Varem või hiljem toob pikaajaline ja sage korduvliigutuste sooritamine kaasa valulikud lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest. 2.2. Psühholoogilised mõjud Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism, mängurlus, narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud. 2.3. Raskendavad tegurid Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus,
Vältida tuleb liigniiskust (näiteks märgade riiete hoidmine seljas tuulise ja jaheda ilmaga tehes põllutöid, remonttöid välistingimustes jne). · Tolm-siseruumides on põhjustatud sageli ebapiisavast või puuduvast ventilatsioonisüsteemist, samuti ka halvast ruumide koristamisest. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on: erineva raskustasemega füüsiline töö ja raskuste käsitsi teisaldamine, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilisteks ohuteguriteks võivad olla veel ka peale eespool mainitud bioloogiliste tolmude ka töötaja oma nahal kui ka tööpindadel olevad bakterid (stafülokokid, streptokokid jt), mis naha mikrohaavadesse sattudes põhjustavad nahal mädapõletikke. Õnnetusohud
..........................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks
tööülesannetega. Kätega teostatavad korduvliigutused võivad viia karpaalkanali sündroomini, nn hiirekäeni, avaldub torkimistundena kätes. Käe
sülearvuti teisaldamine, seljale. Ülekoormuse teisaldamisel õigeid raskuste kaustade teisaldamine teke liiga suurte ja käsitsi teisaldamise tehnikaid. tihedasti raskuste käsitsi Mitte hinnata oma jõudu üle. teisaldamisel. 5.2. Tööliigutused sh samalaadsed korduvliigutused, sundliigutused Tööliigutused on seotud Tegevjuht Ülekoormuse/kahjustus Pidada 60 minuti jooksul II kuvaritööga arvutihiire e teke kehaosas, millele puhkepausi vähemalt 5 minutit kasutamine, trükkimine. langeb suur ning teha taastavaid harjutusi töökoormus. randmetele ja sõrmedele.
annaabi.ee 
