsiaalseid kohsutusi võtvad kontraktualistliku eetika peajooned: · moraal on inimeste poolt loodud · moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel · moraal kaitseb inimeste põhihuve · õigustele vastavad kohustused · moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides
Ajalooline eepika ("Aeneis" sobiks ka siia...) Didaktiline eepika (Vergiliuse "Georgica") 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Kirjandusvälist: Augustuse enesekuvand kui esivanemate austamine taaskehtestaja, unustatud riituste ja kultuste taastaja, Rooma riigi ühtsuse ja rahu kehtestaja, moraaliprobleemide seaduste abil reguleerija (tegelikult karm kord, vaba mõtlemise karistamine) Kirjandusest tulenevat: palju uusi zanre, kõrge kunstiline tase, intensiivne ja süstemaatiline loometöö 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid [osaliselt LISALEHT] Teoseid: Aeneis (Homerose Iliase ja Odüsseia süntees, ajaloolis-müütiline eepos), Georgica (didaktiline eepos)
2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud. Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tunnetele jms (sest need on ebakindlad ja igal inimese erinevad), vaid moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne
aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Olev on seega aatomid ja tühjus.Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. SOFISTID (PROTAGORAS): Esimesed, kes hakkasid teoreetiliselt arutlema inimlike normide ja moraaliprobleemide üle, olid 5 sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid olid elukutselised õpetlased, kes õpetasid rikastele peamiselt riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Sofistid ei moodustanud ühtset koolkonda, kuid paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole jumalaist antud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ateenas tegutsenud kuulus sofist Protagoras (u 480 - 415 eKr) väitis, et ,,kõigi aasjade mõõt on
eepika 3) didaktiline ehk õpetav eepika Anaplerosis ehk täiendus (eepikatraditsioonile) 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja, ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba mõtlemise karistamine 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid. Georgica ülesehitus I raamat põlluharimine II raamat puude (eriti viinapuu ja oliivide) kasvatamine III raamat loomakasvatus IV raamat mesilastepidamine
Tema eesmärk oli näidata inimsaatuse olemust, mida võis tema meelest kokku võtta kreeklastele tavapärase tõdemusena, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama,
Tema eesmärk oli näidata inimsaatuse olemust, mida võis tema meelest kokku võtta kreeklastele tavapärase tõdemusena, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama,
eesmärk. · Protsess põhineb vastastikusel käitumisel. · Ühised huvid on lubaduste pidamine, koostöö, tõe rääkimine, elu austamine jne. Eetikakoodeksid Koodeks (ld. codex) õigusliku sisuga dokument · Eetikakoodeksi moodustavad kodifit-seeritud ehk kirja pandud eetikanormid. · Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks Eetikakoodeksite liigid Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. · Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad. · Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised. · Erinev hõlmavus (suured rahvahulgad või konkreetne inimgrupp).
paigutada mitmesse erinevasse ainevaldkonda, sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Samas võib ametniku töös olla ka niisuguseid eetilisi aspekte, mis ühegi konkreetse rakendusvaldkonna alla ei mahu (näiteks kodanike võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine). 3. Eetikakoodeks Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Seega on eetikakoodeks sisu poolest ikkagi eetikavaldkonna dokument, mitte õigusakt, kuigi selle nimes sisaldub sõna ,,koodeks". Tervisepsühholoogia 1. Tervis (WHO definitsioon) Tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguse ja kehalise kahjustuse puudumine. 2. Tervisepsühholooga (mis see on ja millega see tegeleb)
annaabi.ee 
