Alkoholi mõju
mootorsõiduki juhtimisel
Ta
T nel Haab
Joobes juhtimine
Inimese organism võib ainevahetuse käigus ise toota
etanooli isegi kuni 0,2 promilli . Selleks pole vaja välist
ergutust alkohoolse joogi näol. Sellest piirist lähtuti ka
2001. aastal jõustunud liiklusseaduse loomisel. See
sätestab 0,2 promilli piiri kui juhile keelatud seisundi,
jättes lahtiseks küsimuse, millisest alkoholikogusest
alates loetakse inimene joobeseisundis olevaks.
Praktikas loetakse selleks piiriks siiski joobe
meditsiinilist piiri 0,5 promilli, see tähendab kogust,
millest alates inimese reaktsioon ja koordinatsioon
hakkab häiruma.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheEvil567
Õppematerjali autor
Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 70 km/h. 17. Kummal juhil on eesõigus vastastikusel sõiduraja vahetamisel? Punase auto juhil. Rohelise auto juhil. 9. Milline tegevus on õige? Ületan ristmiku esimesena. Annan teed bussile. Annan teed sõiduautole. 20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei. Jah. 24. Tagumised udutuled võivad põleda ... parkimisel halva nähtavuse tingimustes; sõidul pimeda ajal valgustatud teel; sõidu ajal halva nähtavuse korral asulavälisel teel; 27
Esiklaasi soojendus. Tuuleklaasi soojendus 59.Auto tagaluuk on avatud. 60.Veojõukontroll on väljas. Stabilisatsioonisüsteem on välja lülitatud 61.Probleemid vihmaanduriga. 62.Mootorituli, sellest tulenevad probleemid võivad varieeruda väikestest probleemidest suurteni. Igal juhul ei tasu seda eirata. 63.Tagaklaasi soojendus on sees. 64.Probleemid kojameestega Tuuleklaasi automaatpuhastus (ID: 2165) NIHESTUSE ESMAABI külma asetada nihestuse piirkonda ja kutsuda abi anda alkoholi asetada midagi sooja nihestuse piirkonda Õige vastus: külma asetada nihestuse piirkonda ja kutsuda abi (ID: 4055) KUDAS TOIMIDA, KUI VASTUSÕITVA SÕIDUKI TULED HÄIRIVAD? Vaadata otse vastusõitva sõiduki tuledesse Vaadata vastusõitva sõiduki tuledest kõrgemale Jälgida sõidutee paremat serva. Pimestumise vältimiseks kasutada päikesesirmi. Õige vastus: Jälgida sõidutee paremat serva. (ID: 5537) KAS KOLLASE SÕIDUKI JUHT VÕIB SÕITU ALUSTADA ENNE TRAMMI USTE SULGUMIST?
kohaldamisel või hüvede jaotamisel. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. See erineb individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on 8 Õiguse alused ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
annete lahendamisel. Oli vaja tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistika- toimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale – tohutute relvas-
annete lahendamisel. Oli vaja tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui lääneliitlased avasid teise rinde, kasutati juba edukalt vägede ühtsel juhtimisel, varustamisel, ladustamisel ja transpordis ning nende logistika- toimingute koordineerimisel logistika põhitõdesid. Sõjaajaloolased on seisukohal, et läänerindel saavutati kiirel edasitungimisel edu peamiselt tänu hästikorraldatud logistikale – tohutute relvas-
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid