Alkoholi mõju mootorsõiduki juhtimisel (0)

Alkoholi mõju 
mootorsõiduki juhtimisel
Ta
T nel Haab
 
 
Joobes juhtimine
 Inimese organism võib ainevahetuse käigus ise toota 
etanooli  isegi kuni 0,2  promilli . Selleks pole vaja välist 
ergutust alkohoolse joogi näol. Sellest piirist lähtuti ka 
2001. aastal jõustunud liiklusseaduse loomisel. See 
sätestab 0,2 promilli piiri kui juhile keelatud seisundi, 
jättes lahtiseks küsimuse,  millisest  alkoholikogusest 
alates loetakse inimene  joobeseisundis  olevaks.
 Praktikas loetakse selleks  piiriks  siiski joobe 
meditsiinilist piiri 0,5 promilli, see tähendab kogust, 
millest alates inimese  reaktsioon  ja  koordinatsioon  
hakkab häiruma.
 
 
Kuidas karistatakse roolijoodikuid
 Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võidakse 
määrata Haldusõigusrikkumiste seadustiku § 96järgi ­
•  rahatrahv ,
• haldusarest,
• või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus.
Kriminaalkoodeksi § 204 lõige 3 j (kui on kehtiv 
halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest 
joobeseisundis) karistatakse rahatrahvi või 
vabadusekaotusega kuni kahe aastani ja võetakse ära 
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani. 
 
 
Miks õnnetused toimuvad?
 Soomes mõni aasta tagasi läbiviidud uurimuses vastasid 
juhid, kes  politseile   purjus  olekus ette jäid, küsimusele, 
miks ebakaines olekus sõitma asuti, järgmiselt:
    Ma ei ole purjus 25%
Proovisin huvi pärast kas saan sõitmisega hakkama 13%
Oli vaja poodi minna  8%
Auto oli vaja teise kohta parkida  7%
Trotsist või sõprade õhutusest 3%
Ei oska õelda 13%
 
 
Millest tunneb eemalt ära purjus 
juhi?
     * teeb pöördeid ebatavaliselt suure pöörderaadiusega;
* sõidab mööda tee telgjoont;
* peatab auto teel ilma põhjuseta;
* sõelub;
* eelistab sõita kõrvalistel teedel ja väiksematel tänavatel;
* sõidab lubatud sõidukiirusest enam kui 10 km/h väiksema kiirusega;
* möödub eessõitjast liiga lähedalt;
* ei hoia pikivahet;
* annab igal võimalusel signaali;
* pargib auto  vales  kohas;
* sõidab sisselülitamata tuledega;
* stardib suure  kiirendusega  ja pidurdab järsult;
* sooritab pöördeid kohas, kus need pole lubatud;
* rikub liiklusreegleid;
* autost kostub vali  muusika .
 
 
10 väärarvamust purjus peaga 
autojuhtimise kohta
 1. Arvatakse, et ühe õllega võib ikka sõita. 
 2. Arvatakse, et kogenud juht suudab ka purjus peaga sõita. 
 3. Arvatakse, et  hommikul  pärast joomingut on  alkohol  
organismist kadunud. 
 4. Arvatakse, et kui ettevaatlikult sõita, ei juhtu midagi. 
 5. Arvatakse, et vahele jäädes on karistuseks tühine rahatrahv. 
 6. Arvatakse, et veidi alkoholi teebki meeled teravamaks 
 7. Arvatakse, et kõik sõidavad purjus peaga ja ei juhtu nendega 
midagi. 
 8. Arvatakse, et vahelejäämise tõenäosus on praktiliselt 
olematu. 
 9. Arvatakse, et kui kohe peale süüa, siis alkohol ei mõju. 
 10. Arvatakse, et narkojoobes võib sõita. 
 
 

Document Outline

• Alkoholi mõju mootorsõiduki juhtimisel
• Joobes juhtimine
• Kuidas karistatakse roolijoodikuid
• Miks õnnetused toimuvad?
• Millest tunneb eemalt ära purjus juhi? 
• 10 väärarvamust purjus peaga autojuhtimise kohta